2-08-16521 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht
- aprillil 2009.a, Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number Tsiviilasi, hageja nõue 2-08-16521 Tsiviilasja hind 15 000 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: L M (isikukood: xxx; elukoht: xxx) Kostja: I M (isikukood: xxx; viibimiskoht: Viru Vangla, aadress: xxx) Asja läbivaatamise kuupäev Resolutsioon 08.04.2009.a, avalik kohtuistung L M hagi I M vastu abielu lahutamise nõudes
- Rahuldada L M hagi.
- Lahutada L M ja I M abielu, mis on sõlmitud 19.11.2005.a Tallinna Perekonnaseisuametis, mille kohta on koostatud abieluakt nr
- Antud tsiviilasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.
- Saata kohtuotsuse ärakiri 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist perekonnaseisuasutusele, kus abielu on sõlmitud. Edasikaebamise kord Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik L M (edaspidi hageja) esitas 29.04.2008.a hagiavalduse I M (edaspidi kostja) vastu abielu lahutamise nõudes, milles palub lahutada poolte abielu. Abielust on pooltel üks laps, kes elab hageja juures. 1
(2)2-08-16521 Kohtuistung Kohus määras asja läbivaatamiseks 08.04.2009.a kohtuistungi. Hageja jäi hagiavalduse nõude juurde, kinnitas kohtule, et soovib abielu lahutamist, kuna abielusuhete jätkamist võimalikuks ei pea. Kostja avaldas istungil, et samuti ei pea võimalikuks abielusuhete jätkamist. Kohtuotsuse põhjendused Hageja soovib lahutada poolte abielu, sest ei pea võimalikuks abielusuhete jätkamist. Kohus tuvastas, et L M ja I M on abiellunud 19.11.2005.a Tallinna Perekonnaseisuametis, mille kohta on koostatud abieluakt nr 2314 (abielutunnistus AL 0126335). Pooled on ühisel seisukohal, et abielu jätkamine on võimatu. Perekonnaseaduse (PkS) § 29 kohaselt lahutab kohus abielu, kui teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Kohus leiab, et kuna poolte vahel abielusuhted on katkenud, pooled ei soovi kooselu taastamist, siis on kohus veendunud, et abielu jätkamine poolte vahel on võimatu ja abielulahutuse nõue kuulub rahuldamisele. Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja soovil säilib L M. Kooskõlas PkS § 29 lg 5 saadab kohus abielu lahutamise kohtuotsuse ärakirja 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist perekonnaseisuasutusele, kus abielu on sõlmitud. Tsiviilasja hinna määramine Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus kuni 31.12.2008.a kehtinud TsMS § 132 lg 1 sätestatust, mille kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 15 000 krooni. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov 2
(2)