← Eesti

2-08-59013/6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks

  1. veebruar 2009.a. kell 10.00 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-08-59013 Tsiviilasi L I hagi S I vastu abielu lahutamiseks, lapse elukoha kindlaksmääramiseks ja elatise väljamõistmiseks poolte alaealise lapse ning hageja ülalpidamiseks Tsiviilasja hind 69.000.- krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja – L I (ik. xxx, elukoht xxx) Hageja esindaja J Kulikova Kostja - S I (ik. xxx elukoht xxx) Kohtuistungi toimumise aeg
  2. jaanuar 2009.a. RESOLUTSIOON
  3. Hagi rahuldada osaliselt.
  4. Lahutada L I ja S I abielu, mis on registreeritud xxx.a. Tallinna Perekonnaseisuametis, kanne nr xxx.
  5. Taastada L Ile tema abielu eel kantud perekonnanimi „K ”
  6. Määrata poolte abielust sündinud poja A I elukohaks lapse ema L I elukoht.
  7. Välja mõista S I elatusraha L I kasuks poja A I, sünd. xxx.a, ülalpidamiseks 2650.- (kaks tuhat kuussada viiskümmend) krooni alates 12.09.2008.a., s.o. alates hagi esitamisest kuni xxx.a., s.o. kuni lapse täisealisuseni.
  8. Välja mõista S Ilt igakuine elatusraha 1000.- (üks tuhat) krooni L I kasuks tema ülalpidamiseks alates 12.09.2008.a., s.o. alates hagi esitamisest kuni xxx.a., s.o. kuni A I 3aastaseks saamiseni. Menetluskulude jaotus Jätta L I poolt kantud kohtukulu – abielulahutuse hagi ja lapse elukoha määramise avalduse esitamisel tasutud riigilõiv - L I enda kanda. Jätta L I kohtuväline menetluskulu – hageja esindaja kulu – 60% ulatuses S I kanda ja 40 % ulatuses L I enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud.
  9. Poolte abielu registreeriti xxx.a. Tallinna Perekonnaseisuametis
  10. Abielust sündis xxx.a. poeg A I.
  11. Poolte abielulised suhted lõppesid .
  12. Poolte abielust sündinud laps elab koos emaga. Hageja on lapsega lapsehoolduspuhkusel. Hageja nõue ja põhjendused.
  13. 12.09.
  14. a. Harju Maakohtusse esitatud hagiavalduses palub hageja - lahutada tema ja kostja vahel registreeritud abielu - määrata poolte abielust sündinud poja elukohaks hageja elukoht - välja mõista kostjalt elatis poolte alaealise lapse ülalpidamiseks kuus 3000.- krooni ja - välja mõista kostjalt elatis hageja ülalpidamiseks 3000.- krooni kuus kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni.
  15. Hageja põhjendab esitatud hagi abielu lahutamiseks sellega, et poolte abielulised suhted lõppesid 2008.a. maikuust, kostja oli hageja suhtes vägivaldne, suhteid taastada hageja kostjaga ei soovi, seega kuulub abielu lahutamisele.
  16. Elatusraha väljamõistmise nõudeid põhjendab hageja sellega, et ta ei tööta, vaid õpib Tallinna Transpordikoolis, ja tema ainukeseks sissetulekuks on lapsetoetus 300.- krooni ning lapsehooldustoetus 600.- krooni, millest tema ja lapse ülalpidamiseks ei piisa. Kuna kostja Lk 2

(6)vabatahtlikult peret piisaval määral ei toeta, milleks ta PkS § 61 lg 1 ja 21 kohaselt kohustatud on, palub hageja elatise välja mõista kohtuotsusega.
  1. Hageja hagiavalduses väidetu kohaselt moodustasid lapse ülalpidamiskulud kuus 4500.krooni, millest toiduraha on 1500.- krooni, riiete ja jalanõudmise ostmise kulu on 800.krooni, hügieenitarvete kulu on 200.- krooni, mänguasjade ostmise kulu on 1000.- krooni, ravimite ostmise kulu 600.- krooni ja eluasemekulu 400.- krooni. Kohtuistungil väitis hageja, et lapse ülalpidamiskulud on kohtuistungi toimumise ajaks veelgi kasvanud ja moodustavad nüüd summa 5500.- krooni, sest laps hakkas käima lasteaias, mille maksumus on 700-800.- krooni kuus ning eluasemekulu on kokku 700.- krooni kuus, sest eluase on vanematel soetatud liisinguga ja hageja aitab tasuda liisingmakseid.
  2. Oma nõuete tõendamiseks kostja vastu esitas hageja järgmised dokumentaalsed tõendid: abielutunnistuse, tõendi, et hageja õpib 2.kursusel, oma pangakonto väljavõtte perioodi 01.05.2008 – 16.10.2008.a. kohta, tõendi ortopeedilt, et laps vajab spetsiaalseid jalanõusid, maksekorralduse millega hageja on tasunud lasteaiamaksu ja KÜ arve 2008.a. novembrikuu eest. Kostja vastuväited ja põhjendused.
  3. Kostja tunnistas hagi abielu lahutamiseks ning ei esitanud vastuväiteid, et lapse elukohaks määratakse pärast abielu lahutamist lapse ema elukoht.
  4. Kostja ei vaidlustanud asjaolu, et ta ei ole hagejale ega lapsele elatist andud pärast suhete lõppemist 2008.a. maikuus, kuid kostja väidetel on püüdnud hagejat lapse ülalpidamisel aidata tema õde ja tema ema. Kostja väidetel ei ole tal võimalust elatist anda, sest tema suhtes on algatatud 7 täitemenetlust ja kogu tema teenitud raha võetakse kohtutäiturite poolt tema võlgade katteks.
  5. Kostja väidetel ei ole ta ka suuteline maksma elatist hagejale ja lapsele mõlemale. Lapsele oleks ta elatist suuteline maksma miinimumsummas, mis kostja väidetel peaks ka katma 2aastase lapse ülalpidamiskulud. Kostja väidetel töötas ta tähtajalise töölepinguga OÜ-s P , kuid seda vaid 1.oktoobrist 2008.a. kuni 01.01.2009.a. Käesoleval ajal ta ei tööta, vaid otsib tööd.
  6. Kostja väidetel ei ole hageja ka tõendanud lapse ülalpidamiskulusid mänguasjadele summas 1000.- krooni kuus, ravimitele summas 600.- krooni kuus ja eluasemekuludele.
  7. Oma vastuväidete tõendamiseks hagile esitas kostja oma töölepingu AÜ-s P , palgatõendi samalt tööandjalt, väljatrüki tema suhtes algatatud täitemenetlustest, T I pangakonto väljavõtte, maksekorralduse, millega I K on üle kandnud hagejale 2000.- krooni, kviitungi, mille kohaselt I K on ostnud kombinesiooni, arved/saatelehed S K AS-ist erinevate toiduainete ostmise kohta. Kohtuotsuse põhjendused.
  8. Kohus asub seisukohale, et poolte abielu kuulub kohtuotsusega lahutamisele. Pooled ei vaidle selle üle, et nende abielulised suhted on lõppenud alates 2008.a. maikuust, kumbki Lk 3
(6)pooltest ei pea abielu taastamist võimalikuks. Eeltoodust tulenevalt ei ole pooltel abielu jätkamine võimalik ning abielu kuulub Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 29 lg 2 alusel lahutamisele. Tulenevalt Nimeseaduse §-st 11 ja L I avaldusest tuleb hagejale taastada tema abielu eel kantud perekonnanimi „K ”.
  1. PkS § 51 alusel tuleb poolte abielust sündinud poja A I elukohaks määrata lapse ema elukoht, sest see on olnud lapse harjumuspärane elukeskkond pärast poolte suhete lõppu ning selle üle puudub pooltel ka vaidlus.
  2. Elatusraha väljamõistmise nõudes otsuse tegemisel lapse ülalpidamiseks juhindub kohus PkS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 ja 2 sätetest. Tulenevalt PkS § 60 lg 1 on vanemad kohustatud ülal pidama oma alaealisi lapsi ning sama seaduse § 61 lg 1 ja lg 2 kohaselt mõistab kohus vanemalt, kes ei täida vabatahtlikult lapse ülalpidamiskohustust, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapse ülalpidamiseks ning elatis määratakse kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. PkS § 61 lg 4 kohaselt ei või igakuise elatusraha suurus ühele lapsele olla kuus väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, mis käesoleval ajal on 2175.- krooni ühe lapse kohta.
  3. Nii nagu kohtuotsuse p-s 15 on märgitud, tuleb igakuise elatusraha suuruse kindlaksmääramisel arvestada nii lapse vajadusi kui ka vanemate varalist seisundit. Kohus võtab kõigepealt seisukoha lapse vajaduste osas. Kohus, olles ära kuulanud hageja kohtuistungil antud seletuse lapse kulutuste osas ning ka kostja vastuväited, mille kohaselt peab ta osa hageja poolt märgitud kulutusi osaliselt mittetõendatuks, uurinud kohtule esitatud tõendeid, mis tõendavad lapse ülalpidamiskulusid, asub seisukohale, et põhjendatud A I ülalpidamiskulud on - kulud toidule summas 1500.krooni (kostja ei vaidlusta), kulu riiete ja jalanõude ostmiseks summas 800.- krooni (kostja ei vaidlusta ning esitatud ka tõend, et laps vajab erijalatseid), hügieenitarbed 200.- krooni (kostja ei vaidlusta) ning lasteaiakulu 700.- krooni (kostja ei vaidlusta ning esitatud ka tõend lasteaiatasu suuruse kohta). Arvestades lapse vanust peab kohus põhjendatud kuluks lapsele mänguasjade ostmiseks summat 200.- krooni kuus ning ravimite ostmiseks summas 200.- krooni kuus, sest hageja kohtuistungil antud ütluste kohaselt pole lapsel püsivaid tervisehäireid, mistõttu peaks ta tarbima tavapärasest rohkem ravimeid. Põhjendatud eluasemekuluks peab kohus poolte lapsel summat 200.- krooni, arvestades sellega, et lapse eluasemekulu hulka saab arvestada kulusid, mis sõltuvad sellest kui palju eluruumi kasutajaid on, seega näiteks veekulu, elektrikulu, prügiveo kulu jmt, mille suurus sõltub eluruumis elavate inimeste arvust. Liisingumakseid, mida hageja väidetavalt oma vanematel tasuda aitab, mis aga ka tõendatud ei ole, lapse eluasemekulude hulka arvestada ei saa. Seega on kohtu arvates põhjendatud poolte alaealise lapse ülalpidamiskulud kuus kokku 3800.- krooni.
  4. Poolte varalise olukorra tõendamiseks on kohtu käsutuses järgmised tõendid: - tõend TT, et hageja õpib seal teisel kursusel ja nominaalne õppeaeg on 3 aastat; - hageja pangakonto väljavõte, millest nähtub et hageja ainuke sissetulek on riigilt saadav peretoetus 900.- krooni kuus, Lk 4
(6)- elektrooniline väljatrükk portaalist X-tee, et hagejale ei kuulu sõidukeid; - väljavõte e-kinnistusraamatust, et hagejale ei kuulu kinnistuid; - kostja tööleping mis kehtis 01.10.2008 – 01.01.2009.a. - kostja palgatõend; Kohus on seisukohal, et arvestades asjaoluga, et hageja on lapsehoolduspuhkusel kuni lapse 3-aastaseks saamiseni ja tal puudub sissetulek peale riigilt saadava peretoetuse endale ja lapsele kokku 900.- krooni, samuti sellega, et ta õpib käeoleval ajal päevases osakonnas, samuti sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PkS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt ka tulumaksu, mille suuruseks käesoleval ajal on 21 %, asub kohus seisukohale, et poolte abielust sündinud alaealise lapse ülalpidamiseks tuleb kostjalt välja mõista elatis 2650.- krooni kuus. Asjaolu, et kostjal on erinevate kohtutäiturite juures täitmisel 7 täitedokumenti ning, et ta käesoleval ajal ei tööta, ei saa olla aluseks elatise miinimumsummas väljamõistmiseks. Kohus ei saa lugeda kostja elatisekohustuse täitmiseks ka hageja ema poolt väidetavalt poolte lapsele ostetud üksikuid riideesemeid või toiduaineid või üksikuid rahalisi ülekandeid kostja ema või õe poolt, sest lapse ülalpidamiskohustus on kostjal endal, pealegi peab kostja elatist maksma regulaarselt ja piisaval määral, sest lapse ülalpidamiskulud on igapäevased. Juhindudes PkS § 70 lg 1 sätestatust kuulub elatis kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele alates elatisehagi esitamisest.
  1. Elatise väljamõistmisel hageja ülalpidamiseks juhindub kohus PkS § 22 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on lahutatud abikaasal õigus saada lahutatud abikaasalt ülalpidamist raseduse ja lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, kui laps oli eostatud abielu kestel ja kui kohustatud lahutatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on poolte ühise lapsega käesoleval ajal lapsehoolduspuhkusel ja, et poolte laps saab 3-aastaseks xxx.a. Kostja väidab üksnes, et tema majanduslik olukord ei võimalda hagejale elatist maksta. Kohus on seisukohal, et asjaolu, et kostja ei tööta või, et tal on suured võlgnevused erinevate võlausaldajate ees, mida kohtutäiturite kaudu täidetakse, ei saa olla aluseks jätta kostjalt hageja kasuks elatis täielikult välja mõistmata. Arvestades aga asjaolu, et kostja majanduslik olukord on käeoleval ajal raske, kuid ka sellega, et hagejal on vaieldamatult kulutused toidule ning riiete ja jalanõudele, mida kohus saab pidada üldtuntud asjaoludeks, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja ja, et hageja ainukeseks sissetulekuks on riigilt saadav lapsehooldustoetus 600.- krooni, asub kohus seisukohale, et kostjalt tuleb hageja ülalpidamiseks välja mõista kuni lapse 3-aastaseks saamiseni 1000.- krooni kuus, mis katab vaid hageja kõige hädapärasemad vajadused lapse hooldamise ajal. Menetluskulude jaotamine.
  2. Abielulahutuse hagi esitamisel ja lapse elukoha määramise nõude esitamisel tasutud riigilõiv jääb hageja kanda, sest abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud TsMS § Lk 5
(6)164 lg 1 kohaselt ise ning hagita asja menetluskulud kannab TsMS § 172 lg 1 kohaselt isik, kelle huvides lahend tehakse. Elatisehagi esitamisel kohtukulusid pooltel RLS §-s 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole. Tulenevalt asjaolust, et hagejal oli kohtumenetluses esindaja ja kohus rahuldab hageja poolt esitatud elatisehagi ligikaudu 60 % ulatuses, jätab kohus hageja kohtuväliseks menetluskuluks oleva esindaja kulu TsMS § 163 lg 1 kohaselt 60 % ulatuses kostja kanda ja 40 % ulatuses hageja enda kanda. Tsiviilasja hinna määramine. 22. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind, sama paragrahvi lõikest 3, mille kohaselt on hagita asja hind hagita asjas avaldusega taotletu või kohtu omal algatusel tehtud toimingu harilik väärtus ning TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa ja TsMS § 132 lg 1 sätestatust, mille kohaselt eeldatakse, et mittevaralise nõude puhul on hagihind 15.000.krooni. . Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja esitas kohtusse hagi abielu lahutamiseks, mis on mittevaraline nõue ja mille hagihinnaks oli hagi esitamise ajal 15.000.- krooni, lapse elukoha kindlaksmääramiseks ning nõude elatise väljamõistmiseks nii endale kui lapsele, mille hagihind on kokku 54.000.- krooni (9 x 6000) krooni ning, et TsMS § 134 lg 1 kohaselt liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded hagihinda arvutades kokku, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 69.000.- krooni. Kohtunik: Lk 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.