KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Sirje Lahesoo Määruse tegemise aeg ja koht 26.jaanuar 2009.a Paide Tsiviilasja number 2-08-53341 Tsiviilasi L T hagi Edelaraudtee AS-i vastu moraalse kahju nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: L , isikukood xxxxxxx, elukoht xxxxxxxxx Esindaja: Ants Nõmmik, vandeadvokaat xxxxxx xxxxxx Kostja: Edelaraudtee AS, registrikood 10182640, Kaare 25 Türi, esindaja Julia Gramma volikirja alusel Mille kohta määrus tehakse Asja läbivaatamata jätmine RESOLUTSIOON
- Jätta läbivaatamata L hagi Edelaraudtee AS-i vastu moraalse kahju nõudes, kuna esitatud hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada.
- Vabastada vandeadvokaat Ants Nõmmik tsiviilasjas 2-08-53341 hagejale L Tle riigi õigusabi osutamise kohustusest.
- Jätta rahuldamata vandeadvokaat Ants Nõmmik’u taotlus tasu saamiseks Lembit Tähela’le tsiviilasjas 2-08-53341 riigi õigusabi osutamise eest. EDASIKAEBAMISE KORD Määrusega puudutatud menetlusosaline võib määruse peale esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtule Paide kohtumaja kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg hagi läbivaatamata jätmise määruse puhul on 30 päeva määruse kättetoimetamisest alates. MENETLUSE KÄIK Hageja esitas Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale hagiavalduse Edelaraudtee AS vastu moraalse kahju nõudes. Kohus võttis hageja hagi menetlusse. Pärast kostja vastuse kättesaamist esitas hageja taotluse riigi õigusabi saamiseks. 03.12.2008.a määras kohus hagejale riigi õigusabi andmise ja riigi õigusabi osutajaks vandeadvokaat Ants Nõmmik’u advokaadibüroost Tibar & Partnerid Pärnu osakonnast. Kostja hagi ei tunnistanud ja leidis, et hageja nõue tuleb jätta rahuldamata. Hageja ei ole esitanud ei asjaolusid ega tõendeid oma nõude kinnitamiseks. 20.01.2009.a esitas hagejale riigi õigusabi osutanud vandeadvokaat Ants Nõmmik kohtule oma seisukohad hageja hagi suhtes. Advokaat teatas kohtule, et olles tutvunud hagi aluseks olevate asjaolude ja tõenditega, kohtunud hagejaga ning selgitanud välja probleemi õiguslikud asjaolud, on ta jõudnud seisukohale, et eeldused hageja nõude rahuldamiseks puuduvad. Hagejal on asjas tõendamiskoormis, muuhulgas ka kostja õigusvastase käitumise osas. Vastavasisulisi tõendeid aga hageja esitanud ei ole. Selliste tõendite kogumine käesoleval hetkel, st enam kui kalendriaasta hiljem, on aga oluliselt raskendatud kui mitte sootuks võimatu. Samas nähtub kostja esitatud Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi tõendist, et vaidlusalusel ajal (
- ja 29.10.2007.a) oli Hagudi raudteejaama territooriumil kuiv ilm ja plusskraadid, st et puudus vajadus perrooni liivatada. Lisaks - hageja moraalse kahju nõude üheks aluseks on asjaolu, et hagejal 29.10.2007.a kukkumisel tekkis ninaluumurd. Samas kinnitab aga hageja enda poolt lisatud 30.10.2007.a patsiendikaart nr 7952 vaid parema ülalau hematoomi ja oimu marrastuse esinemist. Advokaat on seisukohal, et õiguslikku ja põhjendatud moraalse kahju nõuet ei ole võimalik esitada. Sellise nõude esitamist ei võimalda ka hageja poolt Paide kohtumajale täiendavalt esitatud avaldused. Eeltoodust tulenevalt leiab advokaat, et esitatud hagiga ei ole võimalik hagejal saavutada tema poolt soovitud tulemust ning seaduslik alus moraalse kahju nõudeks puudub. Advokaat palus vabastada ennast hagejale riigi õigusabi osutamise kohustusest. Tsiviilasi nr 2-08-53341 KOHTU SEISUKOHT
- Hageja eesmärgiks on hagi esitamisega saada kostjalt moraalse kahju hüvitamist hagejale väidetavate tervisekahjustuste tekitamise eest põhjusel, et kostja 29.10.2007.a ei liivatanud Hagudi raudteejaama perrooni ning 03.06.2008.a oli kallanud platvormile lahtise killustiku, mistõttu kostja mõlemal korral kukkus ja sai vigastusi. Hageja sellise nõude rahuldamine eeldab, et hageja esitab kohtule tõendid selle kohta, tal hagiavalduses märgitud kuupäevadel tekkisid hagiavalduses nimetatud kehavigastused ning et need kehavigastused tekitas talle kostja oma tegevuse või tegevusetusega. Kui hageja selliseid tõendeid ei esita, ei ole tema nõue tõendatud ja jääb rahuldamata. Antud hetkeks ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit mis kinnitaks, et hagiavalduses nimetatud 29.10.2007.a esines vajadus perrooni liivatada, kuid sellele vaatamata jättis kostja selle liivatamata ja/või et 03.06.2008.a kostja tõepoolest oli kallutanud perroonile lahtise killustiku ja seda selliselt, et hagejal puudus võimalus minna rongile killustikule astumata. Kehavigastuste kohta on küll hageja tõendeid esitanud, kuid need on osaliselt vastuolus tema enda esitatud asjaoludega. Täiendavate tõendite esitamine on riigi õigusabi osutava advokaadi hinnangul aga sama hea kui võimatu. Olukorras, kus hagejal puuduvad tõendid oma nõude asjaolude tõendamiseks ja vajalikke tõendeid ei ole võimalik ka koguda, puudub võimalus ka hageja hagi rahuldamiseks. See tähendab, et hageja hagi jääb tõendamatuse tõttu rahuldamata. Seega ei saavuta hageja esitatud hagiga oma taotletud eesmärki, st kostjalt moraalse kahju esitamist. Sellises olukorras on menetluse jätkamine ilmselgelt põhjendamatu. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbivaatamata.
- Hagi läbivaatamata jätmisel aktsepteeris kohus hagejale riigi õigusabi osutanud advokaadi seisukohti hagi edasise menetlemise põhjendatuse suhtes. Samadele põhjendustele tuginedes palus advokaat vabastada ennast hagejale edasise riigi õigusabi esitamisest käesolevas tsiviilasjas. Kohtul puudub alus advokaadi taotlust mitte aktsepteerida. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus advokaat Ants Nõmmik’u taotluse ja vabastab ta riigi õigusabi osutamisest Lembit Tähela’le tsiviilasjas nr 208-
- Advokaat A.Nõmmik esitas kohtule taotluse L T käesolevas tsiviilasjas osutatud riigi õigusabi eest tasu saamiseks. Taotluse kohaselt kulutas advokaat aega asja materjalidega tutvumiseks ja neile õigusliku hinnangu andmiseks 1 tund ja 30 minutit ning kirjaliku arvamuse koostamiseks 1 tund. Kulutatud aja eest taotles advokaat 1050 krooni tasu, millele lisandub 18% käibemaksu, st 189 krooni. Seega tasu koos käibemaksuga 1239 krooni. Justiitsministri 26.01.2005.a määrusega nr 2 kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvutamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi Kord) § 12 lg 4 kohaselt riigi õigusabi osutanud advokaat võtab pärast õigusteenuse osutamise lõpetamist esitatavale taotlusele märgitud ajakulu kohta riigi õigusabi saajalt allkirjastatud arvamuse. Esitatud taotlusel ei ole hageja allkirjastatud arvamust taotluses märgitud ajakulu põhjendatuse kohta. Sellist hageja allkirjastatud arvamust ei ole lisatud taotlusele ka eraldi dokumendina. Vastuseks kohtu sellekohasele järelpärimisele teatas advokaat A.Nõmmik, et on nõutava arvamuse puudumisest teadlik, kuid ei hakka seda hagejalt ka küsima. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades, et Korra § 12 lg-s 4 nimetatud riigi õigusabi saaja allkirjastatud arvamus on riigi õigusabi osutajale tasu kindlaksmääramise obligatoorseks eelduseks, ei saa kohus sellise arvamuse puudumisel advokaadile tasu riigi õigusabi osutamise eest kindlaks määrata. Advokaadi sellekohane taotlus tuleb jätta rahuldamata. Sirje Lahesoo Kohtunik Jõustus Tallinna Ringkonnakohtu kohtumäärusega Nr. 2-08-53341 07.05.2009.a. edasi kaebamata RESOLUTSIOON: Jätta L T määruskaebus Pärnu MK 26.01.2009.a. määruse ja 30.01.2009 täiendava määruse peale läbi vaatamata. Jätta L T taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. 2
(2)