Obsah (4)

§ 2§ 5§ 7§ 48

2-07-3452/34 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht 09. märts 2009, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-3452/34 Tsiviila

48 lg 2 p 7 ja § 48 lg

2. Hagiavalduse kohaselt põhjustas kostja liiklusõnnetuse ning lahkus sündmuskohalt, rikkudes kehtivaid õigusakte. Kostja tsiviilvastutus oli õnnetuse hetkel kindlustatud hageja poolt väljastatud liikluskindlustuse lepinguga ning vastavalt liikluskindlustuse seaduse kohaselt hüvitas hageja tekitatud kahju summas 62 482 krooni. Põhja Politseiprefektuuri 02.01.2004 otsusega väärteoasjas nr 2310,04,000001 tuvastati, et hagejal on kostja vastu nõue LKS § 48 lg 2 p 7 alusel (tl 8). Seega on hagejal õigus esitada kostja vastu regressinõue, mis on tuvastatud ka väärteoasjas nr 2310,04,
3. 03.05.2004 esitas hageja kostjale regressinõude summas 63 729 krooni (tl 10). Kostja ei ole hüvitanud tekitatud kahju. Kostja vastuväited
4. Kostja leiab, et hagi on esitatud ebaõiglaselt, kuna politsei ei viinud läbi uurimist väärteoasjas, vaid tegi kostjale ebaõiglaselt trahvi liiklusõnnetuse kohapealt ära sõitmise eest. Politsei ei teinud ekspertiisi ega kuulanud üle kostja tunnistajaid. Kostja postitas 26.07.2005 avalduse väärteoasja nr 2310,04,000001 vaidlustamiseks Euroopa Inimõiguste Kohtusse, mis on registreeritud nr 28419/05 all (tl 18-23). Seega on kostja vaidlustanud väärteoasja Euroopa Inimõiguste Kohtus, kust ei ole kostja veel vastust saanud. Kohtuotsuse põhjendus
5. Kohus, kuulanud ära hageja esindaja ja kostja seletused, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjendustel.
6. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. 10.

§ 2

kohaselt liikluskindlustus on suurema ohu allika valdaja tsiviilvastutuse kindlustus ning käesoleva seaduse §-s 27 nimetatud juhtudel õnnetusjuhtumite kindlustus.

§ 5lg 1 ja 2 sätestavad, et kindlustusvõtja on sõiduki ik.

Kaas dis oleva sõiduki suhtes sõlmitava lepingu kindlustusvõtja on üks kaas ikest. Kindlustusvõtja esindajana on sõiduki suhtes lepingut volitatud sõlmima sõiduki registreerimistunnistusele kasutajana märgitud isik, volikirja alusel sõidukit kasutama volitatud isik ning samuti lepingu sõlmimiseks kirjalikult volitatud muu isik. Sõiduki valdaja on kindlustatu sõltumata sellest, kas valdus on seaduslik või ebaseaduslik. Sõidukit vallanud isik on kindlustatu vaatamata sellele, kas ta on teada või mitte.

§ 7

lg 1 alusel kindlustusandjal on kohustus hüvitada kindlustatu tekitatud liikluskahju. Kindlustusandja on 2 2-07-3452/34 kohustatud teenindama kindlustusvõtjaid, kes tema poole pöörduvad. Vastavalt

§ 48

lg 2 p 7 kindlustusandjal või Eesti Liikluskindlustuse Fondil on õigus esitada regressinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kui sõidukijuht lahkus liiklusõnnetuse toimumise kohalt, rikkudes kehtivaid õigusakte.

§ 48

lg 3 kohaselt käesolevas paragrahvis sätestatud regressinõudega nõutakse sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu.

1. Väärteoasja nr 2310,04,000001 jõustunud otsusega (tl 8) on tõendatud, et 22.11.2003 kell 12.00 toimus liiklusõnnetus Ristiku tn, Tallinnas, mis põhjustati sõidukiga xxxreg. märgiga xxx, tekitades varalise kahju Ü u AS-ile. Vastavalt väärteoasjas tehtud otsusele lahkus kostja liiklusõnnetuse sündmuskohalt, seoses millega trahviti kostjat. Kostja vaidlustas eelmärgitud otsuse EV Riigikohtuni. 26.07.2005 esitas kostja avalduse väärteoasja nr 2310,04,000001 vaidlustamiseks Euroopa Inimõiguste Kohtusse (tl 18-23).
2. Liikluskindlustuse tavalepinguga nr 1156035405/5 on tõendatud, et sõiduk xxxreg. märgiga xxx oli kindlustatud liiklusõnnetuse toimumise ajal hageja juures perioodiga 31.12.2002-27.12.
3. Kindlustusvõtjaks oli N P , keda esindas volikirja alusel V O (tl 6-7). Kostja selgituste kohaselt on vaidlusalune sõiduk tema kasutuses, kuna ta ostis N P lt selle järelmaksuga. Sõiduk ei ole registris tema nimele ümber vormistatud. Seega puudub vaidlus, et sõiduk xxxreg. märgiga xxx oli kostja valduses ja kasutuses.
4. 02.02.2004 otsusega liikluskahju hüvitamise kohta on tõendatud, et hageja hüvitas Ü u AS-ile kahju sumas 62 482 krooni (tl 9). Kohtule on esitatud kahju suurust tõendavad dokumendid (tl 5863).
5. Pooled ei vaidle kahju suuruse üle. Pooltel on vaidlus selle üle, kas kostja põhjustas liiklusõnnetuse.
6. Kohus on seisukohal, et kostja ei ole oma väidet, et tema ei põhjustanud liiklusõnnetust, tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit. Otsuste vaidlustamine ja avalduse esitamine Euroopa Inimõiguste Kohtusse ei tõenda, et kostja ei oleks põhjustanud liiklusõnnetust. Kostja selgitused kohtuistungil liiklusõnnetuse, mis toimus 22.11.2003 kell 12.00 Ristiku tn, Tallinnas, teada saamise kohta on vastuolulised kostja enda esitatud tõendiga. Kostja esitatud V O avaldusest (tl 48) on võimalik lugeda, et V.O teavitas kostjat avariist sama päeva õhtul, kuna politsei käis päeval 13.00 paiku tema juures küsimas kas avariiline sõiduk, mis asus kõrval maja ees on tema oma. Kostja ja V.O elasid avarii toimumise ajal ühes majas. Sama päeva õhtul käis V.O koos kostjaga politseis avaldust kirjutamas ärandamise kohta. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et kostjale politseisse minnes oli teada, et tema kasutuses oleva sõidukiga oli põhjustatud avarii. Kostja enda selgitusest kohtuistungil ilmnes, et 22.11.2003 hommikul pidas politsei ta kinni alkoholijoobes sõitmise eest ja viis ta ekspertiisi. Kostja seletuse kohaselt ta oli sellises seisundis, et ei mäleta kas lukustas sõiduki uksed või ei. Pärast ekspertiisi tõi politsei ta auto lähedale tagasi. Kostja väide, et sõidukit juhtis tema sõber V.B on jäänud paljasõnaliseks väiteks. Kostja taotles 24.04.2007 vastuses 20.09.2006 surnud V.B tunnistajana ülekuulamist. Sellist käitumist saab pidada kohut eksitavaks. Menetluskulud
7. Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus hageja menetluskulud, sealhulgas riigilõiv, täielikult kostja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik 3