lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Otsus on avalikult teatavaks tehtud 02.03.2009.a. Asjaolud ja menetluse käik 03.12.2008.a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 23.01.2006.a tarbijakrediidilepingu nr xxx(Leping), millega hageja andis kostjale krediiti 5000 krooni. Lepingu järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 33.18% krediidisummast ühe aasta kohta. Lepingule kohaldati poolte kokkuleppel B AS Krediidilepingute üldtingimusi nr S. Kuna kostja jättis kohustused täitmata, ütles hageja 02.10.2006.a. lepingu üles. Hageja palub kostjalt välja mõista:
Kostja vastust 20 päeva jooksul määruse kättesaamisest ei esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Hagiavalduses on hageja taotlenud hagi rahuldamist tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus leiab, et kuna hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud osaliselt, tuleb õiguslikult põhjendatud ulatuses hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Õiguslikult põhjendamata osas tuleb hagi jätta rahuldamata. 2 Võla sissenõudmisega seotud kulu nõude 1 100 krooni osas jätab kohus rahuldamata, kuna see ei ole õiguslikult põhjendatud VÕS § 113 lg 5 alusel. Osundatud sätte kohaselt võib nõuda viivist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas ja kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab viivise. Hageja nõutav kahju 1 100 krooni ei ületa viivist 4 636.31 krooni. Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud põhivõla, sissenõutavaks muutunud tasumata intressi, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutnud viivise ja leppetrahvi osas ning selles osas tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada võlaõigusseaduse (VÕS) § 34, § 76 lg 1, § 94, § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja § 415 lg 1 ning § 158 lg 1 alusel.
alusel rahuldab kohus hageja nõude mõista kostjalt välja viivis, mis ei olnud hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kuna kostja ei ole hageja viivisenõudele vastu vaielnud, tuleb hagi esitamise ajaks sissenõutavaks mittemuutunud viivis välja kokkulepitud intressimääras ehk suuruses 33.18% tagastamata krediidisummalt aastas. Kuna sissenõutavaks muutunud viivist on arvestatud kuni 01.12.2008 k.a, tuleb kohtuotsusega välja mõista viivis alates 02.12.2008. Tulenevalt
lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsusotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud
lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi on rahuldatud osaliselt ja kohus jätab
lg alusel menetluskuludest 8% hageja ja 92% kostja kanda.
¹ lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskulud summas 620 krooni, millest 20 krooni moodustab riigilõiv elektroonilise menetlusdokumentide väljatrüki eest, 350 krooni hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ja 250 krooni moodustab maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest tasutud riigilõiv. Kuna kostja seoses hagiavaldusega kohtule teadaolevalt mingeid menetlustoiminguid teostanud ei ole, eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kohus on seisukohal, et hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks on põhjendatud ja tõendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 570.40 krooni (92%). Gerty Pau Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.