) § 127 lg 1, § 1043 ning § 1045 lg 1 p 5 ja 7. Kostja vastuväited Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja on nõus, et elamu majandamise ning hooldamise küsimused kuuluvad korteriühistu pädevusse, kuid kostja ei ole nõus, et olemas on põhjuslik seos hagejale tekkinud kahju ning kostja tegevusetuse vahel. Kostja on tegutsenud enda pädevuse ning võimaluse piires hoone heakorra tagamise nimel. Kostja on asunud rekonstrueerima amortiseerunud katust ning elektripaigaldist ja on sõlminud 07.10.2008 ehituse töövõtulepingu hoone rekonstrueerimiseks. Seega on kostja seisukohal, et kostja ei ole jätnud täitmata korteriühistuseadusest tulenevaid kohustusi hoone majandamise ja hooldamise osas. Kostja ei välista, et hagejale kuuluva korteriomandi kohal asuv katusealune pind võib olla lekkinud, kuivõrd tegemist on vana hoonega. Hageja ei ole tõendanud kostja süüd temale kahju tekitamises. Ekspertiisiaktis nimetatud lekked ei ole tekkinud hageja süül. Aktis on viidatud mitmetele puudustele katusealuse pinna konstruktsioonides, milliste tekkepõhjused on kostjale teadmata, samuti on teadmata nende tekkimise aeg. Kui leiab tõendamist hageja korteriomandi kahjustumine mistahes remonttööde tõttu katusel, ei ole kostja selle eest vastutav, kuna kahju tekkimisega on põhjuslikus seoses ehitusettevõtja tegevus. Kostjale ei olnud enne hageja poolt esitatud ekspertiisiaktiga tutvumist teada tema poolt tellitud ehitusettevõtja poolt teostatava töö kvaliteedinõuetele mittevastavus. Seega saab hageja pöörduda kohtusse ehitusettevõtjalt kahjustuste likvideerimiseks hüvitise saamiseks. Kostja leiab, et KÜS § 2 lg 1 on üksnes legaaldefinitsioon ning hageja ei ole oma hagiavaldust õiguslikult põhistanud, mistõttu jääb arusaamatuks hageja nõude õiguslik alus. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. 2 Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Vaidlustamata asjaolude kohaselt: 1) hagejale kuulub korteriomand Stardi tn 5-75, mis asub korterelamu viimasel korrusel (t lk 4); 2) korterelamus on moodustatud korteriühistu KÜ; 3) korterelamu katusest toimub vee läbijooks, mis on rikkunud elektrijaotuskilbi ning tekitanud kahjustusi hageja korterile (kostja omaksvõtt, t lk 66-67); 4) hageja on teinud elektri- ja remonditöid kokku summas 3 659.90 krooni ning tasunud AS-ile G4S Eesti põhjuseta väljasõidu ja sellele järgnenud mehitatud valve eest 1 674 krooni (t lk 9-13, kostja omaksvõtt, t lk 66); 5) hageja korteriomandi taastusremondile kulub 67 768 krooni (t lk 18, kostja omaksvõtt, t lk 66). Hageja taotleb kostjalt varalise kahju hüvitamist tulenevalt KÜS § 2 lg 1,
Kostja ei eita hageja nõude olemasolu, kuid leiab, et nõue on esitatud vale isiku vastu. Kahju kuulub käesolevas asjas hüvitamisele deliktiõiguslike sätete järgi.
kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
lg 1 p 5 ja 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega või seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Seega peab hageja tõendama järgmisi asjaolusid:
lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). KÜS § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Kostja leiab, et nõue on esitatud vale kostja vastu. Kostja leiab, et elektri- ja remonditööde osas tulnuks hagejal esitada nõue teiste korteriomanike vastu asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 4 alusel ning 3 veelekkest tuleneva kahju osas ehitusettevõtte vastu. Kohus kostjaga ei nõustu ning leiab, et kostja on hagejale tekkinud kahju osas vastutav. Kuna korterelamus on loodud korteriühistu, siis korterelamu mõtteliste osade ühise majandamise eest on vastutav kostja. Tulenevalt KÜS § 15¹ lg 1 tasuvad korteriühistu liikmed korteriühistule majandamiskulusid elamu hoolduseks ja remondiks. Tehnilise Järelevalve Ameti 28.10.2008 teate nr 4.1-1/08-2822-001 kohaselt on koostatud kostjale ettekirjutus, et korterelamu trepikojas asuv korterite 73, 74 ja 75 elektrijaotuskilp ei vasta kehtestatud elektriohutusnõuetele, kilbis on veekahjustuse ning põlengu tagajärjel kahjustunud elektrijuhtmed ja kaitseautomaadid, kaitseautomaatide rakendumine ei ole tagatud ja jaotuskilp on tuleohtlik. Trepikojas asuv elektrijaotuskilp tuleb korrastada ja viia vastavusse kehtestatud elektriohutusnõuetega (t lk 27). Hageja poolt tehtud kulutused on vaadeldavad
Kohus leiab, et hageja 5 333.90 kroonise kahju ja kostja käitumise vahel on põhjuslik seos. Kostja ei ole vastu vaielnud, et hageja korteri kahjustused on põhjustanud katusest vee läbijooks.
lg 3 esimese lause kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Tulenevalt ekspertiisiaktist nr 1226 (t lk 14-26), mida kohus hindab dokumentaalse tõendina, on katus remonditud ja remonditakse mittekvaliteetselt, mille tõttu sademed pääsevad katusekorruse kaudu alumistele korrustele (t lk 18). Kohus ei nõustu, et hagejal on eelpool toodud asjaolust tulenevalt nõue üksnes ehitusettevõtja vastu, kes katust remontis või remondib. Korteriühistu esindab korteriühistu liikmete huvisid, mistõttu on korteriühistul ka kohustus kontrollida, et korterelamu mõtteliste osade remontimist on teostatud/teostatakse vastavalt nõuetele (KÜS § 2 lg 1). Korteriühistu liikme poolt ehitusettevõtja vastu nõude esitamine on liikmele ebamõistlikult koormav, kuna ehitusettevõtjaga on lepingulistes suhetes ennekõike korteriühistu. Seega on põhjuslik seos ka hageja 67 768 kroonise kahju ja kostja käitumise vahel. Kuna rikutud on hageja omandit ning kostja ei ole täitnud seadusest tulenevat kohustust, on kostja käitumine õigusvastane. Kostja leiab, et ei ole hagejale kahju tekitamises süüdi.
lg 1 kohaselt kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud süü puudumist. Asjaolu, et kostja on 07.10.2008 sõlminud töövõtulepingu hoone rekonstrueerimiseks ei ole süüd välistav asjaolu. Kuna katusest toimub vee läbijooks, mis on rikkunud hageja korteri kui ka elektrijaotuskilbi, siis ei saa kostja väita, et ta on teinud kõik enesest oleneva hoone majandamiseks ja korrapäraseks hooldamiseks. Samuti ei ole süüd välistavaks asjaoluks see, et kostja eeldas, et remonttööd on teostatud nõuetekohaselt. Kostja pidi teadma hagis toodud asjaoludest, kuna kostjale on tehtud Tehnilise Järelevalve Ameti poolt ettekirjutus (t lk 27). Kuna kostja hagiavalduses märgitud kahju suurusele vastu ei vaielnud, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 73 101.90 krooni. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud jäävad kostja kanda. 22.01.2009 määrusega vabastas kohus hageja riigilõivu 6 500 krooni tasumisest. Tulenevalt TsMS § 179 lg 1 tuleb kostjalt välja mõista 6 500 krooni riigituludesse. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud 4 kulude koosseis. Avalduses kohtumenetlusega. tuleb kinnitada, Meeli Kaur kohtunik 5 et kõik kulud on kantud seoses
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.