Obsah (8)

§ 187§ 322§ 444§ 367§ 468§ 162§ 163§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg ja koht 27. aprill 2009.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn, kirjalik menetlus Tsiviilasja numbe

§ 187

lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Otsus on avalikult teatavaks tehtud 27.04.2009.a. Asjaolud ja menetluse käik 02.01.2009.a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 10.07.2007.a tarbijakrediidilepingu (Leping), millega hageja andis kostjale krediiti 10 000 krooni. Lepingu järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 32.28% krediidisummast ühe aasta kohta. Lepingule kohaldati poolte kokkuleppel B AS Krediidilepingute üldtingimusi nr S. Kuna kostja ei täinud lepingust tulenevaid kohustusi, ütles hageja 24.10.2007.a. lepingu üles. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks kokku 18 497,85 krooni, millest:

1. tagastamata krediidisumma on 10 000 krooni üldtingimuste p 2.
2. ja 5.
3. alusel;
4. sissenõutavaks muutunud tasumata intress 32,28% krediidisummast ühe aasta kohta üldtingimuste p 2.
5. ja 5.
6. alusel summas 1467,08 krooni;
7. sissenõutavaks muutunud viivis määras 32,28% võlgnetavalt summalt aastas vastavalt üldtingimuste p 6.1 ja 6.2 seisuga 02.01.2009.a. summas 4230,77 krooni;
8. leppetrahv summas 2000 krooni vastavalt üldtingimuste p 5.
9. ja 6.
10. Leppetrahvi suuruseks on 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt;
11. võla sissenõudmisega seotud kulud summas 800 krooni üldtingimuste 5.
12. ja 9.
13. alusel;
14. alates 02.01.2009.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 32,28% tagastamata krediidisummalt aastas; Samuti palub hageja jätta menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt taotles hageja juhul, kui kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagile vastanud, rahuldada hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus saatis kostjatele menetlusse võtmise määruse ning hagimaterjalid ja andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 20 päeva määruse kättesaamisest. 20.01.2009.a. sai dokumendid kätte kostjaga samas eluruumis elav kostja abikaasa. Kohus loeb dokumendid kostjale kättetoimetatuks 20.01.2009.a.

§ 322

lg 1 alusel.

§ 322

lg 1 sätestab, et kui isikut, kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada, ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistaastasele isikule. Kostja vastust 20 päeva jooksul määruse kättesaamisest ei esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud 2 ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 444

lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Hagiavalduses on hageja taotlenud hagi rahuldamist tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus leiab, et kuna hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud osaliselt, tuleb õiguslikult põhjendatud ulatuses hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Õiguslikult põhjendamata osas tuleb hagi jätta rahuldamata. Kohus jätab hagi leppetrahvi 2000 krooni osas rahuldamata. Vastavalt Riigikohtu otsusele nr 32-1-120-08 on tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe tühine. Kolleegium märgib, et see tuleneb VÕS § 415 lg-st 1, mis reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi. VÕS § 415 lg 1 näeb ette võimaluse nõuda viivist ja kahju hüvitamist. Kohus jätab hagi võla sissenõudmisega seotud kulu 800 krooni osas rahuldamata. Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmisega seotud kulude 800 krooni hüvitamist. Üldtingimuste p 9.

1. on pooled kokku leppinud, et krediidisaaja on kohustatud hüvitama krediidiandjale võla sissenõudmisega seotud kulud, s.h kohtu-, inkasso- ja täitemenetlusega seotud kulud. Krediidisaajale, käendajale ja teistele lepinguga seotud isikutele lepingu rikkumisest tulenevalt saadetud teadetega seotud kulud tuleb hüvitada vastavalt krediidiandja hinnakirjale. Kohus leiab, et õiguslikult põhjendamata on võla sissenõudmisega seotud kulud 800 krooni ulatuses. Võla sissenõudmisega seotud kulu – kulud, mida laenuvõtja peab tasuma lepingust tulenevate kohustuste rikkumisel – kujutab oma olemuselt lepingu rikkumisega seotud kahju. Kohtu hinnangul on üldtingimuste p 5.
2. ja 9.
3. tühine tüüptingimus tulenevalt VÕS § 42 lg 3 p 5 ning VÕS § 113 lg 5, kuna ette nähtud hüvitis on ebamõistlikult suur (esimene meeldetuletuskiri 100 krooni, teine või järgnev meeldetuletuskiri 200 krooni, teade lepingu ülesütlemisest 400 krooni) ning teiselt lepingupoolelt on sellega võetud võimalus tõendada tegeliku nõudekirjade väljastamisega kaasnenud kulu suurust. Samuti on selle sättega kokku lepitud VÕS § 113 lg 5 sätestatust erinevalt, mis samas on aga tarbijat kahjustav. Kohus leiab, et nimetatud meeldetuletusi saab hageja krediidisaajatele saata ka vähem kulukamal viisil, näiteks elektronkirjaga. Seega jätab kohus hageja nõude kostjalt 800 krooni väljamõistmiseks rahuldamata. Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud põhivõla, sissenõutavaks muutunud tasumata intressi ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutnud viivise osas ning selles osas tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada võlaõigusseaduse (VÕS) § 34, § 76 lg 1, § 94, § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 158 ja § 415 lg 1 ning alusel.

§ 367

alusel rahuldab kohus hageja nõude mõista kostjalt välja viivis, mis ei olnud hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kuna kostja ei ole hageja viivisenõudele vastu vaielnud, tuleb hagi esitamise ajaks sissenõutavaks mittemuutunud viivis välja kokkulepitud intressimääras ehk suuruses 32,28% tagastamata krediidisummalt aastas. Kuna sissenõutavaks muutunud viivist on arvestatud kuni 02.01.2009.a. k.a, tuleb kohtuotsusega välja mõista viivis alates 03.01.2009.a. Tulenevalt

§ 468

lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsusotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. 3 Menetluskulud

§ 162

lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi on rahuldatud osaliselt ja kohus jätab

§ 163

lg alusel menetluskuludest 16% hageja ja 84% kostja kanda.

§ 174

¹ lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskulud summas 3320 krooni, millest 3000 krooni moodustab hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv, 70 krooni moodustab tasu elektroonilise dokumendi väljatrüki eest ja 250 krooni maksekäsu kiirmenetluse avaldise esitamisel tasutud riigilõiv. Kuna kostja seoses hagiavaldusega kohtule teadaolevalt mingeid menetlustoiminguid teostanud ei ole, eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kohus on seisukohal, et hageja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks on põhjendatud ja tõendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 2788,80 krooni (84%). Gerty Pau Kohtunik 4