Obsah (4)

§ 29§ 30§ 130§ 10

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 16. veebruar 2009, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-50921 Tsiviilasi JV ja U K av

) § 10 lg 2 p 2 sätestab, et võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest: võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks.

10 lg 5 sätestab, et kui nõude kohta on jõustunud kohtulahend või vahekohtu otsus, ei pea võlausaldaja nõude kohta muid tõendeid esitama.

§ 29

lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus.

§ 29

lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti

§ 30

lõikes 2 nimetatud summat.

§ 30

lg 1 sätestab, et kohus ei lõpeta

§ 29

lõike 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.

§ 130

lg 4 sätestab, et kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu

§ 29

lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 39 p 41 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik juriidilise isiku pankroti väljakuulutamisega või pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 136 sätestab, et osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni. ÄS § 171 lg 2 p 1 sätestab, et juhatus kutsub kokku osanike koosoleku, kui see on osaühingu huvides vajalik, samuti kui osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus või ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks 3 2-08-50921 vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut. JV ja U K on esitanud avalduse OÜH pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt rahuldati Harju Maakohtu 21.02.2008 otsusega võlausaldajate nõue saamata jäänud palga, töölepingu lõpetamsie hüvitise, puhkusetasu ja lõpparve välja maksmiseks. Kohus mõistis OÜHJV kasuks 559 250 krooni ja U K’i kasuks 479 337 krooni. Võlausaldajad esitasid 03.03.2008 kohtutäiturile täitmisavalduse võlgniku OÜH suhtes täitemenetluse läbiviimiseks. Kohtutäitur väljastas 09.06.2008 U K ning JV’le õiendi, mille kohaselt kõnealuse kuupäeva seisuga ei ole võlgnik võlga tasunud. Eeltoodust tulenevalt paluvad avaldajad välja kuulutada võlgniku pankrot.

§ 10

lg 5 sätestab, et kui nõude kohta on jõustunud kohtulahend või vahekohtu otsus, ei pea võlausaldaja nõude kohta muid tõendeid esitama. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna Harju Maakohtu 21.02.2008 otsusega (tagaseljaotsus) on võlausaldaja JV kasuks on välja mõistetud 559 250 krooni ja U K kasuks on välja mõistetud 479 337 krooni (tl 4-6), siis tulenevalt

§ 10lg 5, on võlausaldajate nõue selge.

Võlgniku maksejõuetust on võlausaldaja põhistanud asjaoluga, et võlgniku suhtes toimunud täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada. Võlausaldajad esitasid 03.03.2008 kohtutäiturile täitmisavalduse võlgniku OÜH suhtes täitemenetluse läbiviimiseks. Kohtutäitur K Feinman väljastas 09.06.2008 võlausaldajatele õiendi, mille kohaselt 09.06.2008 seisuga ei ole võlgnik võlausaldajale võlga tasunud (tl 7, 8). Kohtutäituri õiendi kohaselt on võlgniku nimele registreeritud sõidukid XXX, registrimärgiga XXX, ehitusaasta 1989; XXX, registrimärgiga XXX, ehitusaasta 1988; XXX, registrimärgiga XXX, ehitusaasta 1993 ja XXX, registrimärgiga XXX, ehitusaasta 1992, kõigile nimetatud sõidukitele on eelnevalt seatud Põhja Maksu- ja Tollikeskuse keelumärge. Muud vara võlgnik kohtutäituri õiendi kohaselt ei oma. Võlgniku seaduslik esindaja juhatuse liige kohtuistungile ei ilmunud. Ajutise pankrotihalduri aruande ja selle lisa kohaselt on võlgnik alaliselt maksejõuetu. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – ajutise pankrotihalduri aruanne; registriväljavõtted; krediidiasutuste vastused järelepärimistele; teatis maksuvõlgnevuste kohta; võlgniku

1. a majandusaasta aruanne; võlgniku pangatehingut väljavõte – on kindlaks tehtud, et võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ja see ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnikul puudub käesoleval ajal majandustegevus Eestis, majandustegevus on lõppenud 2007.a. Võlgnikul on vara teadaolevalt ca 40 000 krooni, mis koosneb arvelduskonto jäägist summas 6.90 krooni ja kolme sõiduki väärtusest. Kohustusi on võlgnikul kokku 1 345 515 krooni. Võlgniku seaduslik esindaja juhatuse liige A.-O. N on võlgniku pankrotimenetluse algatamist teadlik ja ei ole esitanud vastuväiteid võlgniku maksejõuetusele. Võlgniku 2005.a majandusaasta aruande kohaselt on võlgniku omakapital 4 2-08-50921 vastanud ÄS § 136 nõuetele. Hilisematel aastatel ei ole võlgnik raamatupidamise kohustust nõuetekohaselt täitnud ja võlgniku majandusaasta aruandeid äriregistrile esitatud ei ole. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud juba 2007.a ja võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara mitmekordselt, siis on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Raamatupidamise seaduse (edaspidi (RpS) § 2 lg 2 kohaselt on raamatupidamiskohustuslaseks muu hulgas iga Eestis registreeritud eraõiguslik juriidiline isik. Tulenevalt RpS § 4 on raamatupidamiskohustuslane kohustatud: korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest; dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid; kirjendama algdokumentide või nende põhjal koostatud koonddokumentide alusel kõiki oma majandustehinguid raamatupidamisregistrites; koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded käesolevas seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras; säilitama raamatupidamise dokumente. RpS § 14 lg 1 kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud lõppenud majandusaasta kohta koostama majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. Võlgnik, Eestis registreeritud eraõigusliku juriidilise isikuna ei ole täitnud RpS § 4 sätestatud kohustusi. Võlgnik ei ole ajutisele pankrotihaldurile üle andnud võlgniku raamatupidamisdokumente, samuti ei ole võlgniku juhatus täitnud ÄS § 179 lg 4 tulenevat kohustust esitada kinnitatud majandusaasta aruanne koos kasumi jaotamise ettepaneku ja audiitori järeldusotsusega, kui auditeerimine on kohustuslik, äriregistrile mitte hiljem kui kuue kuu möödumisel majandusaasta lõpust. Võlgnik on esitanud viimasena võlgniku 2005.a majandusaasta aruande. Vastavalt äriregistri andmetele on võlgniku majandusaasta alguseks
2. jaanuar ja lõpuks
3. detsember. Seega on esitamata majandusaasta aruanded alates 01.01.
4. Nimetatud ajal ja edaspidi olid võlgniku juhatuse liikmeteks K K K ajavahemikul 02.05.2005 – 08.06.2006, P A K ajavahemikul 02.05.2005-10.05.2007, I M alates 02.05.2005 kuni käesoleva ajani ja A-ON alates 10.05.2007 kuni käesoleva ajani. Kohus leiab, et kuna võlgniku juhatuse liikmed ei ole täitnud raamatupidamise korraldamise kohustust, siis on tegemist võlgniku juhatuse liikme poolse raamatupidamise kohustuse rikkumisega (karistusseadustiku § 3811). Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole tema majanduslikust seisukorrast tulenevalt ajutine, siis peab osaühingu juhatus viivitamata, kuid mitte kauem kui 20 päeva jooksul esitama pankrotiavalduse. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS § 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud võtma tarvitusele seaduses sätestatud abinõud, muuhulgas otsustama pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 136 kohaselt peab osaühingu osakapital olema vähemalt 40 000 krooni. Kuna ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgniku vara ca 40 000 krooni ja kohustusi kokku 1 345 515 krooni, siis sellise vara ja kohustuste vahekorra juures ei saa võlgniku omakapital vastata ÄS § 136 nõuetele. Võlgniku osanikud ei ole tarvitusele võtnud seaduses ettenähtud abinõusid võlgniku omakapitali vastavusse viimiseks seaduses nõutud määraga. Kohtul puuduvad andmed, kas võlgniku juhatuse liikmed on seoses võlgniku netovara vähenemisega ja tulenevalt ÄS § 171 lg 2 p 1 kokku kutsunud võlgniku osanike koosoleku. Vaatamata sellele, kas võlgniku osanikud on otsustanud võlgniku pankrotiavalduse esitamise või mitte, on võlgniku juhatuse liikmetel tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 36 ja ÄS § 180 lg 51 kohustus esitada hiljemalt 20 päeva jooksul alates maksejõuetuse väljakujunemisest pankrotiavaldus. Seda kohustust 5 2-08-50921 äriühingu juhatus ei ole täitnud ja pankrotiavaldust kohtule võlgnik esitanud ei ole. Nimetatud tegu on karistusseadustiku § 3851 kohaselt süütegu. Kuna võlgniku juhatuse liikmed ei ole esitanud ajutisele pankrotihaldurile võlgniku raamatupidamise dokumente ega ole võlgniku ajutise pankrotimenetluse käigus andnud seletusi võlgniku maksejõuetuse põhjuste kohta ning samuti põhjusel, et võlgnik ei ole täitnud majandusaasta aruannete äriregistrile esitamise kohustust, ei ole kohtul võimalik välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjuseid. Pankrotimenetluse käigus esineb võimalus võlgniku juhatuse liikmete vastu nende poolt tekitatud kahju hüvitamise nõude esitamiseks. Võlgniku juhatuse liikmed on jätnud täitmata raamatupidamise korraldamise kohustuse ja pankrotiavalduse esitamise kohustuse, millest tulenevalt on võlgniku juhatuse liikmetel puudunud ülevaade võlgniku majanduslikust olukorrast ning võlgniku maksejõuetusest, samuti on võlgniku juhatuse liikmed on jätnud õigeaegselt esitamata võlgniku pankrotiavalduse, mistõttu käesolevaks ajaks puudub võlgnikul vara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid. Samuti puuduvad võlgniku dokumendid, millest tulenevalt puudub võimalus analüüsida vara tagasivõitmise ja –nõudmise võimalusi. Võlgnikul on vara ca 40 000 krooni, mis koosneb arvelduskonto jäägist summas 6.90 krooni ja kolme sõiduki väärtusest. Ajutine pankrotihaldur on oma arvamuses asunud seisukohale, et esineb alus võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Kohus leiab, et võlgniku varast väärtusega ca 40 000 krooni ei piisa pankrotimenetluse kulude katteks. Kohtu hinnangul piisab nimetatud rahast ajutise pankrotihalduri tasu ja tema poolt tehtud kulutuse katteks. Seega puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus on teinud ettepaneku võlgnikule ja võlausaldajale tasuda kohtu deposiiti võlgniku pankrotimenetluses tehtavate kulutuste katteks 15 000 krooni. Kohtu deposiiti ei ole kõnealust summat laekunud. Kohus leiab, et kuna OÜH puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad või kolmandad isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb OÜH pankrotimenetlus lõpetada

§ 29lg 1 ja 2 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.

Merike Varusk Kohtunik 6