§-le 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest IM esindaja esitas 11.06.2008 avalduse, millega hageja palub määrata kindlaks menetluskulude rahaline jaotus. Hageja näitab kantud menetluskuluna riigilõivu 15250 krooni ja õigusabikulu summas 15000 krooni. Avaldusele on hageja lisanud 1)19.02.2008 maksekorralduse nr 183, mille kohaselt ta tasus V Timofejevale 7500 krooni selgitusega arve nr xxxxxxxxxxx osaline makse; 2) 25.05.2008 maksekorralduse nr 429, mille kohaselt ta tasus V Timofejevale 53500 krooni selgitusega arve xxxxxxxxxxxx osaline makse; 3) V Timofejeva 28.05.2008 maksekorraldus IM summas 46000 selgitusega ekslikult ülekantud raha.
§-le 176 lg 1 toimetab kohus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 1 2-08-5915 viivitamata koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle tähtaja vastuväidete esitamiseks. Tähtaja jooksul vastuväiteid või vastust saamata teeb kohus määruse üksnes avaldaja menetluskulude kohta. Menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on kostjale edastatud 26.09.2008 määrusega ning kostja on selle kätte saanud 07.10.
§le 147 lg 1 maksab avaldaja riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte ega tehta muid lõivustatud toimingust tulenevaid menetlustoiminguid. Riigilõivu tasumist on kohus kontrollinud hagi menetlusse võtmisel ning riigilõivu tasumist tõendav dokument on ka tsiviilasja toimikus ( 13.02.2008 maksekorraldus nr 177; toimik lk 15). Tulenevalt TsMS §-st 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Õigusabi andmine ja selle eest maksmisele kuuluv tasu on kokku lepitud IMja V Timofejeva vahel 14.02.2008 sõlmitud teenuslepingus. Kohtunikuabi ei pea vajalikuks ning põhjendatuks antud tsiviilasjas 15 000 krooni suuruse õigusabi kulu väljamõistmist. Antud tsiviilasi on lõppenud tagaseljaotsusega kirjalikus menetluses, ilma ühtki istungit pidamata. Hageja lepinguline esindaja on antud asjas koostanud ainult hagiavalduse. Hagiavaldus ei ole olnud õiguslikult keerukas ega töömahukas: IMhagi OÜ A vastu sõiduauto omandiõiguse üleandmiseks aluseks on notariaalne abikaasade ühisvara jagamise leping ja asjaõiguslepingud. Antud asjas ei ole omandiõiguse ega muid vaidlusi, hagiga nõuab võlausaldaja võlgniku poolt varem kindlaksmääratud kohustuse täitmist VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel. Kohtunikuabi peab vajalikuks ja põhjendatuks õigusabikuluks, mida kostjalt välja mõista, 5000 krooni. Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv 15250 ja õigusabikulud 2 2-08-5915 5000 krooni, kokku 20250 krooni.
saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
§-le 178 lg 2 võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3000 krooni. Sirje Biin kohtunikuabi 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.