← Eesti

2-09-3900/5

Obsah (7)§ 187§ 444§ 367§ 468§ 162§ 163§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg ja koht 27. aprill 2009.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn, kirjalik menetlus Tsiviilasja numbe

§ 187

lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Otsus on avalikult teatavaks tehtud 27.04.2009.a. Asjaolud ja menetluse käik 30.01.2009.a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 25.07.2008.a krediidilepingu (Leping), millega hageja andis kostjale krediiti 5555,11 eurot (86 918,55 krooni). Lepingu järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 31% krediidisummast ühe aasta kohta. Lepingule kohaldati poolte kokkuleppel B AS Krediidilepingute üldtingimusi nr S. Kuna kostja jättis kohustused täitmata, ütles hageja 20.11.2008.a. lepingu üles. Hageja palub kostjalt välja mõista:

  1. tagastamata krediidisumma 86 522,53 krooni üldtingimuste p 2.
  2. ja 5.
  3. alusel;
  4. sissenõutavaks muutunud tasumata intress 31% krediidisummast ühe aasta kohta üldtingimuste p 2.
  5. ja 5.
  6. alusel summas 10 368,54 krooni;
  7. sissenõutavaks muutunud viivis määras 31% võlgnetavalt summalt aastas vastavalt üldtingimuste p 6.1 ja 6.2 seisuga 30.01.2009.a. summas 5316,28 krooni;
  8. võla sissenõudmisega seotud kulu 1000 krooni üldtingimuste p 9.3 ja 5.3 alusel.
  9. alates 30.01.2009.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 31% tagastamata krediidisummalt aastas. Hagiavalduse kohaselt taotles hageja juhul, kui kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagile vastanud, rahuldada hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise määruse ning hagimaterjalid ja andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 30 päeva määruse kättesaamisest. Kostja on hagimaterjalid saanud kätte isiklikult 13.02.2009.a. Kostja talle antud tähtaja jooksul ega kuni tagaseljaotsuse tegemiseni kohtule ei vastanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus lahendada asja tagaseljaotsuse tegemisega. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 444

lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Hagiavalduses on hageja taotlenud hagi rahuldamist tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus leiab, et kuna hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud osaliselt, tuleb õiguslikult põhjendatud ulatuses hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Õiguslikult põhjendamata osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Võla sissenõudmisega seotud kulu nõude 1000 krooni osas jätab kohus rahuldamata, kuna see ei ole õiguslikult põhjendatud VÕS § 113 lg 5 alusel. Osundatud sätte kohaselt võib nõuda viivist 2 ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas ja kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab viivise. Hageja nõutav kahju 1 000 krooni ei ületa viivist 5316,28 krooni. Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud põhivõla, sissenõutavaks muutunud tasumata intressi ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutnud viivise osas ning selles osas tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, § 94, § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja § 415 lg 1 alusel.

§ 367

alusel rahuldab kohus hageja nõude mõista kostjalt välja viivis, mis ei olnud hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kuna kostja ei ole hageja viivisenõudele vastu vaielnud, tuleb hagi esitamise ajaks sissenõutavaks mittemuutunud viivis välja kokkulepitud intressimääras ehk suuruses 31% tagastamata krediidisummalt aastas. Kuna sissenõutavaks muutunud viivist on arvestatud kuni 30.01.2009 k.a, tuleb kohtuotsusega välja mõista viivis alates 31.01.2009. Tulenevalt

§ 468

lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsusotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud

§ 162

lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi on rahuldatud osaliselt ja kohus jätab

§ 163

lg alusel menetluskuludest 1% hageja ja 99% kostja kanda.

§ 174

¹ lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskulud summas 10 090 krooni, millest 90 krooni moodustab riigilõiv elektroonilise menetlusdokumentide väljatrüki eest ja 10 000 krooni hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Kuna kostja seoses hagiavaldusega kohtule teadaolevalt mingeid menetlustoiminguid teostanud ei ole, eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kohus on seisukohal, et hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks on põhjendatud ja tõendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 9989,10 krooni (99%). Gerty Pau Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.