lg 4 sätestatule on pooled kompromissi kinnitavale määrusele määruskaebuse esitamise õigusest loobunud. Määrus jõustub poolte poolt kättesaamisest. kättesaamisest. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused põhjendused. õhjendused. 05.12.2008 esitas H M Viru Maakohtule maksekäsu kiirmenetluses avalduse M M`elt laste ülalpidamiseks elatise nõudes. Kostja esitatud vastuväite tõttu anti avaldus edasiseks menetlemiseks üle kohtunikule hagimenetluses jätkamiseks.. Põhjendatud nõudega hagiavaldus laekus kohtule 10.03.2009. Kostja oma kirjalikus vastuses hagile hageja nõuet ei tunnistanud. Asja kiirema lahendamise huvides pidas kohus otstarbekaks asja läbivaatamist kohtuistungil ning
28.04.2009 määratud eelistung lükati edasi kostja haigestumise tõttu. Kohus määras välja uue eelistungi päeva, s.o. 20.05.2009, edastades ühtlasi kostjale tutvumiseks hageja kirjaliku arvamuse kostja vastuväidete suhtes. 20.05.2009 eelistungil esitas hageja volitatud esindaja Maarika Kutser kohtule kinnitamiseks poolte allkirjastatud kompromisslepingu, millest nähtub, et kostja tunnistab hageja nõuet elatusraha maksmiseks kahe lapse ülalpidamiseks kokku summas 3000 krooni, s.o. `a 1500 krooni lapse kohta kuus. Kostja kohustub nimetatud summas elatist maksma alates juunist 2009 iga kuu 15.kuupäevaks. Perioodil 01.12.2008 kuni 31.05.2009 elatusraha maksmisel tekkinud võlgnevuse, kokku summas 18 000 krooni, kohustub kostja tasuma vastavalt kompromissilepingus kokkulepitud maksegraafikule. Alates novembrist 2009 kohustub kostja tasuma hageja kasuks laste ülalpidamiseks elatist 85% ulatuses PkS § 61 lg 4 sätestatud elatise alammäärast ( s.o. vastavalt käesoleval ajal kehtivale palga allammäärale summas 1849 krooni lapse kohta kuus). Hageja esindaja poolt 20.05.2009 kohtule antud selgituse kohaselt on kostjal tema enda sõnade kohaselt võimalik 2009.a. sügisel tööle asuda Soomes ning elatusraha maksmine 3 kokkulepitud summas ka reaalselt täidetav. Seoses kompromissi sõlmimisega paluvad pooled see kohtul vastu võtta ning esitatud kujul määrusega kinnitada, lõpetades ühtlasi asjas menetluse. Kompromissi kinnitavale määrusele edasikaebeõigusest on pooled loobunud. Kohtumääruse põhjendused. Kohus leiab, et poolte taotlus elatusraha nõudes kompromissi kinnitamiseks ning menetluse lõpetamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.
lg 3 sätestatud kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid antud juhul ei esine, kompromiss on sõlmitud alaealiste laste ülalpidamiseks ja laste huvides ning on poolte kinnituse kohaselt ka kokkulepitud tingimustel täidetav.
sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Asjaolude muutumisel on PkS § 61 lg 3 kohaselt huvitatud isiku nõude alusel kohtul õigus elatise suurust muuta. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissilepingus märgitu kohaselt on vastavad õiguslikud tagajärjed ka pooltele teada ja on neile arusaadavad.
lg 8 sätestab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel.
lg 5 kohaselt kuulub kohtumäärus viivitamatule täitmisele, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 2 kohaselt on menetluse lõpetamise määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt võib kohus poolte kokkuleppel määrusele määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada ning pooled võivad ka kokku leppida, et loobuvad määruse vaidlustamisest ning määruskaebuse esitamise õigusest. Kohus juhindus kompromissi kinnitamisel ja menetluse lõpetamisel
Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige: Nooremreferent Kohtumäärus jõustus 25. mail 2009.a Nooremreferent I.Külavee I.Golubev I.Golubev 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.