lg 3 punktis 1 nimetatud sektorisse kuuluvatest isikutest (
Üldtuntuse tuvastamise õiguslikes põhjendustes on hageja viidanud sellele, et üldtuntud kaubamärkidel on oluliselt suurem eristusvõime ja kõrgem maine turul.
ega Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsioon ei määra kindlaks tõendeid, millised kinnitaksid kaubamärgi üldtuntust. Vastavalt Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni liikmesriikide assamblee ühisresolutsioonile nr A/34/13 04.08.1999.a. artikkel 2 lg 1 tuleb arvesse võtta muuhulgas kaubamärgi kasutamise kestust, ulatust ja teisi asjaolusid. Seejuures ei välista isegi andmete puudumine nimetatud asjaolude kohta kaubamärgi üldtuntuks tunnistamist. Ühisresolutsiooni kohaselt peab arvesse võtma mistahes asjaolu, millest võib järeldada kaubamärgi üldtuntust. Vastavalt nimetatud resolutsioonile ei pea kaubamärk olema sõna otseses mõttes üldtuntud, so. tuntud laiale üldsusele, et saada õiguskaitset. Selleks piisab ka kaubamärgi "hästi tuntusest" 7 vastavate kaupade ja teenustega seostuvas tarbimis-, vahendus- või ärisektoris. Sama põhimõtte tuleneb ka Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (edaspidi TRIPS) artiklist 16 lg 2 ja
lg 4, mille kohaselt tuleb üldtuntuse määramisel arvesse võtta kolme avalikkuse sektorit, mille liikmete poolt kaubamärgi "tundmine", eriti aga "hästi tundmine" võib olla määrav kaubamärgi üldtuntuse fakti tuvastamisel. Nimetatud sektoriteks on: tegelike või võimalike vastavat tüüpi kaupade või teenuste tarbijate sektor, isikud, kes tegutsevad vastavat tüüpi kaupade või teenuste jaotusvõrgus ja äriringkonnad, kes tegelevad vastavat tüüpi kaupade või teenustega. Pressiteatega (tl 46) loeb kohus tõendatuks, et hageja hakkas kasutama tekstilist viidet SWEDBANK Hansapanga logo juures Eestis alates 29.09.2006.a. Kostja ei ole vaidlustanud, et kaubamärk võeti kasutusele varasemalt hageja ärinime kaudu
lg 1 p 1 alusel saab õiguskaitse kaubamärk, mis on üldtuntud Eestis tööstusomandi Pariisi konventsiooni artikli 6bis tähenduses (edaspidi üldtuntud kaubamärk). Vaidlust ei ole selles, et kostja esitas vaidlusaluse domeeninime registreerimistaotluse 17.03.2006.a (tl 39). Oluline on, kas hageja kaubamärk SWEDBANK, mis on ka hageja ärinimeks, oli üldtuntud kostja poolt tippdomeeni registreerimistaotluse esitamise seisuga 17.03.2006.a. Hageja poolt esitatud Google otsingumootori väljatrükist (tl 47-48) nähtub, et otsingutulemusele vastab umbes 186’000 eestikeelset lehekülge. Väljatrükist Eesti Panga kodulehelt (tl 49) nähtub, et Eesti Bank on käsitlenud alates 2001.a mitmel korral Swedbanki ja SEB ühinemist; väljatrükkidest „Ärileht” ja „Äripäev” võrguväljaannete kodulehekülgedelt (tl 50-65) nähtub, et alates 19.08.1998.a on nimetatud väljaanded käsitlenud hulgaliselt teemasid ja avaldanud artikleid seoses hagejaga, milles figureerib hageja ärinimi. Nimetatud tõenditest saab teha järelduse, et hageja kaubamärk oli seisuga 17.03.2006.a tuntud vähemalt nende kaupade ja teenustega tegelevas ärisektori (
AS Emori artikkel (tl 66-68) hageja mainet ei tõenda, kuna selles on juttu AS Hansapank mainest ja hageja kaubamärki ei mainita. Kokkuvõttes leiab kohus - arvestades asjaomaste teenuste identsust ja samaliigilisust, tähiste sarnasust, varasema kaubamärgi tugevat eristusvõimet ja hageja kaubamärgi üldtuntust seisuga 17.03.2006.a, et hageja kaubamärkide ja kostja tähise segiajamise tõenäosus tarbija poolt on tõenäoline (
Hageja nõue kohustada OÜ K lõpetama Swedbank AB ainuõiguse rikkumine ja keelata osaühingul K kaubamärgiga SWEDBANK äravahetamiseni sarnase tähise kasutamine domeeninimes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele (
Kohus tuvastas kostjapoolse hageja kui kaubamärgiomaniku ainuõiguste rikkumise. Hageja nõue kohustada kostjat hoiduma ka edaspidi hageja kaubamärgiõiguste mistahes viisil ning eesmärkidel rikkumisest on põhjendatud osas, milles hageja on kostjapoolse kaubamärgi kasutamise rikkumise esile toonud – domeeninime swedpank.ee registreerimine ja domeeni swedpank.ee kasutamine. Nimetatud osas saab nõue kuuluda rahuldamisele (VÕS § 1055 lg 1 ja lg 3 p 1 alusel). Ka Riigikohtu tsiviilkolleegium on leidnud, et lubatav ei ole kohtulahend, mille resolutsioon keelaks kostjal abstraktselt igasuguse kaubamärgiomaniku õiguste rikkumise, kuna selline otsus ei oleks täitmiseks piisavalt määratletav ning selline lahend ei oleks põhjendatud ka
Tulenevalt asjaolust, et hageja on piisava selgusega esile toonud kostjapoolsed rikkumised, ei näe kohus vajadust anda hagejale võimalust nõude täpsustamiseks ja rahuldab nõude hageja poolt esile toodud asjaoludega põhjendatud ulatuses. Edasi analüüsib kohus, kas kostjal on kohustus anda tahteavaldus domeenimest loobumiseks. 8 Õigusvastasuse hindamisel pahausksuse aspektist (TsÜS § 138 lg 1 ja 2) ja selle tõlgendamisel lähtub kohus muuhulgas sarnast õiguslikku suhet reguleerivast Euroopa Komisjoni määrusest (EÜ) nr 874/2004, 28.aprill 2004.a, millega kehtestatakse tippdomeeni .eu rakendamise ja kasutamise üldeeskirjad ning selle registreerimise põhimõtted. Määruse art 21 p 3 alapunkt d määratleb muuhulgas domeeni kasutaja pahausksuse järgmiselt: „domeeninime kasutati kavatsuslikult ärilise kasu saamise eesmärgil Internetikasutajate ligimeelitamiseks domeeninime valdaja veebilehele või mõnele teisele Internetiaadressile, luues kokkulangemise tõenäosuse nimega, millele on siseriikliku ja/või ühenduse õiguse poolt tunnustatud või antud teatav õigus, või avalik-õigusliku asutuse nimega, kusjuures selline tõenäosus tuleneb veebilehe või asukoha allikast, sponsorlusest, kuuluvusest või pealdisest või tootest või teenusest”, nimetatu eelduseks on sama määruse art-s 10 sätestatust tulenev määratlus, mida saab kaitstava domeeninimena registreerida. Määruse artikli 10 kohaselt hõlmavad domeeninimede registreeringud muuhulgas registreeritud siseriiklikke ja ühenduse kaubamärke, geograafilisi tähiseid või päritolunimetusi ning – kui need on kaitstud selle liikmesriigi siseriikliku õiguse kohaselt, milles neid vallatakse – registreerimata kaubamärke, kaubanimesid, ärinimesid, ettevõttenimesid, perekonnanimesid, kaitstud kirjandus- ja kunstiteoste nimesid. Vastavalt määruse artiklis 21 p 1 a ja b ning punkt 2 a sätestatule registreeritud domeeninimi kuulub tühistamisele asjakohast kohtuvälist või kohtumenetlust kasutades, kui nimi on identne või segadusseajavalt sarnane nimega, millel on siseriikliku või ühenduse õiguse poolt tunnustatud või antud õigusi artikli 10 lõikes 1 mainitud õigused, kui valdaja on selle registreerinud, omamata nimele õigusi ega õigustatud huvi või nimi on registreeritud või seda kasutatakse pahauskselt. Määruse artikkel 21 p 3 alapunktide a, b, i, ii ja iii kohaselt on pahausksus lõike 1 punkti b tähenduses olemas, kui: asjaolud näitavad, et domeeninimi registreeriti või omandati eeskätt müümise, rentimise või muul viisil üleandmise eesmärgil siseriikliku ja/või ühenduse õiguse poolt tunnustatud või antud õigusega nime valdajale või avalikule asutusele; või domeeninimi on registreeritud takistamaks siseriikliku ja/või ühenduse õiguse poolt tunnustatud või antud õigusega nime valdajat või avalikku asutust kajastamast seda nime vastavas domeeninimes, tingimusel et, registreerija sellist käitumisviisi saab tõestada või domeeninime ei ole kasutatud asjakohasel viisil vähemalt kaks aastat alates registreerimisest; või olukorras, kus algatati ADR menetlus, on siseriikliku ja/või ühenduse õiguse poolt tunnustatud või antud õigusega domeeninime valdaja või avaliku asutuse nimelise domeeninime valdaja teatanud oma kavatsusest kasutada domeeninime asjakohasel viisil, kuid ei tee seda kuue kuu jooksul alates ADR menetluse algatamise päevast. Õigustatud huvi lõike 1 punkti a tähenduses on olemas, kui enne vaidluse alternatiivse lahendamise (ADR) menetluse algatamist on domeeninime valdaja kasutanud domeeninime või domeeninimele vastavat nime seoses kaupade või teenuste pakkumisega või teinud selleks tõestatavaid toiminguid. Kostja ei ole eitanud, et tema seaduslik esindaja on väitnud väljaandele „Eesti Päevaleht”, et müüks domeeninime 50’000.- krooni eest (tl 45). Vaidlust ei ole ka selles, et kuni hagiavalduse esitamiseni ei olnud kostja domeeninime kasutanud (tl 44) ja on hakanud seda kasutama hiljem (tl 94). Nimetatud tõenditest saab teha järelduse, et kostjal puudus õigustatud huvi domeenime registreerimiseks ja kostja on seda teinud pahauskselt eesmärgiga tulevikus müüa domeeninimi hagejale; kostja ei ole nimetatud domeeninime järgi üldiselt tuntud ettevõtja ja ta kasutab domeeninime ebaseaduslikult ning ebaausalt kavatsusega eksitada kliente ja kahjustada kaubamärgi SWEDBANK mainet. Samas leiab kohus, et hageja ei ole valinud oma õiguste kaitseks kolmanda nõude näol kohast viisi ja kohus ei saa kohustada TsÜS § 68 lg 5 alusel tuvastada OÜ Kkohustust esitada Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrgule EENet tahteavaldus domeenist swedpank.ee loobumiseks Aktsiaselts Hansapank (registrikood 10060701) kasuks viivitamatult peale kohtuotsuse jõustumist. Nõusoleku asendamine kohtuotsusega TsÜS § 68 lg 5 alusel on võimalik sellisel juhul, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse. Selline kohustus peaks tulenema seadusest või poolte kokkuleppest. Kohtule teadaolevalt sellist nõusoleku andmise kohustust ühestki seadusest ei tulene, samuti ei ole poolte vahel lepingulisi suhteid. Seega 9 nimetatud osas on hagi põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus on seisukohal, et Eesti hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk EENet saab tühistada kostja domeeninime ka käesoleva otsuse alusel tulenevalt oma põhimääruse p-st 10.6, kuna otsusega keelatakse kostjal domeeninime swedpank.ee kasutamine. Kohus on tuvastanud hageja kaubamärgi SWEDBANK üldtuntuse Eesti Vabariigis. Kuigi Riigikohtu tsiviilkolleegium on andnud juhiseid (vt kohtulahend 3-2-1-142-08), et kaubamärgi üldtuntus ei ole nõue, vaid asjaolu, ei soovinud hageja oma tuvastusnõudest loobuda. Iseenesest ei ole keelatud tuvastusnõuete esitamine. Kohus leiab, et nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele otsuses eelpool märgitud asjaoludel. Kohus ei uuri käesolevas vaidluses tõendiks mitteolevaid EENeti tutvustust ja reeglistikku (tl 40-43) ja Tallinna Ringkonnakohtu lahendit (tl 109-114). Kuna segiajamise tõenäosus on õiguslik ja mitte faktiline hinnang, ei uuri kohus ka väljaande „Postimees” artiklit (tl 108). Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega rahuldatakse hagi osaliselt hinnanguliselt 70% ulatuses, seega tuleb jätta menetluskulud 70 % ulatuses kostja ja 30 % ulatuses hageja kanda. Ele Liiv kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.