lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik Viru Maakohtu menetluses on OÜ Aktiva Finants hagi V I vastu 11759,10 krooni nõudes. 14.04.2009.a esitas kostja kohtule oma kirjaliku vastuse hagiavaldusele, milles teatas, et võtab hagi õigeks, tunnistades hagiavalduses esitatud nõudeid. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele õigeksvõtuotsusega, kuivõrd kostja tunnistas 14.04.2009.a vastuses haginõuet. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.
lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Hageja on esitanud hagiavaldus põhivõlgnevuse summas 5 880,05 krooni ja viivise summas 5 879,05 krooni, kokku 11 759,10 krooni nõudes. Hagiavaldusest ja selle lisadest nähtuvalt tuleneb hageja nõue kostja vastu 14.02.2005.a sõlmitud liitumislepingust nr 10303334. Kostja ei täitnud oma kohustust korrektselt ning võlgneb hagejale 11 759,10 krooni, millest 5 880,05 krooni on põhivõlgnevus ja 5 879,05 krooni on sissenõutavaks muutunud viivis. Hagejal on õigus nõuda kohustuse täitmist ja täitmisega viivitamise eest viivist tsiviilkoodeksi § 173 lg 1, § 174, § 191 lg 1, § 192, § 222 lg 1, § 231 lg 1 ning VÕS, TsüS ja RES rakendamise seaduse § 12 lg 1 alusel. Kostja on antud haginõudeid õigeks võtnud 14.04.2009.a kohtule esitatud vastuses. Menetluskulud
lg 6 esimese lause järgi kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Hindades asjaolu, et kostja rikkus lepingust tuleneva kohustuse ja ei reageerinud temale saadetud meeldetuletustele, leiab kohus, et kostja oma käitumisega on andnud põhjust hagi esitamiseks ja seega peab ta hageja menetluskulud kandma täies ulatuses.
lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. 2 Hageja on esitanud hagis menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskuludena kokku 4 350 krooni, millest 250 krooni moodustab maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv, 1 000 krooni hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv ning õigusabikulud summas 3 100 krooni.
lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.
Vastavalt
p-le 1 ja 7 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Hageja taotleb mõista kostjalt välja esindaja kulu suuruses 3 100 krooni ja on selle tõendamiseks esitanud Julianus Inkasso OÜ 31.12.2008.a arve nr 807770 (vaata toimiku lk 43). Kohus on tsiviilasja materjalide analüüsimisel asus seisukohale, et tegemist on ilmselgelt ebamõistlikult suure esindaja kuluga, milline ei vasta tsiviilasja materjalidest nähtuva esindaja tegeliku töömahuga. Seega peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt esindaja kulu välja suuruses 1 000 krooni. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista õigusabikulud summas 1 000 krooni ning hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 1 000 krooni, kokku 2 000 krooni.
lg 6 esimese lause järgi kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise. Kohus teeb otsuse eeltoodust tulenevalt ja juhindudes
§-dest 440 lg 1 ja 3, 441 lg 1, 442, 444 lg 4, 630 lg 1, 632 lg 1. Fred Fisker Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.