lg 1 mõttes.
lg 1 sätestab, et lepingupooled võivad jätta lepingut sõlmides mõnedes tingimustes kokku leppimata kavatsusega jõuda neis kokkuleppele tulevikus või jätta need tingimused ühe lepingupoole või kolmanda isiku määrata (lahtised tingimused). Hageja ettepanekut siseviimistluslahenduse muutmiseks tuleb pidada lahtiste tingimuste üle läbirääkimisteks. Hageja loobus lisatöödest, mis tähendab, et pooled ei jõudnud kokkuleppele lahtise tingimuse üle. Hageja andis nõusoleku kasutada siseviimistluses standardset lahendust, sest kostja poolt esitatud lisatööde kalkulatsioon talle ei sobinud.
lg 7 sätestab, et kui lahtise tingimuse peab määrama üks lepingupool, läheb tingimuse määramise õigus üle teisele lepingupoolele, kui tingimuse määramiseks õigustatud lepingupool ei määra tingimust kokkulepitud aja jooksul, kokkuleppe puudumise korral aga mõistliku aja jooksul enne tähtpäeva, mil kohustuse täitmist võib nõuda, ega teise lepingupoole poolt tingimuse määramiseks antud täiendava mõistliku tähtaja jooksul. Kohus asub seisukohale, et ka juhul, kui hageja ei ole andnud nõusolekut standardse siseviimistluslahenduse kasutamiseks, oleks see õigus tulnud kostjale seadusest. Arvestades ehitustöödele kuluvat aega ja siseviimistluse mahtu, mis oli ära määratud lepingu lisas 2, leiab kohus, et 9 päeva enne lepingus kokkulepitud tähtaega (30.06.2007) teatada, millist siseviimistluslahendust kasutada, ei ole mõistlik aeg. Hageja poolt lisatöödest loobumiseks on hageja ise oma e-kirjas välja toonud lisatööde hinna, mitte asjaolu, et kalkulatsiooni ei esitatud või esitati see hilinenult. Kohus peab vajalikuks märkida, et asja lahendamise seisukohalt ei ole oluline, millal täpselt pooltevaheline kirjavahetus toimus, kas pooled said saadetud e-kirjad kätte või mitte. Oluline on üksnes asjaolud, et läbirääkimised toimusid ning hageja teade 21.06.2007, milles ta palus siseviimistlus lahendada vastavalt lepingule. Seega ei analüüsi kohus hageja poolt 24.03.2009 esitatud e-kirjade logifaile. Kohus asub seisukohale, et pooled ei muutnud oma esialgset kokkulepet asja kvaliteedi kohta. Tunnistajate IS ja MP ütluste kohaselt olid ehitustööd lepingu eseme suhtes 30.06.2007 lõppenud ja lepingu ese oli valmis ehitatud. Hageja väited selle kohta, et ehitis ei ole siiani valmis, kuna sellel puudub kasutusluba, ei ole õiged. Ehitisele kasutusloe andmine on avaliku võimu poolt ehitusseaduse § 33 sätete alusel tehtav toiming, mille puhul kontrollitakse, kas ehitis vastab ehitusprojektis sätestatule, kas ehitis vastab muuhulgas ohutusnõuetele jne. Ehitusseaduse § 33 lg 3 sätestab, et kasutusluba väljastatakse, kui ehitis vastab õigusaktidega ettenähtud nõuetele. Poolte vahel sõlmitud töövõtuleping ei ole õigusakt, seega ei kontrollita kasutusloa väljaandmisel, kas ehitis vastab eraõiguslikule lepingule vaid avalikuõiguslikele nõuetele. Kohtule esitatud ehitise puuduste nimekirjast nähtub, et hageja on 27.08.2007 teostanud lepingu eseme ülevaatuse, mille käigus on ta tuvastanud hulga puudusi. Tunnistaja MP ütluste kohaselt moodustab siseviimistlus lepingu eseme juures 30 % tööde rahalisest mahust. Nimekirjas esinevad puudused on kergesti kõrvaldatavad või lihtsalt norivad. Kohus leiab, et hageja poolt koostatud nimekirja tuleb suhtuda kriitiliselt. Hagejal on küll tihe kokkupuude ehitusega, seega võib tal olla tavainimesest parem arusaam ehitustööde kvaliteedist, kuid kohtule ei ole teada puuduste nimekirja täpne koostamine. Tunnistaja MP ütluste kohaselt viibis hageja augusti lõpus XXX, kuid tema mäletamist mööda sellist korteriomandi ülevaatust ei toimunud. Kohus asub seisukohale, et hageja poolt välja toodud puuduste olemasolu ei ole võimalik kontrollida, järelikult ei ole need ka tõendatud. Ka juhul, kui lugeda hageja poolt välja toodud puudused tõendatuteks, saab neid käsitleda vaegtöödena mitte lepingus kokkulepitud ehitustööde tegemata jätmisena. Seega ei ole tegemist töövõtulepingu olulise rikkumisega. Lepingust taganemist saab kasutada õiguskaitsevahendina lepingu rikkumise korral
lg 1 järgi, mis sätestab, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine).
lg 1 järgi lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Hageja on teinud taganemisavalduse, seega on taganemise vorminõue täidetud. Müügilepingust saab
lg 3 alusel taganeda, kui müüja on müügilepingut oluliselt rikkunud.
lg 1 järgi on müügilepingu oluline rikkumine see, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Asja parandamine ja lepingust taganemine eeldab, et hageja on andnud kostjale
Hageja on tuginenud oma nõudes asjaolule, et lepingu ese ei olnud asjaõiguslepingu sõlmimise ajaks valmis ehitatud st kostja ei täitnud müügilepinguga võetud kohustust asi üle anda. Oluliseks rikkumiseks peab hageja ehitustööde puudujääke. Kohus asub seisukohale, et hageja poolt välja toodud ehituslikud vaegtööd ei ole sellised rikkumised, mida saaks pidada lepingu oluliseks rikkumiseks, lisaks ei ole hageja andnud kostjale täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. Kohtule esitatud hageja 25.06.2007 e-kirjast kostja seaduslikule esindajale nähtub, et hageja selgitab oma luhtunud kooselu ning esitab küsimuse „Mis Te arvate, kuidas oleks võimalik praeguses seisus lepingust loobuda?“ Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et nimetatud e-kirja tuleb tõlgendada kui üksnes huvi tundmist lepingust taganemise kohta. Hageja ei ole küll kasutanud sõnaselgelt terminit lepingust taganemine, kuid hageja e-kirja tuleb võtta kui ettepanekut leping lõpetada. Lepingu lõpetamine poolte kokkuleppel on
Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja oleks pannud kinni notari aja, et kokkulepitud tähtajal asjaõigusleping sõlmida, kuid hageja tugineb leppetrahvi nõudes mitte asjaolule, et notari aeg oli broneerimata vaid asjaolule, et müüdud asjal ei olnud kokkulepitud ajaks poolte poolt lepingus fikseeritud kvaliteeti ning seetõttu ei olnud võimalik asjaõiguslepinguga asja üle anda. Kohus leiab, et notari aja broneerimine oli kostja lepingust tulenev kõrvalkohustus, kuid selle kohustuse rikkumisele hageja ei tugine, seega ei saa see olla ka hagi rahuldamise aluseks. Olukorras, kus hageja teatas soovist leping lõpetada st ei soovi lepingust tuleneva põhikohustuse täitmist, ei saa nõuda kostjalt kõrvalkohustuse täitmist ja notari aja broneerimist. Kõik menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 järgi jätta hageja kanda. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.