Obsah (5)

§ 407§ 162§ 173§ 174§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 20. veebruar 2009. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-641 Tsiviilasi OÜ Me

) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa.

§ 407

lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (

§ 407lg 2).

Tagaseljaotsuse võib

§ 407

lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (

§ 407lg 3).

Hageja esitas 12.02.2009. a taotluse asja lahendamiseks tagaseljaotsusega

§ 407lg 1 ja 3 alusel kohtuistungit pidamata.

Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostja sai hagimaterjalid kätte

1. jaanuaril 2009.a. Vastus kohtule tulnuks esitada hiljemalt
2. veebruaril 2009.a. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja

§ 407lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel.

EV Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 82 lg. 1 ja 2 kohaselt töötaja teatab nii määramata kui määratud ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisest tööandjale vähemalt viis kalendripäeva ette, kui lepingu lõpetamise põhjuseks on tööandjapoolne lepingu tingimuste täitmata jätmine, mittenõuetekohane täitmine, töötingimuste oluline halvenemine §-s 6 sätestatud tööandja vahetumise tõttu või muudatused tootmis- või töökorralduses. Nendel juhtudel (§-d 64 ja 68) lõpetatakse tööleping niisuguste muudatuste rakendamise päevast. Määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisel käesoleva paragrahvi

1. lõike alusel maksab tööandja töötajale hüvitusena tema kahe kuu keskmise palga. Hageja kinnitusel on
3. 2008.a. temani jõudnud kostja poolt 02.
4. 2008.a. kuupäeva kandev teade töölepingu lõpetamiseks. Hageja on teatele vastanud
5. detsembril 2008.a. Vastusest nähtub, et hageja ei nõustunud kostjaga töölepingut lõpetama TLS § 82 alusel. Vastuse on 12.
6. 2008.a. kätte saanud H. Särgava esindaja K.Särgava. Kuna kostja ei ole esitanud avaldust lõpetada tööleping TLS § 79 alusel, ei ole hagejal seaduslikku alust sellel alusel töölepingut lõpetada. Eeltoodust nähtub, et poolte vahel on vaidlus töölepingu lõpetamise aluse üle.

§ 407lg.

1 alusel loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks, kui kostja ei ole tähtaegselt hagile vastanud. Kohus leiab, et kostjal puudus õiguslik alus lõpetada tööleping TLS § 82 lg 1 alusel, kuid ta on töölt lahkunud ning tööandja ei ole vaidluse tõttu töölepingu lõpetamist vormistanud, on kohtul õigus lugeda tööleping lõppenuks TLS § 79 lgs 1 ettenähtud ühekuulise etteteatamise tähtaja möödumisest alates, s.o

1. jaanuarist 2009.a. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on tõendatud ning kohus tunnistab OÜ Meiker M ja H. Särgava vahel 01.11.
2. a sõlmitud töölepingu nr 93 lõpetamise töötaja H. Särgava algatusel TLS § 82 alusel alates
3. detsembrist 2008 ebaseaduslikuks ning tunnistab OÜ Meiker M ja H. Särgava vahel 01.11.
4. a sõlmitud töölepingu nr 93 lõppenuks TLS § 79 alusel alates
5. jaanuarist
6. MENETLUSKULUD Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.

§ 162

lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et hageja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

§ 174

lg 1 ja 3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Ruth Sild Kohtunik