§-de 76 lg 1; 94; 101 lg 1 p-de 1, 6; 108 lg 1; 113 lg 1, 208 alusel kostjalt välja mõista: 1) 2179,23 kr põhinõue; 2) viivis 206,59 kr; 2) mõista kostjalt välja alates 05.12.2008 kuni tagastamata põhinõude täieliku tasumiseni viivis 0,06% päevas tagastamata põhinõudelt. 23.03.2009 hageja täpsustas, et kostja on tasunud põhivõla, tasumata on viivis summas 582,04 kr. Kostja vastuväited Kostja kohustus kirjalikult vastama 05.03.2009. Nimetatud kuupäevaks kostja kohtule kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. 01.03.2002 elektrienergia müügilepinguga nr 22222422/1 loeb kohus tuvastatuks, et hageja varustas kostjat elektrienergiaga ning kostja kohustus selle eest tasuma. Arvetega nr 40039895, 41001960 loeb kohus tuvastatuks, et kostjal on kasutatud elektrienergia eest tasumata summas 2179,23 kr. Kostja tasus põhivõlgnevuse pärast hagi esitamist. Lepingu tüüptingimuste p 5.3 järgi on kostja kohustatud maksma hagejale viivist 0,06% päevas. Viivise arvestus: 26.06.2008 kuni 05.03.2008, 248 viivitatud päeva, 248x0,06%x2179,23= 582,04 kr.
lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ning § 103 lg 2 sätestab, et kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
kohaselt on raha maksmise kohustuse rikkumisel vabandatavus välistatud, s.o raha maksmise ees vastutab võlgnik alati ja võlausaldaja võib täitmist alati nõuda. Menetluskulude jaotus Menetluskulud kuuluvad jätmisele kostja kanda. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.