Obsah (10)

§ 142§ 413§ 468§ 367§ 162§ 138§ 144§ 143§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Otsuse tegemise aeg ja koht 6.veebruar 2009.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-36342

) § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (

§ 142

lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole kas SEB Pangas (konto nr 10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumber

1. Hageja nõue ja selle põhjendused
2. ASResitas 18.09.2007.a hagi W OÜ vastu 93 153,31 krooni ja viivise saamiseks.
3. Pooled sõlmisid 14.03.2005 remondi ja hooldustööde teostamise lepingu nr 028 (edaspidi leping), mille alusel teostas hageja kostjale kuuluvatele sõidukitele hooldus- ja remonttöid ning müüs kostjale varuosasid ja tarvikuid.
4. Lepingu p 3.
5. kohaselt kohustus kostja tasuma kõik lepingu alusel esitatud arved tähtaegselt ehk 30 päeva jooksul arve esitamise päevast. Hageja poolt esitatud 28.02.2007 arve nr 0168 summas 93 153,31 krooni on kostja poolt käesoleva ajani tasumata. Arve maksetähtaeg oli 30.03.
6. Kostja võlgneb hagejale 93 153,31 krooni.
7. Lepingu p 3.
8. kohaselt kohustus kostja arvete mittetähtaegsel tasumisel tasuma hagejale viivist 0,5% päevas iga arve tasumisega viivitatud päeva eest. Lepingu punkt 5.4 sätestas kostja kohustuse tasuda hagejale viivist 0,5% päevas iga viivitatud päeva eest.
9. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 93 153,31 krooni ja viivis seisuga 18.09.2007 summas 79 980 krooni, kokku 173 133,31 krooni ja samuti märkida otsuses, et kohtuotsusega välja mõistetud põhinõudelt arvestatakse kuni täitmiseni viivist 0,5% päevas kuni kohtuotsusega välja mõistetud põhinõude summa täitmiseni. Hageja tugineb võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1, 6 ja § 113 lg
11. Hageja suurendas seisuga 16.10.2007 viivise nõuet 93 000 kroonini.
12. Hageja esitas 22.01.2008 arvamuse kostja vastusele. Kostja väide, et hageja pole kostjale teenust osutanud ega ka varuosi müünud, on põhjendamatu, pahatahtlik ja otsitud. Kostja 24.04.2007 pretensioonist nähtub, et kostja tunnistab, et sõiduk registreerimismärgiga xxx oli veebruaris hageja juures remondis ja et hageja poolt 28.02.2007 väljastatud arve nr 0618 on tasumata. Lepingu p 3.5 kohaselt kohustus tellija (kostja) kauba ja/või teenuse vastuvõtmisel teatama koheselt kirjalikult ilmnenud pretensioonidest ja et hilisemaid pretensioone vastu ei võeta.
13. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus 93 153,31 krooni ja viivised seisuga 16.10.2007 summas 93 000 krooni, kokku 186 153,31 krooni ja samuti märkida otsuses, et kohtuotsusega välja mõistetud põhinõudelt arvestatakse alates kohtuotsuse tegemise päevast kuni täitmiseni viivist 0,5% päevas kuni kohtuotsusega välja mõistetud põhinõude summa täitmiseni. Kostja vastuväited ja selle põhjendused
14. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei ole saanud hagejalt sõidukite remonditöid ega varuosi. Kohtu põhjendused 2
15. Eelistungil jäi hageja esindaja hagi juurde ja palus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja esindaja istungile ei ilmunud ega teavitanud kohut mitteilmumise põhjusest.
16. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi.

§ 413

lg 1 järgi kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Vastavalt

§ 468

lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. Kohus asub seisukohale, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. ASRja W OÜ vahel 14.03.2005 sõlmitud remondi ja hooldustööde teostamise lepingust nr 028 nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Äriregistri 02.02.2009 väljatrükist nähtub, et kostja ärinimi W OÜ on kehtetu ja kostja uus ärinimi on KOÜ. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 82 lg 7 esimese lause järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Vastavalt VÕS §-le 100 kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 367

kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

1. Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja kohustust täitnud. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 3 93 153,31 krooni ja seisuga 16.10.2007 viivis 93 000 krooni, kogusummas 186 153,31 krooni ning viivis 0,5% päevas alates 06.02.2009 kuni kohtuotsusega välja mõistetud põhinõude summa 93 153,31 krooni täitmiseni.
2. Vastavalt

§ 162lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Hageja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja on kandnud menetluskulu summas 34 040 krooni järgmiselt: 450 krooni riigilõivu hagi tagamise avalduselt, 5 000 krooni riigilõivu hagimenetluses, kohtutäituri tasu 590 krooni ning õigusabikulu summas 28 000 krooni.

§ 138

lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Vastavalt

§ 144

p-le 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 143

p 4 järgi on asja läbivaatamise kulud menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel ning välisriigis ja eksterritoriaalsetele Eesti Vabariigi kodanikele kättetoimetamise ja edastamise kulud.

§ 175

lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinna kuni 100 000 krooni puhul 50 000 krooni. Käesolevas asjas on tsiviilasja hinnaks 93 153,31 krooni.

§ 177

lg 2 järgi kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud 28 000 krooni ulatuses. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud: 450 krooni riigilõivu hagi tagamise avalduselt, 5 000 krooni riigilõivu hagimenetluses, kohtutäituri tasu 590 krooni ning õigusabikulu summas 28 000 krooni, kogusummas 34 040 krooni, millelt tuleb kostjal tasuda käesoleva otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Viivi Villemson 4