) § 440 lg-le 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks.
lg 3 teise lause kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses.
lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, § 76, § 94, § 82 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja p 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1.
kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Vastavalt
lg 1 p-le 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse.
lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kostja oma vastuses palub jätta menetluskulud hageja kanda, kuivõrd kostja ei ole kunagi võlgnevust eitanud ning tema viibimiskoht on olnud hagejale teada. Kohus leiab, et hageja ei ole oma täiendavas kirjalikus vastuses kostja väiteid suutnud ümber lükata ega põhjendada, miks ei õnnestunud kostjaga kohtuvälisele kokkuleppele jõuda. Muuhulgas ei ole 2 2-07-51429 hageja vastu vaielnud kostja väitele, et kostja viibimiskoht oli hagejale teada. Tuginedes eeltoodule jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Peeter Pällin Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.