lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Otsus on avalikult teatavaks tehtud 15.04.2009.a. Asjaolud ja menetluse käik 09.12.2008.a. esitas R OÜ Harju Maakohtusse hagi A G`i vastu 4539.75 krooni võla väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 06.10.2006.a üürilepingu, mille kohaselt andis hageja kostjale alates 06.10.2006.a. üürile korteri Tallinnas . Kostja jättis hagejale tasumata osalise üürisumma korteris elatud aja eest summas 861 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks: 1) tasumata üüri eest 861 krooni; 2) intress summas 3378.75 krooni; 3) leppetrahv summas 300 krooni. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks õigusabikulud summas 2300 krooni ja riigilõiv summas 250 krooni. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise määruse ning hagimaterjalid ja andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 20 päeva määruse kättesaamisest. Kostja on hagimaterjalid isiklikult kätte saanud 19.01.2009.a. Kostja talle antud tähtaja jooksul ega kuni tagaseljaotsuse tegemiseni kohtule ei vastanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus lahendada asja tagaseljaotsuse tegemisega. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Hageja on 12.03.2009.a. esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hagi kuulub rahuldamisele vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 271. Menetluskulud
Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
’ lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja. Hageja on palunud välja mõista kostjalt menetluskuludena hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni ja õigusabikulud summas 2300 krooni. Kohus on seisukohal, et hageja taotlus menetluskulude kostjalt väljamõistmiseks on põhjendatud osaliselt. 2 Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §le 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2008.a. kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kuna hageja ei ole kohtule esitanud õigusabikulu summas 2300 krooni tasumist tõendavaid dokumente, jätab kohus õigusabikulud summas 2300 krooni kostjalt hageja kasuks välja mõistmata. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 250 krooni. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (
Tulenevalt
lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsusotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Gerty Pau Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.