Hageja esindaja sai määruse kätte 17.11.2008.a., kuid hageja talle antud tähtaja jooksul kohtu nõudmist ei täitnud. Kohus hoiatas hagejat, et kui hageja jätab riigilõivu kohtu määratud tähtpäevaks tasumata, jätab kohus hagi selle nõude osas läbi vaatamata. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 423 lg 1 p 11 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohtu määratud ajaks ei ole tasutud riigilõivu esitatud nõude eest. 11.11.2008.a. määrusega kohustas kohus hagejat tasuma 14 päeva jooksul määruse kättesaamisest hagilt täiendavalt riigilõivu. Hageja esindaja sai määruse kätte 17.11.2008.a., kuid hageja talle antud tähtaja jooksul kohtu nõudmist ei täitnud. Eeltoodut aluseks võttes leiab kohus, et hageja nõue tuleb jätta
Kohus selgitab, et tulenevalt
lg 1 loetakse hagi läbi vaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata (
lg 2).
lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.
lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Gerty Pau kohtunik 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.