Obsah (7)

§ 452§ 132§ 477§ 492§ 127§ 422§ 423

2-07-10217/34 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht 28. aprill 2009, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-10217/34 Tsivi

§ 452lg 2 p 1 ja 2.

1. Hageja tasus sõiduki taastamisremondi eest 09.02.2007 summas 45 068 krooni (tl 26) ning õigusbüroole pretensiooni koostamise eest 1000 krooni (tl 27), seega on hagejale tekkinud varakahju 46 068 krooni. Kuna kostja keeldus 11.07.2006 hüvitamisotsusega kahju hüvitamas, arvestab hageja 2 2-07-10217/34 sellest ajast viiviseid 0,4% päevas juhindudes LKindlS § 45 lg 4 ning seisuga 19.03.2007 on kostja olnud viivituses 245 päeva, seega moodustuvad viivised 45 146,64 krooni. Hageja aga vähendab viiviseid 43 932 kroonini. 1
2. Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et kriminaalmenetluses on tuvastatud, et AM pani toime sõiduki loata kasutamise ehk AM puudus süütevõtmete valduseks seaduslik alus, milleks oleks olnud hageja nõusolek. Asjaolu, et AM sai süütevõtme endale kergusega, ei muuda sõiduauto loata kasutamist sõiduauto varguseks ega rööviks. Hageja leiab, et antud juhul ei oma tähtsust, kas AM sai võtmed kapi pealt või oleks pidanud otsima peidetud võtmeid, sest sõiduauto loata kasutamine on karistusõiguslikus mõistes loata kasutamine tulenevalt sellise käitumise eesmärgist. Hageja leiab, et kuna kaskokindlustuslepingu reguleerimiseks puudub vastav eriseadus, oleks mõistlik, juhtudel, kui kindlustuslepingu tüüptingimuste sätted on mitmetimõistetavad või neis esinevad vastuolud, tõlgendada asjaolu kindlustusvõtja kasuks.
3. Hageja ja Nordea Finance Estonia AS vahelisest liisinglepingust tuleneb hageja kohustus uute autode puhul vahetada kahjustatud varuosad uutega. Kuna kostja keeldus hüvitamiskohustuse omaksvõtmisest, siis ei ole hageja saanud vahetatud varuosasid kostjale üle anda, sest puudub kostja poolne vastuvõtuvalmidus. Esitange vahetust tõendab OÜ C arve ja kalkulatsioon ning esitulede vahetuse põhjustas avarii tagajärjel esituledesse tunginud niiskus. Kostja vastuväited
4. Kostja hagi ei tunnista ning palub jätta hagi rahuldamata.
5. Kindlustusteatisel, mis käesoleval juhul asendab kindlustuspoliisi, on märgitud, et kindlustatud on varguse ja röövi risk. Tingimuste punkt 4.5 täpsustab varguse ja röövi riski mõistet. Tingimuste punkt 4.5.1.1 sätestab, et kindlustuslepingu alusel hüvitatakse kindlustuse objekti kaotusest või kahjustumisest tulenev kahju, kui selle põhjuseks on sõiduki või kindlustuse objektiks oleva lisaseadme avalik või salajane vargus, rööv, loata kasutamine või nimetatud tegude katse juhul, kui sõiduk on olnud lukustatud, lisaseadmed aga asunud lukustatud või pideva valve all olevas hoiupaigas. Seega hõlmab varguse ja röövi risk ka loata kasutamist, mistõttu ebatäpne on hageja väide, et käesoleval juhul pandi toime sõiduki loata ehk omavoliline kasutamine mitte vargus ega rööv. Käesoleval juhul kasutati sõidukit võtmetega. Hageja jättis sõiduki võtmed esikusse kapi peale, samal ajal, kui hageja ise läks magama ning tuttavad, kelle hulgas oli ka korduvalt kriminaalkorras karistatud AM, hageja korteris edasi jõid ja pidutsesid. Hageja tuttav AM võttis täiesti takistamatult võtmed hageja korterist esikust kapi pealt. Seega ei ole tegemist röövimise ega sissemurdmisega. Seega ei ole hüvitisotsuses viidatud tingimuste punkt 4.5.1.3 asjakohatu.
6. Hageja viited karistusõiguslikule terminoloogiale on asjakohatud. Varguse, röövi või loata kasutamise kui kuritegude karistusõiguslik legaaldefinitsioon ei oma kindlustuslepingu tõlgendamisel ja seega käesolevas vaidluses tähendust.
7. Kostja ei nõustu, et kindlustusriski ning hoolsuskohustuse seisukohast on loata kasutamine ja vargus sarnased. Esialgu teadaolevad faktilised asjaolud on omavolilise kasutamise ja varguse puhul samad ehk sõiduk on kadunud. Kas tegemist on varguse või omavolilise kasutamisega võib selguda kohe, kuid võib selguda ka näiteks poole aasta pärast. Samuti võib juhtuda, et algselt vargusena kvalifitseeritud tegu osutub hoopis omavoliliseks kasutamiseks. Seetõttu käsitletakse kindlustusõiguses omavolilist kasutamist varguse riski alaliigina, kuivõrd kindlustusvõtjate erinev kohtlemine tulenevalt kurjategija kunagi tuvastatavast tahtest, on põhjendamatu. Seega on loata kasutamine varguse- ja röövi riski alarisk ning selle osas kehtivad samad ohutusnõuded kui varguseja röövi puhul. Mistõttu kostja on õigesti tõlgendanud ja kohaldanud pooltevahelise kindlustuslepingu sätteid ning kostja 11.07.2006 keelduv hüvitisotsus on seaduslik ja põhjendatud.
8. Kostja selgitab, et kui lähtuda positsioonist, et varguse ja röövi risk kindlustuslepingu mõttes ei hõlma loata kasutamist, siis tuleks kindlustuspoliisi alusel asuda seisukohale, et loata kasutamine ei ole üldse kindlustatud risk. Poliisil toodu on erikokkulepe tingimustest ja poliisil ei ole loata 3 2-07-10217/34 kasutamise riski märgitud. Seega on pooled eraldi kokku leppinud, et erinevalt tingimuste punktis 4.5 sätestatust, ei ole loata kasutamise risk kindlustatud ning, kui peaks asuma seisukohale, et loata kasutamine ei ole varguse- ja röövi alarisk puudub kostjal kindlustushüvitise maksmise kohustus, kuna ei ole realiseerunud ükski kindlustatud risk ehk teisisõnu ei ole toimunud kindlustusjuhtumit.
9. Kostja ei nõustu, et puudub põhjuslik seos sõiduki loata kasutamise ja tekkinud kahju vahel. Põhjuslik seos ei pea alati olema vahetu. Põhjuslik seos on ka olemas, kui ilma kostjale etteheidetava teota ei oleks kahju tekkinud (condito sine qua non). Nimetatud reegli kohaselt võib väita, et hagejale tekkinud kahju on AM poolse loata kasutamise tulemus. Kui AM ei oleks sõidukit loata kasutanud, ei oleks kahju tekkinud. Samas ei saa üheselt väita, et juhul kui AM oleks olnud kaine ja AM oleks olnud juhtimisõigus ja juhtimisoskused, ei oleks kahju tekkinud. Seega ainsaks tõendatud kahju tekkimise põhjuseks on sõiduki loata kasutamine AMi poolt.
10. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud sõiduki tahtlikku rikkumist. Kriminaalmenetluses kogutud materjalid kinnitavad, et tegemist oli liiklusõnnetusega. Seega on hageja väide sõiduki tahtliku hävitamise või rikkumise kohta tõendamata ning kriminaalmenetluses kogutud tõenditega ümber lükatud ning seega ei saa antud juhul kohaldada tingimuste punkti 4.4.
11. Samuti on käesoleval juhul on realiseerunud tingimuste punktis 4.5 nimetatud varguse ja röövi risk ehk loata kasutamine. Kui peaks leidma, et tingimuste punkt 4.4.1 on asjakohane, ei ole käesoleval juhul tõendatud kahju tekitaja tahtlus kui tingimuste punktis 4.4.1 nimetatud kindlustusriski oluline tingimus. Kindlustusjuhtumi tõendamise kohustus lasub kindlustusvõtjal. Seega, kui hageja väidab, et realiseerus asja kolmanda isiku poolt tahtliku kahjustamise risk, peab hageja tõendama ka kahju tekitaja tahtluse. Käesoleval juhul ei ole tõendatud AMi tahtlus kahjustada sõidukit.
12. Kostja ei nõustu, et kostja tuginemine üldtingimuste punktidele 7.2.1 ja 7.2.2 on ebaseaduslik ja vastuolus

§ 452lg 2 p 1 ja 2.

Hageja on rikkunud võtmete hoidmise hoolsuskohustust, mis on ohutusnõudeks tingimuste punkti 5.1 ja üldtingimuste punkti 7.2.1 mõttes. Võtmete hoidmise hoolsuskohustuse mõtteks on vähendada kindlustusriski ning selle kohustuse rikkumisel oli otsene mõju kindlustusjuhtumi toimumisele ja kindlustusandja täitmise kohustusele. Samuti on hageja rikkunud võtmete hoidmise hoolsuskohustust tahtlikult, st süüliselt, ning rikkumisel oli otsene mõju kahju tekkimisele. Seega on kostja 11.07.2006 keelduv hüvitisotsus seaduslik ning kooskõlas

§ 452lg 2.

Ebaõige on hageja väide, et võtmete hoidmise hoolsuskohustus puudutab vaid varguse riski. Kuigi võtmete hoidmise hoolsuskohustus teenib eelkõige varguse ärahoidmise eesmärki on selle kohustuse eesmärk siiski laiem. Kindlustusvõtjal lasub üldine hoolsuskohustus teha kõik endast olenev, et kaitsta oma vara, sh takistada kolmandate isikute ligipääs sõiduki võtmetele. Sõiduki lukustatus ja hoolsus võtmete hoidmisel on ühtmoodi oluline nii varguse kui omavolilise kasutamise puhul. Seega tuleneb lepingu eesmärgist, et tingimuste punktis 5.5 sätestatud võtmete hoidmise hoolsuskohustus käib kõikide punktis 4.5.1.1 loetletud varguse ja röövi alaliikide kohta. Antud juhul on oluline, et võtmete hoidmise hoolsuskohustuse rikkumine on otseses põhjuslikus seoses tekkinud kahjuga. Kui hageja oleks olnud võtmete hoidmisel hoolsam, näiteks hoidnud võtmeid endal taskus või muul moel normaalse hoolsusega, ei oleks AM saanud sõiduki võtmeid võtta ega avariid põhjustada. 22. Kostja ei nõustu hageja esitatud kahju suurusega. Hageja on esitanud kahju suuruse tõendamiseks C OÜ arve summas 45 068 krooni ning maksekorraldused. Pärast liiklusõnnetust on sõiduk aga viidud VAS-i hinnapakkumise saamiseks, kes on teinud 03.07.200 hinnapakkumise summas 30 918,20 krooni, seega on VAS vahetult pärast kahju tekkimist hinnanud sõiduki remondikulude suurust oluliselt väiksemaks kui C OÜ. VAS-i hinnapakkumine ja C OÜ arve peamine erinevus tuleneb stange vahetusest ja esituledest. VAS-i hinnangul oli esistange remonditav. C OÜ arvel on esistange aga vahetatud, mis on läinud maksma 6712,80 krooni. Tingimuste punkti 7.2.2.2 kohaselt on juhul, kui kahjustatud kindlustuse objekti saab remontida, kahju suuruseks remondikulud. Ka

§ 132

lg 3 kohaselt hõlmab asja kahjustumise korral kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud. Hageja ei ole tõendanud, et esistange vahetamine oli vajalik. Samuti ei ole hageja tõendanud, et stange on vahetatud. VAS-i hinnapakkumiselt ega ka kostja kahjukäsitleja Jaanus Mäeotsa poolt tehtud fotodelt ei nähtu, et tuled 4 2-07-10217/34 oleksid kindlustusjuhtumi tõttu kahjustada saanud ning et tuled oli vaja vahetada. Ka asitõendi vaatlusprotokolli sisust ning lisatud fotodelt nähtub, et esituled on terved. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et esituled olid purunenud, mistõttu C OÜ arvel toodud esitulede vahetamise kulud summas 6175 krooni ei ole põhjendatud. Juhul, kui peaks leidma, et kostjal on kohustus hüvitada esistange ja esitulede vahetamise kulud, lasub hagejal kohustus anda kostjale üle kahjustatud esistange ja esituled või hüvitada nende väärtus rahas juhindudes tingimuste punktist 7.3.

1. Kostja leiab, et kui kostjal on kahju hüvitamise kohustus, siis on hagejale tekkinud kahju maksimaalselt 30 918,20 krooni ning isegi kui lähtuda C OÜ arvest, siis oleks maksimaalsed põhjendatud kulud 33 956,47 krooni.
2. Kindlustuslepingu tingimustest ei tulene, et kindlustuslepingu alusel kuuluks hüvitamisele ka pretensiooni esitamise kulud. Seega ei kuulu pretensiooni esitamise eest õigusbüroole tasutud 1000 krooni kindlustuslepingu alusel hüvitamisele.
3. Tingimuste punkti 7.2.6.1 kohaselt tuleb hüvitatavast kahjust arvata maha kindlustusvõtja omavastutus. Ka Tingimuste punkt 7.5.1.1 sätestab, et kindlustusvõtjal on kokkulepitud omavastutus igas kindlustusjuhtumis, Seesam hüvitab omavastutust ületava kahjuosa. Kindlustusteatise kohaselt on omavastutus 2000 krooni, seega isegi kui peaks leidma, et kostjal on kindlustushüvitise maksmise kohustus, kuuluks maksimaalselt välja maksmisele 28 918,20 ning isegi kui lähtuda C OÜ arvest, siis maksimaalselt 31 956,47 krooni.
4. Kuivõrd käesoleval juhul ei ole tegemist liikluskindlustuslepinguga, vaid kaskokindlustuslepinguga, siis ei ole hageja viited liikluskindlustuse seadusele viivise arvestamisel asjakohased ning hageja viivise arvutus on ebaõige. Seega on hageja viivisenõue alusetu ning tuleb jätta rahuldamata.
5. Kriminaalasja nr 1-06-16262 materjalide kohaselt on hageja esitanud AM’i vastu tsiviilhagi summas 45 068 krooni ning 05.04.2007 kohtuotsusega (jõustus 23.04.2007) on nimetatud summa hageja kasuks välja mõistetud.

§ 477

kohaselt ei ole kindlustusandja kohustatud täitma kindlustusvõtjale rohkem, kui on kahju tegelik suurus, isegi kui kindlustussumma on kindlustusjuhtumi toimumise ajal kindlustusväärtusest suurem. Sama sätestab ka üldtingimuste punkt 8.9.

§ 492

lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue.

§-st 477 ja § 492 lg-st 1 tuleneb, et kindlustusvõtja ei tohi kindlustusjuhtumi läbi rikastuda. Seega ei ole kindlustusvõtjal õigust saada kindlustushüvitist sellisel juhul, kui kahju tekitaja on talle kahju juba hüvitanud. Sama põhimõte on sätestatud ka

§ 127lg 5.

Kuivõrd 45 068 krooni on hagejale kriminaalasjas nr 1-06-16262 tehtud otsusega välja mõistetud, on eelduslikult hagejale juba tekitatud kahju hüvitatud. Vastupidist ei ole hageja tõendanud. Kui kohus peaks leidma, et kostjal on kahju hüvitamise kohustus, tekib kostjal nõue kas hageja või AM’i vastu. Juhul kui AM on hagejale juba kahju hüvitanud, tekib kostjal alusetu rikastumise sätete alusel nõudeõigus hageja vastu. Kui AM veel ei ole kahju hüvitanud, siis tekib kostjal

§ 492

lg 1 alusel tagasinõudeõigus AM’i vastu, st hageja nõue AMi vastu läheb seaduse alusel üle kostjale.

1. Tulenevalt hageja seisukohast märgib kostja, et tõendamata on hageja väide, et hageja ja Nordea Finance Estonia AS-i vahelisest lepingust tuleneb kohustus uute autode puhul vahetada kahjustatud varuosad uutega. Samuti märgib kostja, et kindlustushüvitise maksmine toimub kindlustuslepingu alusel. Kohtuotsuse põhjendus
2. Kohus, kuulanud ära poolte esindajate seletused, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel. 5 2-07-10217/34
3. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. 30.

§ 422

lg 1 kohaselt kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. Poolte vahel on sõlmitud kindlustusleping perioodiga 16.09.2005 – 15.09.2006 hageja kasutuses ja Nordea Finance Estonia AS omandis oleva sõiduki Xxx, reg.märgiga xxx kindlustamiseks (kindlustusriskid: liiklusõnnetus, tulekahju, loodusõnnetus, vandalism, vargus, röövimine, klaasikindlustus). 31.

§ 423

lg 1 järgi kindlustusjuhtum on eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse.

§ 423lg 2 alusel kindlustusrisk on oht, mille vastu kindlustatakse.

Kindlustusteatise kohaselt oli sõiduk kindlustatud liiklusõnnetuse, tulekahju, loodusõnnetuse, vandalismi, varguse, röövimise ja klaasikindlustuse vastu (tl 45). Lisaks kohaldati kindlustuslepingule üldiseid lepingutingimusi 1/2003 ja sõidukikindlustuse tingimusi (tl 15-22). Esitatud tõenditest nähtub, et hageja korraldas 25.06.2006 oma eluruumis sõpradele ja tuttavatele ürituse, kus tarbiti alkoholi. Üheks külaliseks oli AM, kes kella 17.00 paiku võttis hageja kodus kapilt sõiduki Xxx, reg.märgiga xxx süütevõtmed ja sõitis autoga šašlõkki ostma. Samal ajal hageja ise magas. AM sõites alkoholijoobes põhjustas avarii (tl 50-63). Kriminaalmenetluses kriminaalasjas nr 06230100926 on tuvastatud, et AM pani toime vallasasja omavolilise ajutise kasutamise omastamise eesmärgita kuriteo (tl 62-63). Hageja ei ole tõendanud AMi tahtlus kahjustada sõidukit. 32. Sõidukikindlustuse punkti 4.5.1.1 järgi kindlustuslepingu alusel hüvitatakse kindlustuse objekti kaotusest või kahjustamisest tulenev kahju, kui selle põhjuseks on sõiduki või kindlustuse objektiks oleva lisaseadme avalik või salajane vargus, rööv, loata kasutamine või nimetatud tegude katse juhul, kui sõiduk on olnud lukustatud, lisaseadmed aga asunud lukustatud või pideva valve all olevas hoiupaigas. Punkti 4.5.1.3 alusel kui sõiduki vargus on korda saadetud võtmeid kasutades, hüvitatakse kahju juhul, kui teo toimepanija on sõiduki võtmed oma valdusse saanud röövimisega või hoonesse sissemurdmisega, millega kaasnevad sissemurdmisjäljed. Punkt 5.5 sätestab, et varguse ärahoidmiseks ei tohi sõiduki ega selle hoiupaiga võtmeid hoida nähtavas kohas või lukustamata paigas nii, et kõrvaline isik teab või võib teada nende asupaika. Hageja on enda ütlustega tõendanud, et 25.06.2006 päeval tulid hagejale külla sõbrad, kellega tarvitati alkoholi ning hiljem liitus nendega AM. Hageja kasutuses olevad sõiduki võtmed asusid samal ajal koridoris kapi peal, seega kõigile nähtavas kohas, kust hiljem AM need ka võttis, samal ajal, kui hageja teises toas magas (tl 48-51). Kohus soovib rõhutada, et kell 17.00 ei ole täiskasvanud isiku tavapärane uneaeg eriti veel ajal kui on külalised. Seega ei toimunud antud asjas sissemurdmist, vaid hageja on teadlikult rikkunud võtmete hoidmise hoolsuskohustust jättes võtmed järelevalveta. Kindlustuslepingu sõlmimine ei tähenda seda, et kindlustusvõtja ei pea järgima käibes vajalikku hoolt oma asjade eest hoolitsemisel. Hageja on rikkunud võtmete hoidmise hoolsuskohustust, mis on ohutusnõudeks tingimuste punkti 5.1 ja üldtingimuste punkti 7.2.1 mõttes. Võtmete hoidmise hoolsuskohustuse mõtteks on vähendada kindlustusriski ning selle kohustuse rikkumisel oli otsene mõju kindlustusjuhtumi toimumisele ja kindlustusandja täitmise kohustusele. Samuti on hageja rikkunud võtmete hoidmise hoolsuskohustust tahtlikult, st süüliselt, ning rikkumisel oli otsene mõju kahju tekkimisele. Seega on kostja 11.07.2006 keelduv hüvitisotsus seaduslik ning kooskõlas

§ 452lg 2.

Ebaõige on hageja väide, et võtmete hoidmise hoolsuskohustus puudutab vaid varguse riski. Kuigi võtmete hoidmise hoolsuskohustus teenib eelkõige varguse ärahoidmise eesmärki on selle kohustuse eesmärk siiski laiem. Kindlustusvõtjal lasub üldine hoolsuskohustus teha kõik endast olenev, et kaitsta oma vara, sh takistada kolmandate isikute ligipääs sõiduki võtmetele. Sõiduki 6 2-07-10217/34 lukustatus ja hoolsus võtmete hoidmisel on ühtmoodi oluline nii varguse kui omavolilise kasutamise puhul. Seega tuleneb lepingu eesmärgist, et tingimuste punktis 5.5 sätestatud võtmete hoidmise hoolsuskohustus käib kõikide punktis 4.5.1.1 loetletud varguse ja röövi alaliikide kohta. Antud juhul on oluline, et võtmete hoidmise hoolsuskohustuse rikkumine on otseses põhjuslikus seoses tekkinud kahjuga. Kui hageja oleks olnud võtmete hoidmisel hoolsam, näiteks hoidnud võtmeid endal taskus või muul moel normaalse hoolsusega, ei oleks AM saanud sõiduki võtmeid võtta ega avariid põhjustada. Tuginedes eeltoodule asub kohus seisukohale, et kostjal puudub kohustus kindlustushüvitise väljamaksmiseks, seega hagi ei kuulu rahuldamisele. 33. Kuna antud asjas on tuvastatud, et kostja ei ole kohustatud hagejale hüvitama tekitatud kahju, siis kohus ei anna hinnangut kahju suurusele. Menetluskulud 34. Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus kostja menetluskulud täielikult hageja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on kostjal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik 7