lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.
lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.
lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
lg 6 p-d 1 ja 3 sätestavad, et kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4.lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kohus leiab, arvestades lapse vajadusi ja vanemate varalist seisundit, et kostjalt kuulub väljamõistmisele elatis 1500.- kr kuus hageja kasuks. Kostja ei ole nõus vabatahtlikult tasuma
ga kehtestatud elatise miinimummäära.
järgi on 2008.a 2175.- kr ühe vanema kohustus tasuda elatist ühe lapse ülalpidamiseks. Hageja nõustus vähendama elatise suurust 1500.- kr kuus, arvestades kostja maksevõimet. Hageja ei pea tõendama lapse peale tehtavaid kulutusi, kuna ta taotleb kostjalt elatise väljamõistmist alla miinimummäära. Kohus leiab, et kostja poolt elatise tasumine 1000.- kr on vastuolus lapse huvidega. Samas arvestab kohus, et kostja sissetulek on keskmiselt 6000.- kr kuus. Kostja ülalpidamisel on veel üks alaealine koolis käiv laps. Seega on põhjendatud kostjalt elatis välja mõista alla seadusega kehtestatud miinimummäära. Kostja on töövõimeline. Seetõttu kostja viide töötasu väiksusele ei ole aluseks temalt elatise väljamõistmiseks ainult 1000.- kr. Kostjal tuleb tagada oma lapse minimaalsete vajaduste rahuldamine vastavalt
ga kehtestatud määrades. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtunik:
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.