← Eesti

2-08-59211/2

Obsah (8)§ 187§ 468§ 162§ 1741§ 138§ 144§ 483§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Mõtsnik Otsuse tegemise aeg ja koht 09. veebruar 2009.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-59211

§ 187lg 6 ja § 442 lg 6).

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista AS-i E ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingust ning järelmaksuga müügilepingust tuleneva võla summas 1227.60 krooni ja viivise 907.35 krooni, kokku summas 2134.95 krooni ning kohtukulud. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ning kostja 05.08.2002 ja 23.12.2003 liitumislepingud, mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust. Vastavalt lepingule esitas hageja kostjale arved nr B05120919393, B06011139149 ja V06021645141 kokku summas 1282.40 krooni, millest põhivõlg moodustas 1227.60 krooni. Enne hagiavalduse esitamist kostja võlgnevust tasuma asunud ei ole. Hageja on kohtuvälises menetluses 28.02.2006 saatnud kostjale võlanõude, milles teavitas viimast tasumata arvetest ja andis täiendava tähtaja võlgnevuse likvideerimiseks. Hageja on arvestanud viivist alates viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni nõude koostamise kuupäevani 28.02.2006. kokku summas 54.80 krooni ning alates võlanõude koostamisest kuni 06.06.2007 summas 852.55 krooni. Hageja on huvitatud viivisest kokku summas 907.35 krooni. Eeltoodu alusel palub hageja kostjalt välja mõista põhivõla summas 1227.60 krooni ja viivise 907.35 krooni, kokku 2134.95 krooni ning menetluskulud so hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 250.00 krooni, maksekäsukiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõivusummas 250 krooni ja õigusabikulud koos käibemaksuga 1180.00 krooni, kokku 1680.00 krooni. KOSTJA VASTUVÄITED Kostjale on hagiavaldus koos sellele lisatud materjalide ning kirjaliku vastamise kohustusega üle antud 05.01.2009.a., milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem kirjalikku vastust ei esitanud, hagile vastu ei vaielnud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus, leiab, et kuivõrd hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud, kostja hagile kohtu määratud tähtaja jooksul vastanud ei ole ning hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt

§ 468lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav.

Poolte vahel 05.08.2002 ja 23.12.2003 sõlmitud liitumislepingutest nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt 2 lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse 1 227.60 krooni ja viivise 907.35 krooni, kokku 2134.95 krooni tasumist. Kostja ei ole esitatud tõendite põhjal lepingust tulenevat kohustust täitnud. Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks 2134.95 krooni. Vastavalt

§ 162lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

§ 1741

lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hageja on kandnud menetluskulu summas 1680.00 krooni järgmiselt: maksekäsukiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõivu summas 250 krooni, 250 krooni riigilõivu hagimenetluses ning õigusabikulu summas 1 180.00 krooni.

§ 138

lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

Vastavalt

§ 144

p-le 1 ja 7 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud ning maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Kohtute Infosüsteemist nähtub, et kohtu menetluses oli AS E maksekäsukiirmenetluse avaldus K K vastu (tsiviilasi nr 2-07-21537). Nimetatud avaldus jäeti 18.08.2008.a määrusega rahuldamata

§ 483lg 2 p 3 alusel ning nimetatud määrus jõustus 27.08.2008.

Käesolevas asjas on hagiavaldus kohtule esitatud 15.09.2008, seega kuu aja jooksul pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Kohus leiab, et hageja menetluskulud maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu 250 krooni osas tuleb kostjalt välja mõista. Hagi kohtule esitamisel on hageja tasunud riigilõivu summas 250.00 krooni. Nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid summas 2 500 krooni.

§ 175

lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinna kuni 10 000 krooni puhul 5 000 krooni. Käesolevas tsiviilasjas on tsiviilasja hinnaks 1227.60 krooni. Käesolevas asjas on hageja kandnud õigusabikulusid vaid hagiavalduse koostamise eest ning kohtu hinnangul ei ole esitatud hagiavalduse koostamine sedavõrd keerukas ja ajamahukas, et nõuaks õigusabikulude kandmist summas 1 180 krooni. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud koos käibemaksuga põhjendatud 590 krooni ulatuses. 3 Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista õigusabikulud summas 590 krooni ning maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 250 krooni ja hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 250 krooni, kokku 1 090.00 krooni. Tiia Mõtsnik Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.