lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised.
lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. Hageja väitel kuulub korteriomandi ostja poolt kostja pangakontole kantud summast 595 000 krooni pool, s.o. 297 500 krooni hagejale, kuna nimetatud summa on poolte abielu kestel soetatud ühisvara realiseerimisest saadud raha ning hageja ei ole sellest rahast mitte midagi saanud. Kostja väitel tasus ta enne korteriomandi realiseerimist hagejale 245 700 krooni. Kostja esitatud pangakonto väljavõtte (tlk.190-199) kohaselt on kostja teinud hagejale 2005 aasta märtsis kolm ülekannet ((10 000 krooni 20.03.2005; 10 000 krooni 21.03.2005; 25 700 krooni 23.03.2005, selgitusega; makse või ülekanne ) summas 52 700 krooni. Kostja esitatud maksekorraldustest ei tulene, et ülekanded hagejale oleksid tehtud korteriomandi osalise maksumuse katteks. Hageja tõendab, et 21.03.2005 maksekorraldusega tegi ta ülekande AS SEBE Pank summas 35682,71 krooni selgitusega; Xxx)(tlk. 210), millega lõpetas korteriomandi pangalaenu maksed. Maksekorraldusega nr, 57 11.05.2005 tasus hageja AS SEB Pank 10500 krooni, selgitusega R A väärteo trahv (tlk. 209). Hageja märgib, et kuna korteriomandi laen oli tema nimele vormistatud, siis kostja tegi talle kostja kandis hageja arvele 25 700 krooni ja 10 000 krooni, millest 35682 krooni hageja kandis pangale korteriomandi laenu laenujäägi tasumiseks. Hageja esitatud maksekorraldustest tuleneb, et hageja tasus korteriomandi laenulepingu makset ja kostja trahvi. Mis puutub korteriomandi laenulepingusse, siis selles osas kohus nõustub hageja esitatud seisukohaga, et pangalaen oli pooltel ühine ning tasuti samuti ühiselt ning arvestust ei peetud, kes tasus ja kui palju. Kostja ei ole tõendanud sularaha 200 000 krooni üleandmist hagejale korteriomandi väärtuse katteks ning hageja väidab, et ta seda summat ei ole saanud. Kostja väitel ei saanud hagejal tema suhtes nõudeid olla, kuna hageja oli nõus andma notaribüroos korteriomandi müügiks nõusoleku (hageja osales notaribüroos tehingu juures isiklikult) ainult seetõttu, et oli kostjalt korteriomandi eest tema osa väärtuses raha kätte saanud ning hageja kinnitas kostjale omakäeliselt kirjalikult peale lahkumist korterist Xxx(tlk. 84, 200), et ta ei soovi kostjalt korterit Xxx. Mis puutub G R 22.01.2005 omakäeliselt kirjutatud tekstile, et „ Mina G R luban, et ei võta ära (põhjustades oma lahkuminekuga) korterit Xxx, ega ka autot xxx. G R, kuupäev ja allkiri“, siis nimetatud dokument ei tõenda seda, et hageja loobub ühisvara jagamisest, vaid ta jätab nimetatud ühisvara kostja kasutusse seoses hageja lahku minekuga.. Kohus leiab, et on tõendamata kostja poolt hagejale 200 000 krooni sularaha andmine korteriomandi väärtuse katteks. Seega tuleb jagada ühisvarana poolte poolt abielu kestel soetatud korteriomandi müügist saadud 595 000 krooni, mis kanti kostja pangakontole peale 27.12.2005 korteriomandi võõrandamist. Kostja AR on tõendanud, et ta on juba 2005 aastast töövõimetu 80 % ulatuses, tal on keskmine puue ja ta on seda jätkuvalt käesoleva ajani (tlk.78-81). Perekonnaseadus ei sätesta võimalust kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest seoses töövõime olulise kaotusega abielusuhete lõppemise ajal. PKS § 19 lg 3 kohaselt abikaasade ühisvara jagamisel määratakse kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et poolte ühisvaraks olnud korteriomandi (kinnistusraamatus kinnistusregistri registriosa nr. xxx) müügist saadud tuleb jagada poolte vahel võrdselt. Kuna kostja pangakontole kanti kogu korteriomandi müügisumma 595 000 krooni, siis tuleb kostjalt välja mõista hüvitus 297 500 krooni hageja kasuks enamsaadud ühisvara arvelt. 4 Menetluskulud
§-ga 164 lg 1 ja 2 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus võib jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas, kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi vajadusi. Hageja esitatud haginõudelt ühisvara 672 000 krooni jagamiseks tulnuks tasuda täies ulatuses 28 750 krooni. Hageja tasus hagi esitamisel 1000 krooni. Hageja taotles kohtult menetlusabi riigilõivu vähendamiseks seoses väikese sissetulekuga ja kahe lapse (gümnaasiumis õppiv poeg ja lasteaiaealine tütar) ülalpidamisega. 13.04.2007.a. määrusega (tlk.55-55a) on kohus vabastanud hageja riigilõivu tasumisest hagi esitamisel seoses tema maksejõuetuse tõttu. Hageja ei ole taotlenud hilisemalt menetlusabi saamist.
21 kohaselt ühisvara jagamise hind on hageja ainuomandisse taotletava vara väärtus. Eeldatakse, et ühisvara jagamise hagi hind on pool selle ühisvara väärtusest, mille jagamist taotletakse. Hageja taotles hagiavalduse kohaselt enda omandisse 336 000 krooni, millelt riigilõiv olnuks summas 17 500 krooni ja pool sellest 8750 krooni. Kuna hageja on tasunud ühisvara jagamise nõudelt 1000 krooni, siis tuleb hagejalt välja mõista riigilõivu riigituludesse 7750 krooni . G R õigusabikulud jätte tema enda kanda. Kostjalt AR tuleb välja mõista riigilõiv riigituludesse 8750 krooni. ARle on kohus andnud tagastamatut riigi poolset õigusabi (11.10.2007 kohtumäärus, tlk.89-94). Kohus leiab, et AR õigusabi kulud tuleb jätta riigi kanda. Menetlusabi kostja taotlenud ei ole.
lg.1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.
4 kohaselt menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisel kohtus menetlusosalisena, väljamõistmise lahendi ärakirja saadab kohus pärast lahendi jõustumist viivitamatult Justiitsministeeriumile või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisalal asutusele.
5 kohaselt kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Taimi Kollom Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.