) § 14 lg 1 kohaselt on abielu kestel abikaasade omandatud vara abikaasade ühisvara. Ehitusregistrist nähtub, et AT-J_on omandanud vallasasjana korteri aadressil xxxTallinnas ning omandamise alusdokumendina on viidatud Korteri müügi-ja pandileping nr. xxx29.08.2002 Elamuühistu xxx akti osamaksu omandiõiguse alusel korteri valdaja omandisse üleandmise-vastuvõtmise kohta parandus 04.09.
kohaselt, kui ühe abikaasa suhtes on algatatud täitemenetlus ja tema lahusvarast ei piisa sissenõudja nõude rahuldamiseks, võib sissenõudja esitada kohtule hagi abikaasade ühisvara jagamiseks. KOSTJA VASTUVÄITED Kostjate vastuväide on, et hagiavaldusele ei ole lisatud jõustunud kohtulahendit, mille alusel hageja taotleb ühisvara jagamist. Avalduses märgitud andmed ei pea paika, sest tegelikult on AT-J_tasunud oma võlast 21 660 krooni. Võlg on võetud enne abiellumist ja selle suuruseks oli 10 000 krooni. Ülejäänud summa moodustavad viivised. Täitmise käigus oli hageja nõus, et kostja tasub igakuuliselt 400 krooni, kuid hiljem sellest loobunud. Kostjad tasuvad igakuuliselt 1000 krooni ja võlgnevuse summa väheneb iga kuuga. Kostjad kasutavad eluruumi oma kahe lapsega ja püüavad teha kõik, et võlgnevus kiiremini kustutada. KOHTUISTUNG 26.03.2009 toimunud kohtuistungil pooled jäid oma kirjalikult esitatud seisukohtade juurde. Hageja leidis, et ei ole alust kõrvale kalduda vara jagamisel abikaasade osade võrdsuse põhimõttest; palus hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostjate kanda. Kostjate esindaja kohtuistungil kinnitas, kostjad kasutavad eluruumi oma kahe lapsega ja püüavad teha kõik, et võlgnevus kiiremini kustutada. Kostjate esindaja taotles jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud jätta hageja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED 1. Hageja on esitanud kostjate vastu kostjate ühisvara jagamiseks eesmärgiga pöörata täitemenetluses sissenõue kostja I osale ühisomandis. Hagi rahuldamiseks kohus esmalt analüüsib, kas hageja oli õigustatud kostjate ühisvara jagamise hagi esitama ning seejärel hindama kostjate osade suurust abikaasade ühisvaras. 2. Perekonnaseaduse (
) § 181 järgi juhul, kui ühe abikaasa suhtes on algatatud täitemenetlus ja tema lahusvarast ei piisa sissenõudja nõude rahuldamiseks, võib sissenõudja esitada kohtule hagi abikaasade ühisvara jagamiseks. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 2 kohaselt sissenõudja võib nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Vara jagamise hagi aegumistähtaeg on üks aasta alates ajast, kui täitemenetlus nõude rahuldamiseks võlgniku lahusvara arvel ebaõnnestus. 3
lg 1 sätestab, et abikaasa lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. Eelnevast tulenevalt on abikaasade ühisvaraks korteriomand. Hageja poolt hagile lisatud kohtutäituri õiendi kohaselt, et ehitusregistrist nähtub, et AT-J_on omandanud vallasasjana korteri aadressil xxxTallinnas ning omandamise alusdokumendina on viidatud Korteri müügi-ja pandileping nr. xxx29.08.2002 Elamuühistu xxxakti osamaksu omandiõiguse alusel korteri valdaja omandisse üleandmise-vastuvõtmise kohta parandus 04.09.
lg 1 kohaselt abikaasade ühisvara jagamisel loetakse nende osad võrdseks, olenemata sellest, et üks abikaasa ei saanud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega või muudel mõjuvatel põhjustel. Sama paragrahvi lõige 2 annab suletud loetelu tingimustest, mille esinemise korral kohus võib abikaasade osade võrdsusest kõrvale kalduda. Hageja leiab seega, et abikaasade osad ühisvaras on võrdsed, kuna ei ole esile toonud ühtegi
Riigikohtu otsuse 3-2-1-126-04 kohaselt tuleb perekonnaseaduse § 19 lg 2 p 1 tõlgendamisel eelkõige arvestada, et mainitud säte annab aluse abikaasadevahelises varalises suhtes kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsuse põhimõtetest ühe4 abikaasa kahjuks,. Kuid kõnesolevas asjas on abikaasade ühisvara jagamise nõude esitanud ühe abikaasa võlausaldaja, so täitemenetluses sissenõudja. Seetõttu tuleb PerekS § 19 lg 2 p 1 sätestatud alusel abikaasade osade võrdsusest kõrvale kaldumisel tõlgendada seda sätet kitsendavalt. Sellisel juhul tuleb ühisvara jagamisel teise abikaasa ja laste huvide kõrval arvestada ka võlausaldajate huvidega. Selles asjas laste tähelepanu vääriva huvi, et lastel säiliks võimalus oma kodus edasi elada, ei anna alust kõrvale kalduda PerekS § 19 lg 1 sätestatust. 9. Kohtutäituri õiendi kohaselt kinnistusraamatust nähtuvalt on AT-J_kantud korteriomandi omanikuks (kinnistu reg.osa nr xxx, asukoht: xxxTallinn) 25.06.2003 kinnistamisavalduse alusel 27.10.2003. Abieluvararegistri andmebaasist nähtuvalt puuduvad kanded AT-J_kohta. Ülaltoodule tuginedes võib väita, et eeltoodud korteriomand on AT-J_ja T J ühisvaraks.
lg 1 järgi vastutab abikaasa oma varalise kohustuse eest oma lahusvaraga ja ühisvara selle osaga, mis kuuluks talle ühisvara jagamisel. Kohus lähtub kostjate ühisvaraks oleva korteriomandi jagamisel seaduses sätestatud eeldusest, et abikaasade osad ühisvaras on võrdsed. 10. Tulenevalt
Vastavalt hageja taotlusele kohus jagab üksnes kostjate ühisvaraks oleva korteriomandi. Kostjad ei ole esitanud vastuhagi kogu abikaasade ühisvara jagamiseks. Elektroonilise kinnistusraamatu andmetel kuulub ühisomandina korteriomand kinnistusraamatust nähtuvalt AT-J_kantud korteriomandi omanikuks (kinnistu reg.osa nr xxx, asukoht: xxxTallinn) 25.06.2003 kinnistamisavalduse alusel 27.10.2003. Abieluvararegistri andmebaasist nähtuvalt puuduvad kanded AT-J_kohta.
lg 3 kohaselt abikaasade ühisvara jagamisel määratakse kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena. Hageja taotleb jagada abikaasade ühisvaraks olev korteriomand järgnevalt: Jagada kostjate ühisvara selliselt, et AT-J le ja T J le kuulub kummalegi korteriomandist xxx, registriosa nr. xxx võrdselt ½ mõttelist osa. Muuta registriosa nr. xxx II jao kannet ja kanda AT-J_(isikukood xxx) ja T J (isikukood xxx) kinnistusraamatus avatud korteriomandi xxx registriosa nr. xxx II jakku ühisomanikena 1/2 kaasomandist. 5 Eeltoodu alusel ning juhindudes
lg -st 1 ja AÕS § -st 71 kohus rahuldab hagi ning jagab Tallinnas, xxx asuva, kostjatele kuuluva korteriomandi, jättes selle võrdsetes osades kostjate kaasomandisse. 11. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad menetluskulud kostjate kanda. Tulenevalt TsMS § 165 lg-st 1 vastutavad kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Lukiina Vismann Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.