Obsah (7)

§ 651§ 436§ 442§ 348§ 351§ 401§ 656

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-07-45394 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Kaupo Paal, Iko Nõmm Otsuse tegemise aeg ja koht 30.04.2009 Tallinnas Tsiviilas

) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue

1. Swedbank Liising Aktsiaselts (endine ärinimi Aktsiaselts Hansa Liising Eesti) (hageja) esitas 29.10.2007 Harju Maakohtule hagi Jüri Semjonovi (kostja) vastu 45 053 krooni 99 sendi väljamõistmiseks. Hagi põhjendustel sõlmisid pooled 19.11.2003 liisingulepingu nr 0068802L, mille esemeks oli sõiduauto Volkswagen Passat Variant. Kostja kohustus liisingueseme kasutamise eest tasuma makseid vastavalt maksegraafikule. Kuna kostja ei täitnud osamaksete tasumise kohustust, saatis hageja talle 16.07.2004 teatise võla kohta ning informeeris, et võla mittetasumisel 14 päeva jooksul alates teatise kättesaamisest ütleb hageja kostjaga sõlmitud liisingulepingu üles. Kostja sai teatise kätte 19.07.2004, kuid võlga ei kustutanud. Hageja lõpetas lepingu ülesütlemisega. Kuna leping ennetähtaegselt lõpetati, kohustus kostja liisingueseme hagejale tagastama. Kostja seda vabatahtlikult ei teinud, mistõttu hageja pöördus vara tagastamiseks OÜ Reeborn poole, kes taastas vara valduse 10.08.
2. Hageja andis vara võõrandamiseks Saksa Auto AS-ile. Hageja nõue kostja vastu koosnes: liisingueseme omandamisega tekkinud hüvitamata kulu 122 766 krooni 20 senti, tasumata osamaksed 10 182 krooni 10 senti, kindlustusmaksete võlgnevus 519 krooni, vara realiseerimisega seotud kulud 13 281 krooni 61 senti, s.t kokku 146 748 krooni 91 senti. Sõiduk võõrandati 101 694 krooni 92 sendi eest. Hageja nõudeks jäi pärast sõiduki müügist saadud summa mahaarvamist võlgnevusest 45 053 krooni 99 senti, millise summa palus hageja kostjalt välja mõista, samuti viivise protsendina põhivõlgnevuselt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostja vastuväited
3. Kostja hagi ei tunnistanud ja palus kohaldada aegumist. Hagiavaldusele lisatud materjalidest nähtub, et hageja nõue muutus sissenõutavaks 30.07.2004 kui hageja ütles üles kostjaga sõlmitud liisingulepingu nr 0068802L, kuid hagiavaldus esitati kohtusse 29.10.
4. Samuti vaidles kostja hagile sisuliselt vastu ja palus see jätta rahuldamata. Tõendamata on septembris 2004 kehtinud liisingueseme turuhind. Lepingu lõppemisel jäi auto omandiõigus hagejale. Hageja säilitas auto ning omandas ka tasutud väljaostumaksed (koos intressiga). Selles osas erineb hageja liisingulepingu üldtingimuste p 3.7 seadusest, mille kohaselt tuleb vara jääkmaksumust kõrvutada vara võõrandamisest saadud summaga. Liisinguleping eeldab erinevalt seadusest liisingueseme tegelikku võõrandamist, nägemata seejuures ette võõrandamise tingimusi. VÕS § 42 lg 1 alusel on hageja tüüptingimuse p 3.7, millele tugineb kogu hageja nõue, tühine. Kooskõlas VÕS §-ga 41 tuleb antud õigussuhte analüüsis lähtuda VÕS §-st
5. Selle sätte kohaldamisel aluseks olevaid eeldusi ei ole hageja aga tõendanud ja seega tuleb hagi jätta täies ulatuses rahuldamata. Lepingu ülesütlemise avalduses ei olnud märgitud aega ega kohta, kus oleks pidanud toimuma lepingu eseme üleandmine hagejale, mistõttu ei ole õigustatud hageja väide, et kostja ei tagastanud vara õigeaegselt ning seetõttu pidi hageja pöörduma OÜ Reeborn poole. Lisaks ei nähtu OÜ Reeborn esitatud arvest nr A122, kuidas jaguneb teenuse eest tasumine ja milles täpselt teenus seisnes. 10.08.2004 tagastas kostja esimese nõudmise peale hageja poolt volitatud isikule lepingu eseme ning sõlmis selle kohta ka vara 2 üleandmise-vastuvõtmise akti, milles märgiti ära puudused. OÜ Reeborn ja Saksa Auto AS vahel allkirjastatud vara üleandmise-vastuvõtmise aktist nr 040810/61 nähtuvad puudused ei kajastu arvel nr 24260029 tehtud tööde nimekirjas, mis on koostatud 02.09.2004 Saksa Auto AS poolt. Kuna kostjal puudus valdus auto üle alates 10.08.2004, siis ei ole kostja nõus arve nr 24260029 spetsifikatsioonis toodud tööde osas, mida hageja tõlgendab liisingueseme puudustena. Autol ei esinenud üleandmisel hageja poolt viidatud puudusi, kuna kostja hooldas liisingueset vastavalt tehnilises dokumentatsioonis ja liisingulepingus ettenähtud korrale. Samuti ei teavitatud kostjat väidetavatest puudustest ja teostatavatest töödest ega antud mingisuguseid selgitusi kuni hagiavalduse esitamiseni. Eeltoodu alusel on hageja kaotanud võimaluse tugineda nendele puudustele. Asjakohane ei ole kostjalt auto realiseerimise tasu nõue 6000 krooni, sest vastavalt lepingule on liisingueseme võõrandamise kohustus hagejal. Kostja ei võinud ega saanudki eeldada, et liisingueseme realiseerimisel võivad tekkida prognoosimatud lisakulud. Lisaks ei ole hageja tõendanud kostjaga sõlmitud lepingu ülesütlemist ja ülesütlemisavalduse kättesaamist kostja poolt. Hageja müüs lepingu eseme kolmandale isikule vaatamata kostjaga sõlmitud kehtivale liitumislepingule. Seega tekitas hageja ise endale kahju ja kohustub selle täies ulatuses ise kandma. Üldist konstateeringut võimalusest lõpetada leping tulevikus, ei saa käsitleda taganemisavaldusena. Arvestades, et käesolevas asjas on tegemist tarbijalepinguga, pidi selline avaldus olema üheselt mõistetav. Maakohtu otsus
6. Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt välja hageja kasuks 10 701 krooni 10 senti. Menetluskulud jäid 76% ulatuses hageja ja 24% ulatuses kostja kanda. Hagi ei ole aegunud. Tulenevalt TsÜS §-st 160 oli hagi aegumine peatanud maksekäsu menetluse ajal. Poolte vahel sõlmitud liisingulepingu ülesütlemine on tühine. Hageja on saatnud kostjale teate liisingulepingu ülesütlemise kohta peale 76 päevast osamaksetega tasumise viivitust, teatades, et hagejal on õigus leping üles öelda kui kostja ei tasu võlgnevust 14 päeva jooksul. Üldtingimuste punktid ja ülesütlemise teatis on vastuolus VÕS §-ga 416 ja sellest tulenevalt ka tühised. Hageja oleks saanud esitada ülesütlemise juhul, kui kostja võlgnevus oleks esinenud vähemalt kolmel järjestikusel kuul ning sellele järgnevalt anda kostjale võlgnevuse likvideerimiseks 14 päeva aega. Kuivõrd lepingu ülesütlemine on olnud tühine, siis puudus hagejal ka õigus nõuda VÕS § 367 lg 1 ja 4 sätestatud kulude ja ülesütlemisega seotud lisakulude (tagastusteenus, müügiteenus, vara remont) hüvitamist. Poolte vahel pole vaidlust selles, et kostja tagastas vara 10.08.
7. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele debitoorne võlgnevus 10 182 krooni 10 senti kui asja kasutamise eest makstav tasu. Hageja on nõude tõendamiseks esitanud arved ja kostja ei esitanud tõendeid, et ta oleks nimetatud arved tasunud. Kostja ei vaidle vastu kindlustusmaksete võlgnevusele 519 krooni. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 10701 krooni 10 senti (10 182,10 + 519) krooni. Apellatsioonkaebus
8. Hageja palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega hagi jäi rahuldamata ning saata asi vastavas ulatuses maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud jätta kostja kanda. Maakohus on rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme, jättes otsuse olulises osas põhjendamata ning hinnates hageja esitatud tõendeid ebaõigesti. Kohus on ebaõigesti jätnud arvestamata hageja poolt esitatud tasumata osamakseid tõendavad arved seoses 3 liisingulepingu ülesütlemise hetkeks tasumata osamaksete arvu kindlaksmääramisega. Samuti on jätnud maakohus seisukoha võtmata hageja nõude osas mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis protsendina põhivõlgnevuselt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. Maakohus on pidanud hageja debitoorse võlgnevuse nõuet selgeks ja tõendatuks ning viidanud hageja poolt tõendina esitatud arvetele. Kokku on tasumata osamaksed 10 182 krooni 10 senti. Hageja on saatnud lepingu ülesütlemise teatise kostjale 16.07.2004, mille kostja on saanud kätte 19.07.
9. Teatises on märgitud, et kostja on võlgnevuses 76 päeva eest summas 7746 krooni 26 senti. Võttes arvesse ülesütlemise teatise väljastamise kuupäeva 16.07.2004 ja hageja esitatud arveid, on selge, et kostja poolt võlgnetav summa oli seisuga 16.07.2004 enam kui kahe osamakse võlgnevus. Seisuga 16.07.2004 olid kostjal tasumata arved maksetähtaegadega 30.04.2004 summas 2604 krooni 44 senti (arve nr 8147826521), 30.05.2004 summas 2604 krooni 39 senti (arve nr 8149677451), 30.06.2004 summas 2485 krooni 90 senti (arve nr 8151433528), seega kolm osamakset kokku summas 7694 krooni 73 senti. Kohus on jätnud hageja poolt tõendina esitatud arved liisingulepingu ülesütlemise kehtivuse kindlakstegemisel arvesse võtmata ning lähtunud üksnes võlateatisel märgitud päevade arvust, mille kohta on hageja esindaja andnud selgituse, et tegemist on võimaliku eksimusega päevade arvu märkimisel. Kohtu seisukoht on seda üllatavam, et kohus on debitoorse võlgnevuse, s.o tasumata osamaksete ehk kuni lepingu ülesütlemiseni tasumata summade osas hageja nõude rahuldanud ja antud summa kostjalt välja mõistnud, asudes seega seisukohale, et antud osamaksed kostja tõepoolest hagejale võlgneb. Eeltoodust tulenevalt on kohtuotsus vastuoluline. Hageja on kostjaga sõlmitud liisingulepingu üles öelnud VÕS § 416 nõudeid järgides, s.t kostja kui tarbija oli võlgnevuses kolme osamaksega ning enne lepingu ülesütlemist andis hageja kostjale võimaluse tasuda võlgnevus 14 päeva jooksul alates teatise kättesaamisest. Kuna maakohtu otsus liisingulepingu ülesütlemise tühiseks lugemise osas on ebaõige ja tuleb tühistada ning hinnang tuleb anda ka hageja ülejäänud nõuetele (tagastusteenuse, müügiteenuse, vara remondiga seotud kulud ja viivise nõue), tuleb tsiviilasi saata tühistatud osas esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Kuna esimese astme kohus on jätnud lahendamata ühe hageja nõuetest ning ei ole andnud hinnangut hageja esitatud tõenditele lepingu ülesütlemise ja vara tagastamisega tekkinud lisakulude osas, ei ole võimalik ringkonnakohtul tühistatud osas teha uut otsust. Vastus apellatsioonkaebusele
10. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht
11. Vastavalt

§ 651

lõikele 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtuotsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kohtuotsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus hagi rahuldas ja kostjalt tasumata osamaksete ja kindlustusmaksete võlgnevuse 10701 krooni 10 senti välja mõistis. Seega vaatab ringkonnakohus otsuse läbi osas, milles maakohus hageja nõuded rahuldamata jättis. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Vaidlustatud maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu ja asi saata tühistatud osas esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. 4

§ 436

lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud ning kooskõlas

§-s 438 sätestatuga hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

§ 442

lg 8 sätestab, et otsuse põhjendavas osas märgitakse kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama.

§ 348

lg 1 kohaselt selgitab kohus välja menetlusosaliste arvamuse asjas tähtsust omavate asjaolude suhtes.

§ 351

lg 1 sätestab, et kohus arutab menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kohus võimaldab pooltel esitada kõigi asjasse puutuvate asjaolude kohta õigel ajal ja täielikult oma seisukoha. Enne asja sisulise arutamise lõpetamist peab kohus

§ 401

lg-te 1 ja 2 kohaselt arutama menetlusosalistega pärast tõendite uurimist menetluse seisu ja selle lõpetamise väljavaateid ning küsima menetlusosalistelt, kas nad soovivad täiendada asja arutamist. Kui maakohus oleks eelnimetatud menetlusnorme järginud, oleks olnud võimalik menetlusvigu vältida. Maakohtu otsus on vastuoluline: kohus on pidanud hageja debitoorse võlgnevuse nõuet selgeks, tõendatuks ja viidanud esitatud arvetele ning nõude rahuldanud, kuid samas ei ole samu tõendeid arvestanud lepingu ülesütlemise kehtivuse kindlakstegemisel. Et lepingu ülesütlemise teatises on märgitud võlgnevuse päevade arv 76 päeva, mis ei ole kooskõlas võlgnetava summaga ja esitatud arvetega, on hageja esindaja selgitanud ja veale tähelepanu juhtinud. Ringkonnakohus leiab, et liisingulepingu ülesütlemine ei ole tühine ja on toimunud VÕS § 416 nõudeid järgides. Sellest tulenevalt tuleb maakohtul lahendada hageja nõuded, millised hageja esitas seoses liisingulepingu ennetähtaegse lõpetamisegasõiduauto tagastusteenus, müügiteenus, vara remondiga seotud kulu. Hageja palus kostjalt välja mõista viivise protsendina põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 määras. Maakohus jättis selle hageja nõude lahendamata, mis on vastuolus

-ga § 438, mille kohaselt teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Kuna maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse normi, st kohus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendanud (

§ 656

lg 1 p 5), ei ole ringkonnakohtul võimalik seda puudust kõrvaldada ja asi tuleb saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Tagamaks pooltele õigust kohtuotsust vaidlustada asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas, peab seisukohad avaldama esmalt esimese astme kohus. Harju Maakohtu 01.10.2008 otsus osas, milles Jüri Semjonovilt mõisteti Swedbank Liising Aktsiaseltsi (endine ärinimi Aktsiaselts Hansa Liising Eesti) kasuks välja 10701 krooni 10 senti, on jõustunud. Menetluskulude jaotuse poolte vahel otsustab maakohus asja uuel arutamisel. Ulvi Loonurm 5 Iko Nõmm Kaupo Paal