lg 2, leiab hageja, et põhjendatud on elatise suurendamine riiklikesse tuludesse makstava tulumaksu tõttu 7145 kroonini, mis võimaldab lapse vajaduste jaoks kasutada 5645 krooni. Kostja tegelik kulu on siiski väiksem, kuna maksustatava tulu vähenemisega saab ta ülejäänu kaudselt tagasi. Ka Tallinna Linnakohus on oma 18.06.2002 otsuses tsiviilasjas nr 2-/5/31-3323/02 asunud seisukohale, et elatise suurendamine tulumaksu võrra on põhjendatud, märkides järgmist: „arvestades ka asjaoluga, et hagejal tuleb saadavalt elatiselt maksta riigituludesse tulumaks.“
lg 1 kohaselt tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused laste põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras. Vastavalt
loetakse laps, kes ei ole sündinud vanemate abielu keskel, põlvnevaks isast lapse isa ja ema ühise kirjaliku avalduse alusel, mis esitatakse isiklikult perekonnaseisuasutusse. Vastavalt
Tulenevalt P KS § 61 lg-st 1 mõistab kohus juhul, kui vanem oma ülalpidamiskohustust ei täida, teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks, lähtudes
lg 2 kohaselt lapse vajadustest ja vanema varalisest seisundist.
MS § 19 lg 1 kohaselt maksustatakse tulumaksuga elatis, mida füüsiline isik saab kohtuotsuse, kohtumäärusega kinnitatud kokkuleppe või pooltevahelise notariaalselt kinnitatud kokkuleppe alusel vastavalt
MS § 24 on residendist füüsilisel isikul õigus maksustamisperioodi tulust maha arvata tema poolt maksustamisperioodil residendist füüsilisele isikule makstud elatis, kui elatis kuulub maksustamisele § 19 lg 1 kohaselt. Nimetatud sättest tulenevalt on kostjal õigus makstav elatis maksustatavast tulust maha arvestada, mistõttu väheneb kostja maksustatav tulu (ja seega tema poolt maksmisele kuuluv tulumaks). Hagiavalduses palus hageja kohtul välja mõista A R A R kasuks elatis poja R R, isikukood xxx , ülalpidamiseks summas 7145 krooni kuus alates 2008 oktoobrist kuni poja täisealiseks saamiseni xxx ; mõista kostjalt välja hageja menetluskulud ja jätta kostja menetluskulud tema enda kanda. Hagiavalduse juurde esitas hageja koopiad järgmistest tõenditest:
lg 2 määratakse lapsele elatis, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Elatis mõistetakse välja juhul, kui vanem ei täida ülalpidamiskohustust. (
Käesoleval juhul kinnitab hageja oma avalduses, et kostja on toetanud lapse ülalpidamist 1500 krooniga kuus. Hageja leiab, et nimetatud summa pole piisav.
lg 2 kohaselt määratakse elatusraha kindlaks lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist. Kostja igakuine palk on 10000 krooni, millest kaetakse igakuised väljaminekud elamisele. Täiendavaid sissetulekuid kostjal ei ole. Hageja sissetulekud on hagiavalduses esitatud andmetel oluliselt suuremad, mida tuleks antud küsimuse lahendamisel arvestada.
lg 4 kohaselt ei või igakuine elatusraha olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kostjalt saab toetust tema teine laps A-KR. Samuti on kostja ülalpidamisel tema abikaasa laps eelmisest abielust B . Elatusraha suurendamine hageja taotluse alusel kahjustaks tuntavalt teiste kostjalt toetust saavate laste majanduslikku seisundit. Lastekaitse seaduse § 10 järgi on lastel võrdne õigus saada abi ja hooldust ning areneda, sõltumata soost ja rahvusest ning sellest, kas nad elavad täisperekonnas või üksikvanemaga, kas nad on lapsendatud või hooldatavad, kas nad on sündinud registreeritud või registreerimata abielust, kas nad on terved, haiged või puudega. Laste võrdse kohtlemise põhimõte tuleneb ka ÜRO Lapse õiguste konventsiooni artiklist 2, mille järgi tunnustavad ja tagavad konventsiooniga ühinenud riigid kõigile lastele võrdselt konventsioonis sätestatud õigused. Konventsiooni artikkel 18 järgi tunnustavad riigid põhimõtet, et mõlemad vanemad vastutavad ühiselt lapse üleskasvatamise ja arendamise eest. Vanematel või teatud juhtudel seaduslikel hooldajatel lasub esmane vastutus lapse üleskasvatamise ja arendamise eest. Lapse huvid peavad olema nende tähelepanu keskpunktis. Eeltoodust tulenevalt peab vanem tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdväärselt ülal. Õige ei ole eelistada vanemast lahus elavaid lapsi vanemaga koos elavatele lastele ega rahuldada vanemast lahus elavate laste vajadusi vanemaga koos elavate laste vajaduste arvel. Lapsi tuleb kohelda võrdselt. Nimetatut kinnitab ka
lg 5, mille järgi võib kohus elatise suurust vähendada alla kehtestatud elatise miinimummäära, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Sellest tulenevalt leiab kostja, et elatusraha suurendamine ei ole põhjendatud lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisundist. 4 Tsiviiltoimik 2-08-69949 Kostjale jääb arusaamatuks rahaülekanne . kodulehekülje andmetel on tegemist sihtasutusega, mille eesmärgiks on: täiendavate vahendite kogumine nii inglise keele süvaõpetuse taseme säilitamiseks ja parendamiseks kui ka üldharidusliku õppeprogrammi täiuslikumaks õpilasteni viimiseks. Seega on tegemist vabatahtliku annetusega kooli sihtasutusele. Kostja leiab, et majanduslikku olukorda ja teiste ülalpeetavate olemasolu arvesse võttes ei ole põhjendatud hageja poolt koolile tehtavate vabatahtlike annetuste osaline hüvitamine kostja poolt. Samuti on kostjal igakuised kulud eluasemele, mida kantakse teiste ülalpeetavate huvides. Kostja jätkab omapoolsete maksete tegemist hagejale. Arvestades majanduslikku olukorda aga ei ole võimalik summasid suurendada, seega ilmselt puudub võimalus saja lahendamiseks kokkuleppega. Eeltoodust lähtuvalt palub kostja jätta hagiavaldus rahuldamata ja kohtukulud poolte kanda. Kostja esitas koopia (lk 25) sünnitunnistusest, millest nähtub, et kostjal on veel üks laps, tütar A-K R, kes on sündinud XXX. Peale selle esitas kostja MTÜ eest palgatõendi (lk 26), millest nähtub, et kostja netopalk on 10000 krooni kuus. Veel esitas kostja koopia abielutunnistusest (lk 28) ja oma abikaasa tütre sünnitunnistusest (lk 27), kinnitamaks väidet, et laps elab koos oma emaga, seega kostja uues perekonnas ning kostjal tuleb ka teda ülal pidada. MENETLUS KOHTUS Kostja vastusele esitas hageja 26.01.2009 arvamuse (lk 32-33), milles kinnitas, et jääb hagis toodud nõude ja põhjenduste juurde. Lähtudes kostja vastusest, millest selgub kostja põhivastuväitena esitatud hagile tema ebapiisav varaline seis nõutud elatise tasumiseks, taotleb hageja kohustada kostjat tema varalise seisundi tuvastamiseks esitama asja materjalide juurde täieliku ülevaate tema juhtimisel olevatest äri- ja mittetulundusühingutest, selgitamaks dividenditulusid, juhatuse liikme ja välismaa äriühingu filiaali juhataja tasusid vm juhatuse liikmetele võimaldatavaid hüvesid, ning tema omanduses olevast varast, samuti võõrandatud varast saadud tulust. Hageja avaldas, et temale jääb mulje, et kostja üritab oma varalist seisu moonutada. Nii näiteks oli kostja veel kuni 31.12.2008 POÜ ainuosanik ja juhatuse liige, mille kinnituseks esitas hageja registriandmete väljatrüki (lk 35). Kostja osalus osaühingus, mille käive oli üle 2,2 miljoni krooni ning kasum 331 253 krooni, on leidnud aga pärast hagimenetluse algust uue omaniku S R näol. Hagejale jääb arusaamatuks ka kostja elukohaks olevale XXX asuva XXX kinnistule isikliku kasutusõiguse seadmine kostja kasuks, ehkki kuni 13.01.2009 oli ta sama kinnistu omanik. Hageja lisas oma väite kinnituseks Kinnistu registriosa nr XXX väljatrüki (lk 36-37) ja leidis, et ei ole usutav, et isik, kes suudab viie aasta jooksul finantseerida sama kinnistuga seotud hüpoteeklaene kogusummas 1 375 000 krooni, omab sissetulekut vaid 10 000 krooni kuus või, nagu kostja esitatud tõendist nähtub, olevat ta suutnud veel mais 2008 maksta oma laene 4000-kroonisest palgast. Seoses asjaoluga, et kostja on poolte ühise lapse vajadustest vaidlustanud tehtavad maksed, lubas hageja ülalpidamisvajaduse lisatõendid esitada eelmenetluses vajadusel täiendavalt. Hageja esitaski kohtus 6.04.2009 istungil 5 Tsiviiltoimik 2-08-69949 Tallinna sihtasutuse seisukoha seoses Tallinna õppekeskkonna parandamiseks tasutavate annetuste seosest lapse ülalpidamiseks vajalike summadega (lk 89-90). Sellest nähtub, et Tallinna XXXon piirkonnata kool kus pakutakse süvendatult inglise keele õpet määral, mis ületab riiklikus õppekavas sätestatut (see tähendab tavalisest rohkem inglise keele tunde, tavalisest väiksemaid õpperühmi ja tavapärasest suuremat arvu inglise keele õpetajaid). Kuigi kool kannab õppekava määra ületamise tõttu vastavaid kulutusi, ei näe
) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.
lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja lapsele elatise nõude esitanud vanema kasuks. Sama § lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes mõlema vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.
lg 1 kohaselt mõistetakse elatis reeglina välja alates elatishagi esitamisest, kuid sama paragrahvi lg 2 kohaselt, 8 Tsiviiltoimik 2-08-69949 kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud
Hageja on esitanud elatisenõude 24.10.2008 ning soovinud elatise väljamõistmist sellest päevast. Kostja ei ole ülalpidamiskohustust piisaval määral täitnud. Elatise väljamõistmise eelduseks ühe vanema kasuks on teise vanema poolt ülalpidamiskohustuse rikkumine (kohustuse mittetäitmine või ebapiisav täitmine). Kohtu arvates on kostja rikkunud hagejaga koos elava poolte ühise lapse ülalpidamiskohustust, kuna on andnud rahalisi vahendeid ebapiisavalt. Kui lähtuda vanemate võrdsest kohustusest lapse ülalpidamisel, on selge, et 3000 krooni poolte 11-aastase poja ülalpidamiseks ei ole piisav. Vanematel on võimalus reguleerida omavahelisi suhteid lapsega soetud kulude kandmisel sõltuvuses lapse tegelikust elamisja viibimiskohast kokkuleppeliselt. Käesoleval juhul pooled seda teinud ei ole ning seega tuleb kostjalt elatis välja mõista. Kostja sissetulekud, mis on kokkuvõttes märkimisväärsed, võimaldavad elatusraha väljamõistmist, kuigi kohtu arvates siiski mitte summas 4645 krooni kuus, millele lisanduks tulumaks, vaid vähem. Arvestada tuleb mõlema vanema võrdset kohustust lapse eest hoolitsemisel, kindlasti aga ka lapse vajadusi. Ka hageja poolt väljendatud kulutustesse lapse ülalpidamisel tuleb suhtuda kriitiliselt, eeskätt mis puudutab annetusi Tallinna . Antud seisukoht tuleb jätta tähelepanuta, kuna vastavalt Põhiseaduse § 37 on õppimine riigi ja kohalike omavalitsuste üldhariduskoolides õppemaksuta. Tallinna XXXon munitsipaalkool, järelikult õppemaksu koolis olla ei saa. Igasugused annetused sihtasutusse saavad olla vaid vabatahtlikud ja need ei ole kuidagi seotud lapse õigusega õppida nimetatud koolis. Annetusele ei saa sihtasutus kehtestada ka suurust. Asjas ei oma mingit tähendust see, et XXX on ülelinnalise komplekteerimisega kool (mitte piirkonnata nagu väidab H-P L , Tallinna Sihtasutuse juhatuse esimees). Munitsipaalkoolis toitlustamine kuni põhikooli lõpuni on tasuta. Kohtu arvates on mõistlik lugeda elatusraha suuruseks poolte ühise lapse ülalpidamiseks 4000 krooni kuus. Niisugusele järeldusele asub kohus leides, et see vastab lapse vajadustele ja tema jaoks minevatele reaalsetele kulutustele. Kostja sissetulekud võimaldavad küll kostjal sellises summas kulutusi kanda. Elatusrahana tuleb mõista siiski vajalikke ülalpidamiskulutusi. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta ei saaks raha teenida suuremas ulatuses kui väidetav 10000 krooni suurune stabiilne kuusissetulek käesoleval juhul. Kostja osundused veel ühe temast põlvneva lapse ülalpidamiseks, samuti kostja praeguse abikaasa lapse ülalpidamiseks nagu ka viide sellele, et peatselt on pere suurenemist oodata on ilmselt vasturääkivad kostja argumentidega tema suutmatusest rohkem kui 1500 krooni ulatuses kuus R R ülalpidamist anda. Seepärast kohus leiab, et oma seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise nimel peab kostja intensiivsemalt panustama vastavalt oma võimetele ja oskustele selleks, et kohustuste täitmisega toime tulla. Kostja ei ole tõendanud suutmatust rohkem tööd teha, et suuremat sissetulekut hankida. Sissetulekuallikaste puudumisel tuleb need endale luua või olemasolevad üle vaadata. 9 Tsiviiltoimik 2-08-69949
Sellisest regulatsioonist nähtub selgelt seadusandja tahe tagada elatise abil lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite vältimatu olemasolu. Seega peavad ka kulutused, mille katmiseks elatis välja mõistetakse, olema konkreetse lapse huve ja vajadusi arvestavad. Elatise suuruse kindlaksmääramist mõjutavadki seega eeskätt konkreetse lapse huvid ja vajadused ning alles teisena vanemate võimalused. Iga lapse huvide ja vajaduste rahuldamiseks on seadusandja näinud ette
lg 4 kehtestatud elatise minimaalse suuruse, milleks on pool kuupalga alammäärast ja mis on otsuse tegemise ajal 2 175 krooni. Tulenevalt vanemate võrdsetest õigustest ja kohustustest laste ees on seadusandja lähtunud seega eeldusest, et keskmise lapse ülalpidamiseks kulub vähemalt kuupalga alammäära suurune summa, milleks on otsuse tegemise ajal 4 350 krooni. Üksnes juhul kui asjas on tõendatud konkreetse lapse huvid ja vajadused, mille katmiseks kulub sellest summast suurem summa, saab kindlaksmääratav elatis olla suurem kui
Asjas esitatud tõenditest nähtub, et hagi esitamisele eelnenud ajal on hageja teinud lapse ülalpidamiseks kulutusi tunduvalt suuremas ulatuses kui vastava perioodi kuupalga alammäär. Kui lapse põhjendatud vajadused suurenevad, saab nõuda ka elatise suuruse muutmist. Kohus on seisukohal, et elatise suuruse kindlaksmääramisel tuleb küll lapse senist elukorraldust ja temaga seoses varem kantud kulutuste suurust arvestada, ning arvestada sellega, et lapse elukorraldus ja vajaduste katmiseks jääv kuluosa ei muutuks drastiliselt, kuid seejuures tuleb lähtuda lapse põhjendatud vajadustest ning tegelikest huvidest. Kui vanemate vahel puudub kokkulepe lapsega seotud kulutuste kandmiseks ning on esitatud nõue ülalpidamiskohustuse täitmise tagamiseks elatise kindlaksmääramiseks, ei saa kohus lähtuda eeldusest, et kõik lapsega seoses seni kantud kulutused on olnud vältimatult vajalikud ning nende tegemist tuleb elatise väljamõistmise abil kindlustada ka tulevikuks. Elatist ei saa kindlaks määrata ka lapse huvide ja vajaduste katmiseks vajalikust suuremas ulatuses. Kohus leiab, et arvestades laste vanust ja senist lastele võimaldatud elukorraldust ning laste huvisid ning mistahes erivajaduste puudumist võib asuda seisukohale, et poolte ühise lapse huvidele ja vajadustele vastavaks igakuiseks ülalpidamiseks on alates 24.10.2008 vajalik kanda kulu suuremas ulatuses kui
Kohus leiab, et lapse põhjendatud huve tagavat ja vajadusi katvat ülalpidamist võimalik tagada 8 000 krooni eest, millest kummalegi vanemale langev osa oleks 4 000 krooni kuus. Sellise summa eest on võimalik katta lapse osa eluasemega seotud kuludest, kulud tema tervishoiule ja hügieenile, õppimise toetamisele ja õppevahenditele, side- ja transpordikulud, samuti mõistlikus ja eakohases määras toituda, riietuda ja sportlikult või muul viisil meelt lahutada ning vajaduse korral on selle summa arvelt võimalik korraldada ka reisimist nii kodu- kui välismaal. Samuti on selle summa määramisel arvestatud elatist saama õigustatud vanema kohustusega tasuda elatiselt tulumaksu. Tulumaksuseaduse (TuMS) 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 alusel on elatist saav vanem kohustatud maksma kohtuotsusega väljamõistetud elatise summalt 10 Tsiviiltoimik 2-08-69949 tulumaksu 21%, mistõttu jääb hagejale reaalselt lapse ülalpidamiseks kuus 3160 krooni. Mõlemal lapsevanemal tuleb teadvustada, et kohtu poolt väljamõistetav elatis on mõeldud eeskätt lapse põhjendatud tavavajaduste rahuldamiseks. Kohus on seisukohal, et elatis peab tagama lapse eakohase mitmekülgse ja tasakaalustatud arengu võimalused. Kohtulahend elatise väljamõistmiseks ei piira siiski kuidagi kummagi vanema õigust teha seoses lapsega kulutusi, mis ületavad kohtu poolt vajalikuks peetava ülalpidamismäära, kui neil selleks võimalusi on. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kuna asjas ei ole leidnud tõendamist mitte ükski
lg 6 nimetatud asjaoludest, puudub kohtul alus mõista elatist välja alla
Kohus leiab, et kostja väited temal ebapiisava sissetuleku kohta ei ole aluseks mõista elatist välja väiksemas ulatuses kui pool ühe lapse reaalsetest ülalpidamiskuludest, samuti mitte minimaalmääras. Kostja ei ole tõendanud oma varatust, niisugust püsivat töövõimetust, mis ei võimaldaks saada tulu, ega muul alusel objektiivset suutmatust hankida ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalikku sissetulekut. TsMS § 468 lg 3 kohaselt kuulutab kohus elatise väljamaksmise otsuse viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kohus asub seisukohale, et otsus tuleb kuulutada viivitamatult täidetavaks tagasiulatuvalt alates hagi esitamisest summas 3000 krooni kuus; Ülejäänud osas muutub otsus täidetavaks alates kohtuotsuse jõustumisest. TsMS § 163 lg 2 kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Sellest tulenevalt jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja on teinud menetluses kostjale kompromissettepaneku elatise tasumiseks summas 4000 krooni. Sellega kostja ei nõustunud. Kohtunik Raivo Einula 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.