ÜS §5 ning VÕS §76, §94, §113, §101 lg.1 pp.1,3,4,6, §396 ja §397 ning
, §173, §403, §§434-§436, §442, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada AS X hagi M. O. vastu täies ulatuses. Välja mõista M. O. (is.kood xxxxxxxxxxx) Magnet krediitkaardi lepingu järgne võlgnevus summas ( 9 476,23) üheksa tuhat nelisada seitsekümmend kuus krooni 23 senti ning menetluskuludena riigilõiv summas üks tuhat kaheksasada (1 800) krooni AS X (reg.kood xxxxxxxx) kasuks. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (22.04.2009.a.). Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. menetluses, kui ASJAOLUD Hageja nõue Hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest nähtub, et kostja esitas hagejale taotluse Magnet krediitkaardi saamiseks. Taotlus vormistati 29.04.2008.a. Magnet krediitkaardi lepinguks nr xxxxxxxxxx, mille alusel hageja andis kostja kasutusse Magnet järelmaksukaardi krediidilimiidiga summas 10 000 krooni, intressimääraga 18% aastas ja kohustusliku tagasimakse summaga 417 krooni. Lepingu tingimuste kohaselt kohustus kostja tagama iga kuu 01. kuupäevaks püsimakse 417 krooni debiteerimiseks piisavate rahaliste vahendite olemasolu kostja arvelduskontol ja tasuma intressi. Hageja väidab, et kostja ei täitnud lepinguga võetud kohustusi. Käesolevaks ajaks on kostjal tasumata laenu põhiosa 8 848,93 krooni. Kostja intressivõlgnevus hageja ees on 424,43 kroon. Laenu tagasimaksmisega viivitamise eest on hageja arvestanud seadusjärgseid viiviseid kuni 24.12.2008.a. Seisuga 24.12.2008.a. on kostja poolt tasumata viivised summas 202,87 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista Magnet krediitkaardi lepingujärgne laenuvõlg seisuga 24.12.2008.a. 8 848,93 krooni, intressivõlg 424,43 krooni ja viivis 202,87 krooni, kokku võlgnevus summas 9 476,23 krooni ja kohtukuludena hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 1 800 krooni. Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja seisukoht hageja nõuete osas Kostja on kohtule eelmenetluses saadetud kirjalikus vastuses võtnud hagi õigeks täies ulatuses, tunnistades kohustuse rikkumist ja hageja nõude arvestuslikku õigsust /tl.21, 22/. “Tsiviilkohtumenetluse seadustik”
sätestab, et poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Kuna pooled on kohtule avaldanud oma seisukohad vaidlusaluse õigussuhte osas ega ole soovinud esitada täiendavaid avaldusi ja dokumente ning kostja võttis hagi õigeks täies ulatuses (
Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja piisavalt tõendatud ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses.
lg.1 sätestatu kohaselt võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta kirjeldava osa ning põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks motiveerida pikemalt hageja rahalise nõude suuruse arvestamise korda, vaid viitab selles osas otsuse tegemise aluseks olevatele õigusnormidele ja asjas kogutud tõenditele. 2
lg.1 kohaselt lahendab kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud menetluskuludena kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõivu, summas 1 800 krooni /tl.3/, väljamõistmist. Seega tuleb kostjalt menetluskuludena hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 1 800 krooni. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, jäävad asja menetlemisega kaasnenud muud võimalikud menetluskulud kostja kanda. Aare Kaldma kohtunik 22.04.2009.a. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.