3-07-1913/17

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Enno Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsembril 2008; Tallinn Haldusasja number 3-07-1913 Haldusasi O. B. kaebus seoses Ämari Vangla tegevusetusega 06.08.2007 pöördumisele vastamisel ning vastamise kohustamise nõudes
2. Lõpetada haldusasja nr 3-07-1913 menetlus HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel;
3. Saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitajale ja vastustajale Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättesaamisest (HKMS § 471 lg 3). RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord O. B. esitas 03.10.2007 Tallinna Halduskohtule kaebuse seoses sellega, et vangla direktor ei ole vastanud pöördumisele, milles avaldaja küsis selgitusi tervishoiuteenuse osutamata jätmise kohta 29.07.
4. Avaldaja soovis asja läbivaatamist kirjalikus menetluses (tl 1-2). Tallinna Halduskohtu 21.12.2007 määrusega jäeti kaebus käiguta, et muuhulgas täpsustada kas avaldaja taotleb vastustaja tegevuse (tegevusetuse) õigusvastaseks tunnistamist seoses sellega, et 29.07.2007 jäeti tervishoiuteenus väidetavalt osutamata või on küsimus ainult selles, et 06.08.2007 järelepärimisele ei ole vangla direktorilt kirjalikku vastust saadud (tl 15-16). O. B. vastas kaebuse käiguta jätmise määrusele 11.01.2008 ja selgitas, et tema eesmärk on saada vangla direktorilt kirjalik vastus ja et see pidi ilmnema ka esialgsest kaebusest (tl 21). Lähtuvalt eeltoodust võeti kaebus Tallinna Halduskohtu 26.03.2008 määrusega menetlusse ja selgitati, et sel juhul saab olla tegemist vastamise kohustamisele suunatud nõudega (tl 26). Seoses Ämari Vangla liitmisega Murru Vanglaga loeti vastustajaks Murru Vangla ning kaebuse materjal saadeti vastustajale vastamiseks. Vastustaja nõustus samuti kirjaliku menetlusega. Tallinna Halduskohtu 12.09.2008 määrusega määrati asi läbivaatamisele kirjalikus menetluses. Menetlusosalistele anti võimalus esitada täiendavaid taotlusi ja dokumente hiljemalt 30.09.2008 (tl 60-61). Kaebuse esitaja vastas määrusele tähtaegselt (tl 68-71), kuid esitas täiendavalt veel ka kahju hüvitamise nõude seoses tervishoiuteenuse osutamata jätmisega
5. ja
6. juulil
7. 03.12.2008 esitas vastustaja menetluse lõpetamise taotluse lähtuvalt HKMS § 24 lg 1 p-st
8. Murru Vangla vastuse ärakiri kaebuse esitaja 06.08.2007 pöördumisele oli samuti lisatud (tl 95). Tallinna Halduskohtu 08.12.2008 määrusega jäeti rahuldamata kaebuse esitaja nõude muutmise taotlus, sest teine menetlusosaline ei olnud sellekohast nõusolekut andnud ning taotluse muutmist ei saanud ka otstarbekaks pidada (HKMS § 19 lg 8). Määruses selgitati, et kahju hüvitamise nõue eeldab vastava riigilõivu tasumist või riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse menetlemist ning seetõttu oleks taoline nõude muutmine peale kaebuse menetlusse võtmist problemaatiline. Kahju hüvitamise nõuet on võimalik esitada sõltumatult teistest nõuetest. Sama määruse alusel saadeti vastustaja poolt esitatud menetluse lõpetamise taotlus koos sellele lisatud materjaliga kaebuse esitajale, et avaldaja saaks selle kohta soovi korral oma arvamust avaldada. Kaebuse esitajal seoses menetluse lõpetamisega vastuväiteid ei olnud (tl 108). Halduskohtumenetluse seadustiku § 24 lg 1 p-s 4 on sätestatud, et kohus lõpetab menetluse kui kaevatav või protestitav haldusakt on kehtetuks tunnistatud, välja andmata jäetud haldusakt on välja antud, peatatud haldusakt on täidetud või toiming sooritatud, välja arvatud siis, kui kaebuse esitajal on asja läbivaatamiseks põhjendatud huvi. Antud juhul oli tegemist pöördumise vastamisele suunatud taotlusega ja haldusasja materjalist nähtuvalt on avaldaja oma eesmärgi saavutanud. Seega tuleb haldusasja menetlus lõpetada. Enno Loonurm Kohtunik