lg 4 alusel tõendatuks järgmised asjaolud: • Pooled sõlmisid 28.12.2006.a laenulepingu, millega hageja andis kostjale laenu 20 000 krooni tagastamise lõpptähtpäevaga 05.12.2008.a. • Hageja on kostjaga sõlmitud lepingu 03.11.2008.a üles öelnud. Hageja palub kostjalt solidaarselt välja mõista põhivõlgnevuse, tasumata intressi, viivised ja leppetrahvi kokku 10 556.57 krooni. Kuna kostja on tunnistanud (s.t omaks võtnud) asjaolu, et koguvõlgnevuse summa on 10 556.57 krooni, loeb kohus ka nimetatud asjaolu
Meiliaadress, millelt kostja on kohtule vastanud on kirjas ka hagiavalduses, kohtul ei ole alust kahelda selle aadressi kuulumises kostjale ning kohus loeb
lg 1 p 6 alusel kostja vastuse nõuetekohaseks hoolimata asjaolust, et kostja ei ole oma vastusele lisanud digitaalset allkirja. Kostja vastuväite kohaselt on võlg tasutud.
lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
Hageja teatas vastuseks kostja väitele, et kostja ei ole ka kohtumenetluse kestel oma võlgnevust kustutanud. Seega peaks kostja tõendama oma väidet võla tasumise kohta. Kostja ei ole mitte millegagi tõendanud, et ta oleks hagejale oma võla tasunud (näiteks esitanud vastavaid maksekorraldusi). Eeltoodu alusel ei saa kohus lugeda tõendatuks, et võlg oleks kustutatud ning hagi 10 556.57 krooni väljamõistmiseks tuleb rahuldada. Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivised 0,1% põhivõlast päevas alates 03.12.2008.a kuni kohtuotsuse tegemiseni ning alates kohtuotsuse tegemisest 0,1% põhivõlast päevas kuni põhivõla tasumiseni. Seega palub hageja viivised välja mõista alates 03.12.2008.a kuni põhivõla tasumiseni. 2 VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel viivist. VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 34 kohaselt on tarbija isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Kuna hageja ei ole väitnud, et laenu võtmine on seotud kostja majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega, loeb kohus kostja tarbijaks. VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt „kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär“. Seega on hagejal õigus nõuda ka viivist samas määras kui intressi, kui lepinguga kokku lepitud viivisemäär on suurem kui intressimäär. Antud juhul on pooled kokku leppinud intressimääras 16% aastas ja viivisemääras 0,1% päevas, s.t 36,5% aastas. Kuna viivise määr on suurem kui intressi määr, kohaldab kohus ka viivistele intressimäära 16% aastas ning rahuldab hageja nõude selles osas osaliselt. Kohus mõistab VÕS § 113 ja
alusel kostjalt hageja kasuks välja viivised alates 03.12.2008.a kuni põhivõla tasumiseni. Menetluskulud
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
Kohus leiab, et kuna kohus jättis hagi rahuldamata vaid osaliselt viiviste osas, tuleb menetluskulud jätta
Hageja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskulud summas 650 krooni hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu eest. Kohus on seisukohal, et hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks on põhjendatud ja tõendatud. Gerty Pau Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.