kehtinud redaktsioonis) menetluskulude (õigusabi kulu) väljamõistmist summas 2000 krooni. Esinduskulude tasumist tõendav kviitung oli lisatud maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväitele. Hageja ei nõustu kostja kirjalikus seisukohas esitatud taotlusega kulude väljamõistmiseks hagejalt esitatud summas ning leiab, et vastavalt
lg 6 kohaselt hüvitatakse hagita menetluses vajalikud kohtuvälised kulud menetlusosalistele samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega ning kostja menetluskulu ei saaks olla kõrgem Vabariigi Valitsuse tunnipalga alammääras sätestatud summast, mis teeks alammäära arvestuses 27-270 krooni. Hageja leiab, et kostja esindaja on oma kohtuväliste kulude arve esitanud juba maksekäsu kiirmenetluse ajal ning nimetatud protsessietapis saaks tugineda kohtuväliste kulude kindlaksmääramisel üksnes tunnistaja tunnipalga alammäära sätetele. Hagimenetluses ei ole kostja täiendavaid menetluskulusid teinud kuna nimetatud dokumente ei ole menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega esitatud. Hageja leiab, et kuna kostja esindaja ei ole registreeritud kui FIE ega ka äriühingu seadusliku esindajana ning väidetav esindajatasu on tasutud tema isiklikule pangakontole, siis saab võlausaldaja arvata, et nimetatud isikul puudub üldse seaduslik alus esindustasude saamiseks majandustegevuse raames. Hageja palub jätta kostja taotluse rahuldamata. Kostja esindaja kirjaliku seisukoha kohaselt ei nõustu ta esitatud seisukohtadega, kuivõrd
lg 1 kohaselt, kui võlgnik esitab makseettepanekule vastuväite, jätkab makseettepaneku koostanud kohus asja menetlemist hagimenetluses, mida ka Viru Maakohus oma 06.10.2008 a kohtumäärusega tegi. Vastavalt
lg 3 loetakse asja edasisel lahendamisel maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka.
168 lg 4 alusel kui hageja loobub hagist, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt. Kostja on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole tegemist hagita menetlusega ja selle raames väljamõistetavate menetluskuludega, millele viitab oma seisukohas hageja. Samuti lisab kostja esindaja, et Š Ti lepinguline esindaja vastab
Nii esindusõiguse tingimustele vastamist tõendav dokument kui volikiri on kohtule esitatud juba maksekäsu kiirmenetluses vastuväite esitamisega.
lg 1 sätestab advokaadi, muu lepingulise esindaja ja nõustaja kulude hüvitamise ning kostja lepingulisele esindajale tasutud summa ei ületa Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määrusega nr 306 kehtestatud kulude sissenõudmise määra. Kostja esindaja on seisukohal, et tegemist on, lähtuvalt esindaja poolt tehtud toimingute mahust ja sisust, põhjendatud ning vajaliku kuluga
Kohtu otsustuse põhjendid: Kohus võtab vastu menetlusest loobumise avalduse ja leiab, et menetlus tsiviilasjas kuulub lõpetamisele
3 Menetluskulude jaotus:
lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.
lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule. Tsiviilasjas esindas kostjat volikirja alusel Kaire Põld, kes vastab lepingulisele esindajale seaduses sätestatud tingimustele. Kostja on esitanud taotluse tema poolt menetluses kantud kulude väljamõistmiseks hagejalt. Kostja menetluskuludeks on õigusabikulu summas 2000 krooni. Kostja on esitanud kohtule maksekorralduse 2000 krooni ülekandmise kohta (maksja Jana Jushkanene) esindaja arveldusarvele, selgitusega “õigusabi S Tomeli eest“. Hageja ei nõustu kostja kuluga õigusabile. Kohus leiab, et kostja poolt kantud õigusabi kulu summas 2000 krooni on põhjendatud ning kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele.
lg 4 kohaselt kui hageja hagist loobub või võtab hagi tagasi, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja on loobunud hagist peale hagi esitamist, kuivõrd kostja tugines maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites asjaolule, et hageja poolt esitatud nõue on aegunud. Nõude aegumisele tugines kostja esindaja ka menetluse lõpetamise avalduse läbivaatamiseks määratud kohtuistungil 29.04.2009.a.. Hageja aegumise väitele vastuväiteid esitanud ei ole. Seega on hageja kostja seisukohaga nõustunud ning hagejal ei ole õigust kostja poolt kantud menetluskulude hüvitamisest keelduda. Hageja viited
kehtinud redaktsioonis - lõige 6) ei kuulu antud juhul kohaldamisele ning on ebaõige ning asjakohatu.
lg 9 sätestab, et maksekäsu kiirmenetluse kulud kannab maksekäsu sissenõudmise korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Kostja poolt esitatud menetluskulude taotlusest nähtub, et kulud õigusabile on olnud käesolevas tsiviilasjas 2000 krooni. Kohtuistungil kostja esindaja selgitab, et nimetatud kulu katab ka peale vastuväite koostamist kohtule esitatud kirjalikud seisukohad, kohtuistungil esindamise ning sinna on arvestatud ka 21% tulumaksu, mida viimane peab maksma. Täiendavaid kulunõudeid kostja ei esita. 4 Kohus leiab, et kostja esindaja poolt tehtud toimingud on põhjendatud ning kulud on proportsionaalsed tehtud tööle. Hageja pidi arvestama esitades kohtusse teadvalt aegunud nõudega hagi, et sellega võivad tema jaoks kaasneda täiendavad menetluskulud kostja õigusabiteenuste eest. Kohus lisab ka seda, et
kehtinud redaktsioonis lõike 3) alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 “Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad” alusel ei ületa kostja poolt taotletud kulud määruses esitatud piirmäärasid. Hageja on avalduses hagist loobumiseks taotlenud hagejale tagastada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, so summas 125 krooni. Hageja poolt on riigilõiv summas 250 krooni tasutud 10.07.2008.a.
lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Kohus lähtus eeltoodust ja juhindus
Kohtunik /allkiri/ I.Külavee Ärakiri õige Nooremreferent I.Golubev Kohtumäärus jõustus 26. mail 2009.a Nooremreferent I.Golubev
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.