lg 1 sätestab, et kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda
punktides 1-3 ettenähtud juhtudel.
lg 1 p 1 sätestab, et kinkija võib enne kingitud eseme kingisaajale üleandmist lepingu täitmisest keelduda ja lepingust taganeda, kui kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust; Kohus peab vajalikuks märkida, et kinkelepingust võib kinkija taganeda ka siis, kui kingisaaja lepingut ei riku. See tähendab, et kui kingisaaja oma õigust kasutades läheb vastuollu kinkija poolt kinkimisel soovitud eesmärkidega, võib kinkijal tekkida õigus kinkelepingust taganemiseks. Kingisaaja iseenesest õiguspärane käitumine (vahetada ukselukk) võib kinkija seisukohalt asjaolusid hinnates olla mõistetav jämeda tänamatusena. Seaduses kasutatud termin "jäme tänamatus" ei ole õiguslik kategooria vaid hinnanguline kategooria. Teguviis, mida kinkija peab jämedaks tänamatuseks peab avalduma kingisaaja käitumises kinkija suhtes. Käitumise pidamine jämedaks tänamatuseks on kinkija subjektiivne ja kohtu eetiline hinnang, samas tuleb teguviisi hindamisel arvestada poole vahelisi suhteid, lepingu eesmärki ja poolte käitumist. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja ei saanud 23.11.2007 sisse korterisse, millele tal on asjaõiguslik isiklik kasutusõigus. Asjaõiguslik isiklik kasutusõigus on asjaõigusena absoluutne õigus, mille puhul on hageja õigustatud isikuks ja kõik teised tsiviilkäibes osalejad kohustatud isikuteks. Seega pidi kostja igal juhul tagama hageja õiguse ja ka reaalse võimaluse kasutada vaidlusalust korterit. Hagejal puudus korteri valdus 23.11.2005, seega oli tema õigust rikutud. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et hageja kinkis kostjale korteriomandi, samuti on hageja omandis kostja elukohaks olev xxx. Hageja mõlema elukoha kasutamise võimalus on sõltuvuses kostja tegevusest. Hageja on kostja ema ning esitanud tema vastu hagi 11 kuud pärast pooltevahelise intsidendi aset leidmist. Kohus järeldab sellest, et pooltevahelise suhted on endiselt konfliktsed, mis kohtu arvates selgitab hageja subjektiivset hinnangut kostja teguviisile. Kohus leiab, et arvestades poolte lähisugulust ja hageja sõltuvust kostjast, milleks on eelkõige elukoha olemasolu võimalus, oli 23.11.2007 toimunud intsident käsitletav kui jäme tänamatus hageja suhtes. Seetõttu tuleb hagi rahuldada ning korteriomand hagejale tagastada.
lg 1 sätestab, et kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kinkelepingust taganemise puhul tuleb kingitud ese kinkijale alusetu rikastumise sätete alusel tagastada. Kostjat tuleb kohustada hagejale üle andma korteriomandi Tammiku 21-34 omandiõigus, korteriomand ja kanda hageja kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna. Kõik menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Kostjalt tuleb pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 179 lg 1 alusel Eesti Vabariigi kasuks välja mõista hagejale antud menetlusabikulud. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.