← Eesti

2-09-10195/5

Obsah (7)§ 102§ 32§ 1§ 31§ 15§ 23§ 150

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Mare Kõlvart Määruse tegemise aeg ja koht 18. mai 2009.a. kell Kentmanni 13 Tallinnas Tsiviilasja number 2-09-10195 Tsiviilasi OÜ C avaldus pankrotimenetluse

§ 102

lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

  1. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
  2. Määrata T Mitt’ile ajutise pankrotihalduri tasu ja tehtud vajalike kulutuste katteks hüvitis kogusummas 25 500.00 (kakskümmend viis tuhat viissada) krooni.
  3. Välja mõista pankrotivarast ajutise halduri tasu 24 000.00 (kakskümmend neli tuhat) krooni ja tehtud vajalike kulutuste katteks hüvitis 1500.00 (üks tuhat viissada) krooni T Mitt’i kasuks.
  4. Teha käesolev pankrotimäärus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Harju Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotimääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (

§ 32, Ts

MS § 661 lg2) Asjaolud ja avaldus 11.03.2009.a. esitas võlgnik avalduse OÜ C pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on ettevõte 2008.a. majandustegevuse tulemusena kahjumis. 2009.a. ettevõtte majandustegevus sisuliselt peatus, seoses ääretult ebasoodsate majandustingimustega võlgniku põhitegevuse, s.o kütuse ja määrdeainete rahvusvahelisel turul ning ettevõtte juhataja pikaajalise ja raske haigusega. Ettevõttel puudub piisav likviidsus ja varad, et tagada võlausaldajate nõuete rahuldamine. Kohus algatas 13.03.2009.a. pankrotimenetluse ja määras ajutiseks pankrotihalduriks T Mitt’i. Ajutise pankrotihalduri arvamus Võlgnik kanti registrisse 22.04.1998.a. Osaühingu osakapital on 1 175 000 krooni. Osanikeks on J B , S M , M G , V P , L K , A P , OK ja A V . Juhatuse liikmeteks on OKja A V , kes on juhatuse osanike 15.09.2008.a. toimunud koosoleku otsusega tagasi kutsutud, kuid see ei kajastu äriregistri teabesüsteemis. Osaühingu põhitegevusaladeks oli kütuse ja määrdeainete hulgimüük. Järelpärimistele saadud vastustest selgub, et Eesti Krediidipangas, Tallinna Äripangas, Parex banka Eesti filiaalis, DnB NORD Pangas ja MARFIN Panga Eesti filiaalis võlgnik arveldusarvet ei oma. Swedbank’is on võlgnikul arvelduskonto nr xxxxxxxxxxxx, mille saldo seisuga 20.03.2009.a. oli 0 krooni. SEB Pangas on võlgnikul arvelduskonto nr xxxxxxxxxxxxxxx ja saldo seisuga 26.03.2009.a. oli 0.53 USD; 0 EEK ja 48.08 EUR. Nordea Pangas on võlgnikul arvelduskonto nr xxxxxxxxxxxxxx, saldo seisuga 17.03.2009.a. oli 0 krooni; konto nr xxxxxxxxxxxxxx miinussaldo – 715 990.04 USD ja pandikonto nt xxxxxxxxxxxxx saldo oli 0 USD. Sampo Pangas omab võlgnik arvelduskontot nr xxxxxxxxxxxxxx, mille saldo seisuga 18.03.2009.a. oli 0 krooni. Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse vastuse kohaselt võlgniku nimele ei ole registreeritud 2

(4)sõidukeid ega väikelaevu. Küll on võlgniku kasutuses Swedbank Liising AS-ile kuuluv xxx ja Nordea Finance Estonia AS-ile kuuluv xxx. Maksu- ja Tolliameti vastuse kohaselt võlgnikul seisuga 23.03.2009.a. riigimaksude võlga ei ole. Võlgnikul on vara 2008.a. majandusaasta aruande järgi kokku 4 158 792 krooni, sellest: käibevara 126 150 krooni; pikaajalised finantsinvesteeringud 3 965 045 krooni ning masinad ja seadmed 67 597 krooni. Pikaajalised finantsinvesteeringud kogusummas 3 586 836 krooni on antud aastatel 2005-2006 Venemaal asuva ettevõtte ZAO ostmiseks, eesmärgiga laiendada C OÜ tegevust Venemaal läbi kütteainete ümbertöötlemise tegevusharu lisandumisega ettevõtte põhitegevusse. Peale naftaproduktide tegevuslitsentside kättesaamist ja tegevuse alustamist ZAO poolt andis C OÜ täiendavalt laenu käibevahendite jaoks ja tegevuse alustamiseks summas 378 209 krooni. seejärel sõlmiti leping naftabaasiga „Teplovie Seti“, et alustada masuudi ümbertöötlemist, selle ladustamist ja eksporti Eestisse. Peale naftasaaduste ekspordimaksude tõusmist 2007.a. muutus äritegevus aga kahjumis olevaks. Ettevõte ei suutnud toorainet enam kallinenud turuhindade tõttu hankida ja otsustas oma tegevuse lõpetada. Võlgniku andmetel on alustatud ettevõtte likvideerimismenetlust. Seega lootust saada tagasi pikaajalisteks finantsinvesteeringuteks kulutatud raha Venemaalt on vähe tõenäoline, kuid kuna ajutine haldur ei ole saanud võlgniku seletusele dokumentaalset kinnitust, siis on tarvis pankrotimenetluse käigus võlgniku väiteid kontrollida. Võlgniku poolt üleantud dokumentide alusel on kohustusi alljärgnevalt: - lühiajalise laenud ja võlakirjad – 18 831 860 krooni; - pikaajalised laenukohustuste tagasimaksed 33 040 krooni; - võlad tarnijatele – 5 980 018 krooni; - muud võlad – 11 685 krooni; - kapitalirendi kohustused – 34 557 krooni. Lühiajalised kohustused kokku – 5 991 703 krooni; pikaajalised võlakohustused 34 557 krooni. Kohustused kokku 24 891 160 krooni. Seisuga 31.03.2009.a. on bilansi PASSIVA vähenenud 66 852 krooni võrra. Võlgnik on maksejõuetu ja osanikel puuduvad võimalused omakapitali taastamiseks. Võlad ületavad varasid ca 6 korda. Võlgniku 2008.a. majandustegevuse tulemusena on ettevõte kahjumis 12 455 498 krooni ja võlgniku suhtes on algatatud täitemenetlus Saurix Petroleum AS-i avalduse alusel summas 5 338 422.50 krooni. Seega ei ole maksejõuetus ajutist laadi. Makseraskused tekkisid 2007.a. peale aprillisündmusi Tallinnas, mil pikaaegne lepingupartner Gazpromneft lõpetas ühepoolselt 2007.a. kütuse hankelepingu. Sellest tulenevalt ei olnud ettevõttel enam võimalik täita võetud rahalisi kohustusi. 2008.a. tekkisid kütuseturgude hindade järsu langemise tulemusena ettevõttele kahju tegevusest kütusefutuuridega ja sellest Nordea Panga nõue OÜ C vastu summas 500 000 USD. Nordea Pank lõpetas finantseerimise ja sellest tekkisid probleemid kütusetarnijaga Naftan Valgevenest ning lõppesid kaubavood ettevõttele ja võimalus täita võetud kohustusi. Langesid ära ka finantseerimisvõimalused ka teiste pankade poolt, samuti võetud kohustuste refinantseerimine. Ajutine haldur ei avastanud raskeid juhtimisvigu juhatuse töös ega ka kriminaalkuriteo tunnustega tegusid. Lõpliku hinnangu saab aga anda pärast seda, kui on põhjalikumalt kontrollitud võlgniku väidete kinnituseks Venemaalt väljanõutud dokumente pikaajaliste finantsinvesteeringute kohta. Ajutine haldur asub seisukohale, et välja tuleb kuulutada OÜ C pankrot, kuna esineb vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Kohtuistung Kohtuistungil jäid võlgniku esindajad pankrotiavalduse juurde ja palusid välja kuulutada pankrot. Võlgnikul ei olnud vastuväiteid ajutise pankrotihalduri töötasu osas. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde ja palus välja kuulutada OÜ 3
(4)C pankrot ning teatas, et on valmis jätkama pankrotihaldurina. Ajutine pankrotihaldur ei pea vajalikuks, et juhatuse liige kinnitaks vandega, et kohtule esitatud andmed võlgniku vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on neile teadaolevalt õiged. Pankrotimääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada OÜ C Pankrotihalduriks nimetab kohus T Mitt’i. pankrot.

§ 1

lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.

§ 31

lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.

§ 31

lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutise halduri hinnangul on võlgnikul varasid suurusjärgus 4 158 792 krooni ja kohustusi 24 891 160 krooni ulatuses. Ajutise halduri hinnangul esineb vara tagasivõitmise võimalus. Võlgniku kohustus võlausaldajate ees on suurem kui

§ 15lg 2 p 3 sätestatud nõude alampiir.

Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu on võlgnik maksejõuetu. Ajutine pankrotihaldur T Mitt on esitanud tasunõude 16 töötunni eest kokku summas 25 500 krooni. Võlgnik ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle.

§ 23

lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 24 000.00 krooni ja hüvitiseks tehtud vajalike kulutuste katteks 1500.00 krooni.

§ 150lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Mare Kõlvart Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.