lg 2 kohaselt kui kaebusest loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist vastustajale avalduse esitamisest, määrates vastustajale vastamise tähtaja. Kui vastustaja soovib menetluskulude väljamõistmist kaebuse esitajalt, peab ta seda vastuses märkima ning sellise nõude olemasolul esitama kulunimekirja ja kulude kandmist tõendavad dokumendid. Kuigi kohus ei ole käesolevaks ajaks võtnud kaebust menetlusse, on kohus esialgse õiguskaitse taotluse lahendamiseks potentsiaalsete vastustajatena menetlusse kaasanud Tallinna Linnavalitsuse ja Tallinna Keskkonnaameti, kes on olnud menetlusosaliseks ka määruskaebuse menetluses ning kellele kohus pidas põhjendatuks võimaluse andmist kaebusest loobumise avalduse kohta oma seisukoha ( vajadusel koos menetluskulude väljamõistmise nõudega) esitamiseks. 6. Vastustajad on ühise esindaja Õ.Suure kaudu kohut teavitanud vastuväidete puudumisest kaebusest loobumise avaldusele ja menetluse lõpetamisele. 7. Halduskohtumenetluse seadustiku (
) § 21 lg 1 kohaselt on kaebuse esitajal õigus kaebusest loobuda kuni asja läbivaatamise lõpetamiseni kohtuistungil või kirjalikus menetluses täiendavate taotluste ja tõendite esitamise tähtpäeva möödumiseni.
lg 1 punktist 2 tuleneb, et kohus lõpetab menetluse, kui võtab kaebusest loobumise vastu. Käesoleval juhul ei ole kohuskaebust menetlusse võtnud, vaid on teinud asja kohtulikuks läbivaatamiseks ettevalmistavaid toiminguid ning on nende toimingute käigus 18.08.2008 määrusega andnud tähtaja kaebuse taotluste korrigeerimiseks. Ka juhul, kui kaebuse esitaja kaebuse taotlusi ei oleks korrigeerinud ( käesoleval juhul esitas ta selle asemel kaebusest loobumise avalduse), ei oleks kaebuse nimetatud puudus olnud hinnatav kaebuse edasist menetlemist takistavana . Seega ei saaks ka 18.08.2008 kohtumääruses viidatud puuduste kõrvaldamatajätmine antud juhul olla kaebuse tagastamise aluseks. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis saaksid olla aluseks kaebusest loobumise vastuvõtmisest keeldumisele. Kaebuse esitaja on oma kirjalikus avalduses kinnitanud, et ta on teadlik kaebusest loobumise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Eespooltoodust tulenevalt võtab kohus kaebuse menetlusse ja võtab vastu AS Cleanaway loobumise esitatud kaebusest. 8.
lg 6 kohaselt kaebuse esitaja, kes loobub kaebusest, kannab kohtukulud.
lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid .Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Tallinna Keskkonnaamet on esitanud taotluse menetluskulude väljamõistmiseks ja on kohtule selgitanud, et Tallinna Linnavalitsuses ja 2 linna ametiasutustes on juuli kollektiivpuhkuste aeg ning sellel perioodil oli puhkusel ka Tallinna Keskkonnaameti koosseisuline jurist Õrne Suur. Kohus küsis 15.07.2008 kohtunõudega esialgse õiguskaitse taotluse kohta vastustajate seisukohta 17.juuliks 2008.a. Arvestades kollektiivpuhkuste aega ja vastamiseks antud lühikest tähtaega oli Tallinna Keskkonnaamet sunnitud esialgse õiguskaitse taotlusele vastuse koostamisel kasutama õigusabi OÜ-lt Tradomer 8 tunni ulatuses kogumaksumusega 11 328 krooni, millise menetluskulu väljamõistmist AS-lt Cleanaway Tallinna Keskkonnaamet taotleb. Taotlusele on lisatud OÜ Tradomer arve 24/08 koopia ning OÜ Tradomer 2008.a. juulikuus teostatud tööde aruandest väljavõte. 9. Õigusabikulude väljamõistmisel peab kohus kontrollima, kas õigusabikulud on kantud ja nende väljamõistmine on põhjendatud. Kohtu hinnangul õigusabikulude väljamõistmine seetõttu, et Tallinna Linnavalitsuses ja linna ametiasutustes on juulikuus kollektiivpuhkus, mistõttu on kasutatud välist õigusabi, oleks põhjendamatu ja ebaõiglane. Tallinna Linnavalitsus ja linna ametiasutused ei saa puhkuste tõttu oma tööd katkestada ja seega peab olema nende funktsioneerimine tagatud. Kui Tallinna Linnavalitsus ja linna ametiasutused on pidanud võimalikuks oma töö puhkusteperioodil korraldada selliselt, et on otsustatud kollektiivpuhkuse kasuks ja on leitud, et sel ajal on neil lasuvate üleannete täitmiseks otstarbekas kasutada välist õigusabiteenust, on see töökorralduslik küsimus. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et haldusorganil ei ole keelatud kasutada halduskohtumenetluses välist õigusabi , kuid tuleb arvestada, et kaebuse rahuldamata jätmisel ei mõista kohus automaatselt kaebajalt haldusorgani kasuks õigusabikulusid välja. Isikult avaliku võimu kasuks välja mõistetavate õigusabikulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvesse võtta, kas vaidluse iseloom ja keerukus ning vastaspoole tegevus ja muud asjaolud tingisid asutuse poolt õigusabiteenuse ostmise (kohtuasjad 3-3-1-19-01, 3-3-1-11-01, 3-3-1-75-03, 3-3-1-78-03, 3-3-1-48-05 jt). Käesoleval juhul ei tinginud õigusabiteenuse ostmist mitte vaidluse iseloom ja keerukus või vastaspoole tegevus, vaid linna ametiasutuses ametnike juulikuus kollektiivpuhkusel viibimine. Tulenevalt haldusasjas vaidlustatud haldusaktidest puudus vastustajatel vajadus välise õigusabi järele, ka ei olnud kaebuses tõstatatud selliseid õiguslikke küsimusi, millega vastustaja oma igapäevatöös ei tegele.
Väline õigusabi, mida kasutati ametiasutuse kollektiivpuhkuse tõttu, ei ole põhjendatud õigusabikuluks. 10.Lisaks eespooltoodule peab kohus vajalikuks märkida , et menetluskulu kandmine ei ole käesoleval juhul ka tõendatud.
lg 1 kohaselt esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Taotlusele on lisatud OÜ Tradomer arve 24/08 koopia, millega nõutakse vastavalt 24.03.2008 sõlmitud õigusabilepingule Tallinna Linna Keskkonnaametilt 16 tunni juriidilise nõustamise eest 2008.a. juulikuus 22 656 krooni tasumist. OÜ Tradomer 2008.a. juulikuus teostatud tööde aruande väljavõttest nähtub haldusasjas 3-08-1399 osutatud õigusabi ja selle maht – 8 tundi. Riigikohtu halduskolleegium on 12.10.2006 kohtuotsuses 3-3-1-48-06 selgitanud, et kuni 31. augustini 2006 kehtinud
lg 1võimaldas välja mõista üksnes isiku poolt juba tasutud kohtukulud (vt 20.12.2000 otsust nr 3-3-1-55-00, 17.
lg 1 teises sõnastuses ning varasema § 93 lg-ga 1 otseselt sarnast sätet seadustikus ei ole. Kehtiva
lg 5 kohaselt peab kohus igas kohtuastmes arvestust asjas kantud menetluskulude kohta ning mõistet "kantud kulud" kasutatakse veel § 92 lg-s 8 ja § 93 lg-s 2. Sellest tulenevalt on 3 halduskohtumenetluses teise poole kasuks endiselt võimalik välja mõista vaid need kulud, mille eest isik on juba tasunud. Kohtule esitatud dokumentidest kulu kandmist ei nähtu. Seega jäävad menetluse lõpetamisel menetlusosaliste kohtukulud nende endi kanda. Lea Kuuse Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.