2-06-5934/13

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (osaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2008, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-06-5934 Tsiviilasi G R hagi A R vastu abielu lahutamiseks, ühisvara jagamiseks ja elatise saamiseks Hageja G R (isikukood xxx; elukoht xxx); Hageja esindaja vandeadvokaat Janek Valdma (Advokaadibüroo Valdma & Partnerid, asukoht Majaka 26, 11412 Tallinn) Kostja A R (isikukood xxx, elukoht xxx) kostja määratud korras esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob (Advokaadibüroo T. M. Hiob, asukoht Tondi 1-306, 11313 Tallinn) 20.11.2008 Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg Istungil osalenud isikud Hageja G R Hageja esindaja vandeadvokaat Janek Valdma Kostja määratud korras esindaja vandeadvokaat Tiima Mare Hiob RESOLUTSIOON Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista A Rlt G R kasuks igakuine elatusraha 800 (kaheksasada) krooni tütar H R (sünd. xxx) ülalpidamiseks alates 20.03.2006 kuni tütre täisealiseks saamiseni xxx. Kohtuotsus elatise osas kuulub viivitamatult täitmisele. MENETLUSKULUDE JAOTUS Menetluskulud seoses elatise nõudega jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Esitatud asjaolud G R on kohtule esitanud hagi A R vastu abielu lahutamiseks, ühisvara jagamiseks ja elatise saamiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine elatis summas 2000 krooni kuus tütre ülalpidamiseks kuni tütre täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt sündis poolte abielust xxx tütar H R. Hageja on seisukohal, et arvestades tütre vajadusi toidule, riietele, jalanõudele, tervishoiule, haridusele ning lapse kasvatamisega seonduvalt transpordile, vabale ajale ja muudele kaupadele ja teenustele on kostjalt vaja välja mõista elatis 2000 krooni kuus. Kostja vastuväited Kostja ei ole suuteline maksma igakuist elatis summas 2000 krooni. Kostja on töövõimetuspensionär (80% töövõime kaotus), kelle igakuine sissetulek on 1720 krooni. Kostja on kaotanud tervise tõttu töövõime ning ei ole suuteline töötama ka osalise tööajaga. Kostja on nõus maksma lapse ülalpidamiseks igakuiselt 800 krooni. 20.11.2008 istungil taotlesid pooled osaotsuse tegemist elatise nõudes. Maakohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 450 lg 1 kohasel kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes hagis esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest või esitatud vastuhagi puhul üksnes hagi või vastuhagi lõplikuks otsustamiseks valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Lahendamata nõuete osas jätkab kohus menetlust. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult. Kui vanem ei täida PKS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PKS § 61 lg. 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Vastavalt PKS § 50 lg-le 2 on vanem kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Seega, kui teine vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, siis on vanem, kelle juures laps elab, kohustatud nõudma teiselt vanemalt PKS § 60 lg-s 1 sätestatud ülalpidamiskohustuse täitmist. On loomulik, et vanemate lahuselu korral on lapse elukoht ühe vanema juures (PKS § 51). Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahuselaval vanemal. Samuti peab lapsega koos elav vanem kindlustama lapsele kodu. Tulenevalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määrusega nr. 254 on kuupalga alammääraks 2008 kehtestatud 4350 krooni. Seega ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui 2175 krooni. Kohus märgib ka, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg. 1 p. 7 ja § 19 lg. 1 kohaselt tulumaksu. Hageja esitas kohtule hagi ning palub kostjalt välja mõista arvestades lapse kulutusi igakuine elatis summas 2000 krooni tütre ülalpidamiseks. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei ole suuteline maksma 2000 krooni kuus elatist, kuna on töövõimetuspensionär (80% töövõime kaotus) ning tema igakuiseks sissetulekuks on pension 1720 krooni. Kostja on suuteline maksma elatist 800 krooni kuus. Kohus leiab, et kostja kui kohustatud isiku varaline seisund ei võimalda maksta tütar H R ülalpidamiseks 2000 krooni kuus. Kostja on töövõimetuspensionärina (töövõime kaotus 80 %), mis on tõendatud arstliku ekspertiis otsusega nr 320523 otsusega. Kostja sissetulek on 1720 krooni, 2 mis on oluliselt vähem, kui hageja poolt nõutav igakuine elatis. Samuti puudub kostjal Äriregistri ja Kinnistusraamatu andmetel vara. Maksu- ja Tolliameti andemetel töötas kostja viimati detsembris
2. Kohtul on õigus ja ka kohustus lähtuda elatise väljamõistmisel mõlema vanema varalisest seisundist. Kohustatud isiku halva varalise seisundi korral, kui esinevad PKS §-s 61 lõikes 6 sätestatud alused, võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi
3. lõikes nimetatud suuruse. Nimetatud asjaoludeks on vanema töövõimetus ja ka muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Antud juhul on tõendatud kohustatud isiku, kostja, töövõime kaotus 80 % ulatuses, samuti puudub kostjal vara ning muud sissetulekud peale pensioni. Eeltoodu alusel kohus leiab, et kostja tervislik ja varaline seisund ei võimalda maksta tütar Ha R ülalpidamiseks igakuist elatusraha 2000 krooni Kohus, tuginedes PKS § 61 lg. 6 punktis 1 sätestatule, mille kohaselt võib vähendada elatise suurust alla käesoleva paragrahvi
4. lõikes nimetatud suuruse, leiab, et antud asjas on põhjendatud igakuise elatise väljamõistmine tütar H R ülalpidamiseks summas 800 krooni alates 20.03.2006 kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. xxx.a. . PKS § 61 lg. 3 järgi võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg. 1 p.2 sätestab, et riigilõivu ei võeta elatise hagi läbivaatamise eest. TsMS § 164 lg 3 sätestatu alusel jätta menetluskulud seoses elatise nõudega poolte endi kanda. Kohus jätkab menetlust abielulahutuse ja ühisvara jagamise nõudes. Taimi Kollom Kohtunik 3