3 Hageja esitas hagi kostja vastu, kes väidetavalt tekitas juhatuse liikmena äriühingule kahju. Tuginedes ÄS § 187 lg-le 2 leidis hageja, et äriühingu juhatuse liige kannab äriühingu ees varalist vastutust ka juhul, kui ta on tasunud äriühingu töötajatele ebaseaduslikult ja mitteametlikult palka, millelt on jätnud tasumata seaduses ettenähtud maksud. Hageja heitis kostjale ette, et ta ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et puudujääv summa oleks seotud hageja ettevõtlusega, ning leidis, et isegi juhul, kui see tasuti töötajatele „ümbrikupalgana“, on kostja rikkunud juhatuseliikme lepingut. Kostja vaidles hagile vastu, sest leidis, et töötajatele makstud palgad ja kolmandatele isikutele nende poolt osutatud teenuste eest tasutud summad ei ole käsitletavad hageja kahjuna. 13.02.2008 esitatud vastuses (tl 27-29) on kostja loetlenud rea isikuid ja nimetanud summad, mis on neile tasutud, samuti tööd, mille eest on tasu makstud (nimetades muuhulgas ka sularahatšekke summas 15 758 krooni). Mingeid dokumentaalseid tõendeid ei ole kostja kohtule esitanud, küll taotles ta tunnistajate ülekuulamist (tl 41-42). Hageja poolt 16.09.2008 kohtuistungil esitatud audiitori Aadu Kaare 01.10.2007 kirjaga luges maakohus tõendatuks hagejal tekkinud sularaha puudujäägi summas 418 831, 26 krooni. Kohus leidis, et tegemist on hageja kahjuga, mille eest on vastutav kostja, kes oli sel ajal hageja juhatuse liige ja ei taganud raamatupidamisarvestuse vastavust raamatupidamisseaduse põhinõuetele, rikkudes oma hoolsuskohustust. Juhatuse liikme vastutuse alusena tugines maakohus ÄS § 187 lg-le 2, mille kohaselt vastutavad juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Nimetatud sättest tulenevalt vabaneb juhatuse liige vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liige peab täitma oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega (ÄS § 187 lg 1). See kohustus tähendab ka seda, et juhatuse liige peaks olema otsuste vastuvõtmisel nii hoolas kui piisavalt informeeritud ega tohiks võtta äriühingule põhjendamatuid riske. Kui juhatuse liige ei tegutse hoolsusega, mida tavaline mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks, siis võib teda pidada hoolsuskohustust rikkunuks, mis võib tuua kaasa vastutuse ÄS § 187 lg 2 järgi. Eeltoodust nähtuvalt pidi kohus vaidluse lahendamiseks tuvastama eelkõige kahju olemasolu ning seejärel kostja vastutuse aluseks olevad asjaolud: kas kostja kui juhatuse liige on oma kohustusi rikkunud ning kas selle rikkumisega on tekitatud kahju. Maakohus ei ole neid asjaolusid tuvastanud. Maakohus rahuldas hagi, sest leidis, et kostja ei ole tõendanud oma väidet, et vaidlusaluse summa ulatuses on makstud töötajatele palka ning tasutud kolmandate isikute poolt hagejale osutatud teenuste eest. Samas on kohus jätnud rahuldamata kostja taotluse kuulata üle kaheksa tunnistajat, kellele kõigile on kostja väitel makstud töö eest lisatasu. 16.09.2008 kohtuistungil ei vaielnud hageja kostja taotlusele vastu, kuid sellele vaatamata jättis kohus taotluse rahuldamata, viidates
§-le 238 ja palgaseadusele.
Samast sättest tulenevalt ei ole tõendil asjas tähtsust eelkõige, kui 1) tõendavat asjaolu ei ole vaja tõendada, muu hulgas kui asjaolu ei ole vaidlusalune; 2) asjaolu kohta on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendeid esitatud.
lg-st 2 tulenevalt on teatud juhtudel tõendi liigile või vormile ettenähtud piirangud (tõendi lubatavus), lg 3 kohaselt on kohtule antud õigus keelduda tõendi kogumisest või vastuvõtmisest veel mitmel muul põhjusel. Mida maakohus konkreetselt silmas pidas, kohtuistungi protokollist ei selgu. Ka viide palgaseadusele on jäänud konkretiseerimata, kuid ilmselt ei ole sellele seadusele viitamine asjakohane, sest palgaseadus reguleerib töötasu maksmisega seotud tööandja ja töötaja vahelisi suhteid (töötasustamise õiguslikku korraldust). Vastuolus
lg-ga 4 jättis maakohus põhjendamata tunnistajate ülekuulamisest keeldumise.
lg 1 p-de 1, 3 ja 4 kohaselt selgitab kohus eelmenetluses välja hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes, menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete 4 põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta.
lg 3 kohaselt võib kohus eelmenetluse ülesannete täitmiseks nõuda menetlusosalistelt selgitusi ja neid küsitleda. Neid menetluslikke kohustusi ja võimalusi ei ole maakohus kasutanud. Eelmenetluse ülesannete täitmata jätmine ei võimaldanud tuvastada asjas tähtsust omavaid asjaolusid ega teha seaduse nõuetele vastavat kohtulahendit. Hagi rahuldamine põhjusel, et kostja on jätnud oma vastuväited tõendamata, ei ole antud juhul kooskõlas menetlusõiguse normidega.
lg 1 kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kostja soovis tunnistajate ütlustega lükata ümber hageja väite (ja tõendi) kahju tekkimise kohta ning tõendada, et tegutses juhatuse liikmena hageja huvides (vajaliku hoolsusega), oleks kohus pidanud kostja taotluse rahuldama. Kostja pidi oma väiteid tõendama, sest nimetatud asjaolu oli vaidluse all. Kui kohus leidis, et tunnistajate ütlustega seda teha ei saa, siis oleks ta pidanud oma seisukohta põhjendama ning tegema kostjale ettepaneku tõendite esitamiseks (
Alles seejärel oleks kohus saanud otsustada, kas kostja väited on paljasõnalised või mitte ning teha otsus hagi tõendatuse kohta. Pealegi on kohus samas viidanud J. M. kinnitusele sularahas lisatasu saamisele summas 10 393 krooni ning leidnud, et vaid selle summa kulutamine on tõendatud, kuid vaatamata sellele ei ole ta nimetatud summat väljamõistetud kahjuhüvitisest maha arvanud. Kuna maakohus on jätnud tuvastamata asjas tähtsust omavad asjaolud, ei ole ringkonnakohtul võimalik teha asjas uut otsust. Poolte kaebeõiguse tagamiseks ei saa teise astme kohus tuvastada asjaolusid ja hinnata tõendeid, mida esimese astme kohus tuvastanud ega hinnanud pole. Apellatsioonimenetluses ei ole võimalik täita eelmenetluse ülesandeid ning tõendite hindamise alusel tuvastada esmakordselt faktilisi asjaolusid, sest vastasel juhul oleks poolte kaebeõigus ebaproportsionaalselt piiratud. Kassatsioonimenetluse eripära arvestades ei ole selles menetluses võimalik kaevata tõendite hindamise ja faktiliste asjaolude tuvastamise peale, mistõttu kaotaksid pooled võimaluse selles osas otsust vaidlustada. Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel. Ü. Jänes G. Kivinurm K. Paal 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.