lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.
lg 1 kohaselt vastutavad põhivõlgnik ja käendaja kohustuse rikkumise korral võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Kuna kostjad ei ole väitnud, et käenduslepinguga oleks ette nähtud teisiti, loeb kohus tuvastatuks, et käendajad vastutavad põhivõlgnikuga solidaarselt ning hagejal on õigus nõuda kõigi summade väljamõistmist kõigilt kostjatelt solidaarselt. Põhivõlg Kohus leiab, et kuna kostjad ei ole vaidlustanud asjaolu, et nad ei ole tagastanud hagejale põhivõlga ning hageja lepingu üles öelnud, tuleb TsMS § 231 lg 4 ja
Kostjatelt kuulub väljamõistmisele põhivõlg 70 712.23 krooni. Hagiavalduse tekstis on tagastamata krediidisumma suuruseks nimetatud ka 78 350 krooni, kuid kohus lähtub nõuete suuruse osas hagiavalduse resolutsioonist. Intress Hageja nõuab kostjalt intressi tasumist 27,66% krediidisummast ühe aasta kohta kokku 14 507.59 krooni. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et lepingu põhitingimustes on kokku lepitud intressimääraks 27,66% krediidisummast.
lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Pooled on lepingu sõlmimisel intressi määras kokku leppinud, kostja ei ole kokku lepitud intressimäära vaidlustanud. Hageja on õigesti arvestanud intressi lepingu ülesütlemiseni. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise arvestamine. Seega tuleb kostjatelt välja mõista tasumata intress 14 507.59 krooni. Viivised Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist seisuga 04.11.2008.a kokku summas 4040.36 krooni üldtingimuste p-de 6.1, 6.2 ja 5.3 alusel. Hageja väitel on viivise määraks põhitingimustes sätestatud intressimäär 27.66 % võlgnetavalt summalt aastas.
lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel viivist.
lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Üldtingimuste p 6.1 kohaselt maksab krediidisaaja viivist hinnakirjas sätestatud määras, tarbija seaduses sätestatud maksimaalses määras. Hinnakirja kohaselt kohaldatakse tarbijalepingutele viivist seaduses sätestatud määras, muudele lepingutele 0,25% päevas.
kohaselt on tarbija isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Kuna hageja ei ole väitnud, et laenu võtmine on seotud kostja majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega, loeb kohus kostja tarbijaks.
lg 1 kolmanda lause kohaselt „kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär“. Kohus leiab, et nimetatud lauset võib tõlgendada mitmeti.
lg 1 ning sama seaduse § 415 lg 1 on võimalik tõlgendada ka viisil, et kui pooled on kokku leppinud intressi määras, on hagejal õigus nõuda ka viivist samas intressi määras. Kuna lepingust selgub poolte tahe ning selline viivise arvestus ei ole võlaõigusseaduse imperatiivsete normidega sõnaselgelt vastuolus, rahuldab kohus hagi viiviste väljamõistmiseks. Kostjatelt tuleb välja mõista viivised 4040.36 krooni. Hageja on taotlenud viiviste väljamõistmist alates 04.11.2008.a 27,66% aastas tagastamata põhivõlalt kuni põhivõla täieliku tasumiseni. Kohus leiab, et kuivõrd hageja on koostanud eelpool käsitletud viiviste arvetuse seisuga 04.11.2008.a, tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista viivised alates 05.11.2008.a. Võla sissenõudmisega seotud kulud Võla sisenõudmisega seotud kuluna palub hageja kostjat saadetud kirjade näol välja mõista 1400 krooni, mille tasumist nõuab hageja üldtingimuste p-de 9.3 ning
Üldtingimuste p 9.
lg 3 p 5 ning
lg 5, kuna ette nähtud hüvitis on ebamõistlikult suur ning teiselt lepingupoolelt on sellega võetud võimalus tõendada tegeliku nõudekirjade väljastamisega kaasnenud kulu suurust. Samuti on selle sättega kokku lepitud
Kohus leiab, et nimetatud meeldetuletusi saab hageja krediidisaajatele saata ka vähem kulukamal viisil, näiteks elektronkirjaga. Kohus jätab hageja nõude kostjatelt 1400 krooni väljamõistmiseks rahuldamata. Seega rahuldab kohus hagi osaliselt. Kostjatelt oleks põhjendatud solidaarselt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 70 712.23 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 14 507.59 krooni ja viivised 4040.36 krooni. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostjate kanda. Hageja võib nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid. Gerty Pau Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.