2-08-65225 KOHTUMÄÄRUS Ärakiri Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Reet Laasmaa Määruse tegemise aeg ja koht
- oktoober 2008.a., Tallinn, Kentmanni 13 Tsiviilasja number 2-08-65225 Tsiviilasi ET’i hagi TP’i vastu 16.08.2006.a. kokkuleppe kehtivuse tuvastamiseks. Menetlusosalised ja nende Hageja ET (ik. XXX, elukoht XXX); Hageja esindaja vandeadvokaat M Männik (asukoht Advokaadibüroo Pohla & Hallmägi, Jakobsoni 14, 10128 Tallinn); Kostja TP (ik. XXX, praegune elukoht hageja andmetel XX, elukoht registri kohaselt XXX). esindajad RESOLUTSIOON
- Hagi tagamise korras keelata TP’il (ik. XXX, praegune elukoht hageja andmetel XXX, elukoht registri kohaselt XXX) mistahes takistuste tegemine ET’i või ET’i allüürnike poolt Tallinnas aadressil XXX korter 1 valdamisel ja kasutamisel.
- Kohtumäärus saata menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse arvates määruse kättetoimetamisest Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu Tallinna Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda 200 krooni riigilõivu. Määruskaebuse esitamine ei peata hagi tagamise määruse täitmist. Taotluse sisu ja menetluse käik 06.10.2008.a esitas ET kohtule hagi TP’i vastu poolte vahel 16.08.2006.a. sõlmitud kokkuleppe kehtivuse tuvastamiseks. Hageja esitas hagi tagamise taotluse koos hagiavaldusega. Hagiavalduse kohaselt TP (edaspidi kostja) on Tallinnas aadressil XXXasuva kinnistamata eluruumi omanik. 16.08.2006.a. sõlmisid kostja ja tema tütar ET (edaspidi hageja) kokkuleppe, mille kohaselt kostja andis hagejale nõusoleku remontida korter 400 000 kuni 500 000 krooni eest. Vastutasuna loobus kostja kümneks
(10)aastaks korteri kasutamise õigusest ning lubas hagejal korterit isiklikult 1 2-08-65225 kasutada või siis välja üürida kolmandatele isikutele. Kostja on elanud alates 2001.a. hageja juures ning ei ole alates 2001.a. korterit kasutanud. Hageja on teostanud korteri renoveerimistööd vastavalt kokkuleppele. 01.07.2008.a. sõlmisid hageja ja hageja tütar KT üürilepingu, mille kohaselt andis hageja korteri KT’i kasutusse. Hageja ja kostja omavahelised suhted halvenesid 2008.a. juuni kestel. Põhjuseks oli korteri kasutamine. 02.10.2008.a. murdis kostja korterisse sisse ning vahetas korteri ukseluku, asudes seisukohale, et temal on õigus vaidlusalust korterit vallata, mitte hagejal või tema tütre. Hageja oli sunnitud korteri otsese valdaja valduse taastamiseks AÕS § 47 lg 2 mõttes kutsuma politsei. Sama päeva õhtul tegi hageja korterisse sissemurdmise ja signalisatsiooni lõhkumise (juhtme läbi lõikamise) kohta Põhja Politseiprefektuurile avalduse. 03.10.2008.a. hommikul pani hageja korterile uue luku. Sama päeva lõunal murdis kostja uuesti korterisse ja vahetas uuesti ukseluku. Hageja taotleb hagi tagamise korras vaidlusaluse õigussuhte reguleerimist, kuni kohtuotsuse jõustumiseni selliselt, et keelata TP’il mistahes takistuste tegemine ET’i või ET’i allüürnike poolt Tallinnas aadressil XXX valdamisel ja kasutamisel. Hageja põhjendab oma taotlust asjaoluga, et kostja takistab juurdepääsu korterisse, mis tekitab hagejale ja hageja allüürnikule olulist kahju. Kostja käitumine on omavoliline. Kostja ei ole elanud korteris alates 2001.a. ning tal puudub kokkuleppe kohaselt selle valdamise õigus. Kohtumääruse põhjendused ja kohaldatav seadus TsMS § 377 lg 1 järgi võib kohus hagi tagada, kui tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Kui kohtuotsust tuleb ilmselt täita mujal kui Euroopa Liidu liikmesriigis ja välislepingu alusel ei ole tagatud Eesti kohtuotsuste täitmine, loetakse, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. TsMS § 377 lg 2 täpsustab, et kohus võib sõltumata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust hagi tagamise korras esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. VÕS § 271 mõttes üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). Vastavalt VÕS § 288 lg 1 võib üürnik üürileandja nõusolekul anda asja kasutamise osaliselt või täielikult edasi kolmandale isikule (allkasutus), eelkõige anda asja allüürile. 16.08.2006.a. sõlmitud kokkulepe on käsitletav tähtajalise üürilepinguna VÕS § 271 mõttes, millega anti kostjale muuhulgas korteri allkasutamise õigus VÕS § 288 lg 1 järgi. Seega on pooled sõlminud lepingu, mille kohaselt kostja on kohustatud taluma hageja poolt vaidlusaluse korteri allüürile andmist. Kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja (hageja) VÕS 101 lg 1 p 1 kohaselt võlgnikult õiguskaitse abinõuna nõuda kohustuse täitmist. Kohus võib ja saab rakendada sellist hagi tagamise meedet, mis on faktilist olukorda arvestades asjakohane ja otstarbekas. Kooskõlas TsMS § 378 lg 4 tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Kohtu hinnangul ei ole taotletav hagi tagamise abinõu kostjatele liigselt koormav. Kohus leiab, et hagi tagamise vajadust on veenvalt põhistatud ning hagi tagamata jätmine võib teha kohtuotsuse täitmise raskeks või võimatuks ning samas tekitaks see ka ET’ile ning allüürnikule olulist kahju. Seega tuleb hagi tagamise korras tagamise korras keelata TP’il mistahes takistuste tegemine ET’i või ET’i allüürnike poolt Tallinnas aadressil XXX valdamisel ja kasutamisel. Hagi tagamise taotlus kuulub rahuldamisele. 2 2-08-65225 Tulenevalt TsMS § 390 lg 2 kuulub hagi tagamise määrus viivitamatule täitmisele, kuna nimetatud sätte järgi ei peata määruskaebuse esitamine hagi tagamise määruse täitmist. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 07.10.2008.a. Ärakiri õige. Kohtunik 3