Tsiviilasi nr. 2-08-65635 MENETLUSE LÕPETAMISE MÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Aare Kaldma Määruse tegemise aeg ja koht 14.mai 2009.a.; Valga kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-65635 Tsiviilasi AS X hagi K. V. vastu liitumislepingu järgse võlgnevuse ja viivise väljamõistmise nõudes Menetlustoiming Hageja avaldus hagist loobumiseks ja taotlus asja menetluse lõpetamiseks Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja : AS X (reg.kood xxxxxxxx.xxxxxxxxxxx;xxxxxx) xxxxxxxx; asuk. Hageja lepinguline esindaja : E. E. xxxxxxxxxx.xxxxxxxxxx) (Y AS; asukoht : Kostja : K. V. (is.kood xxxxxxxxxxx; elukoht : xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) RESOLUTSIOON Juhindudes TsMS §150 lg.2 p.2, §428 lg.1 p.3, §429 ja §§463-466 ja §661, kohus määras: Lõpetada menetlus AS X hagis K. V. vastu liitumislepingu järgse võlgnevuse ja viivise väljamõistmise nõudes, kuna hageja loobus hagist. Tagastada Y AS-ile (reg.kood xxxxxxxx; a/k xxxxxxxxxxx, Nordea Pank) viimase poolt hagiavalduse esitamisel tasutud (26.09.2008.a.) riigilõivust pool summat, see on ükssada kakskümmend viis
(125)krooni (märkides makse selgitusena „ts.asi nr.2-08-65635“). Määrus saata pärast selle jõustumist riigilõivu tagastamise osas teadmiseks Rahandusministeeriumile ja täitmiseks Eesti Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kaudu. ASJAOLUD Hageja taotlus 13.05.2009.a. on kohtule laekunud hageja lepingulise esindaja avaldus, milles hageja loobub kõigist nõuetest kostja vastu ja palub lõpetada asja menetlus. Seoses hagist loobumisega palub hageja esindaja tagastada pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, see on 125 krooni. Hageja esindaja kinnitab enda teadlikkust hagist loobumise ja sel alusel asja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Kohtu lahendi põhjendused Kohus tutvunud taotluse ja selles toodud motiividega, leiab, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja lepinguline esindaja on kohtule kinnitanud, et hageja soovib kohtule esitatud hagiavaldusest loobuda. Siit johtuvalt on kohtul piisav alus eeldada hagejal vaidluse kohtuliku jätkamise soovi äralangemist hagiavalduses toodud kostja vastu. Hagist loobumise vastuvõtmist välistavaid asjaolusid kohtule teadaolevalt ei esine. Seega tuleb loobumine vastu võtta. “Tsiviilkohtumenetluse seadustiku” (TsMS) (RT 49/05-395) §428 lg.1 p.3, viitega §429 lg.1, sätestavad, et kohus lõpetab asja menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud hagist ja kohus võtab loobumise vastu. Hageja lepinguline esindaja on kinnitanud enda teadlikkust hagist loobumise ja sellel alusel asja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Siit johtuvalt puuduvad asja menetluse lõpetamist takistavad asjaolud. Seega tuleb menetlus antud asjas lõpetada. Menetluskulud TsMS §150 lg.2 p.2 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Hageja on lepingulise esindaja (Y AS) vahendusel hagi esitamisel tasunud riigilõivu summas 250 krooni /tl.5/. Seega tuleb Y AS-ile tagastada ½ tasutud riigilõivust, s.o. 125 krooni. A.Kaldma kohtunik 14.05.2009.a.