Tsiviilasi nr: 2-08-28108 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohu nimetus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtuniku nimi Ele Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 16.12.2008.a, Tallinn Ts

§ 468lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord Hageja võib otsuse peale esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada kaja Harju Maakohtule 14 päeva jooksul alates otsuse kostjale kättetoimetamisest (

§ 415). Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue 01.07.2008.a.

esitas AS H hagi S T N vastu kokku 112 287,70 krooni nõudes. 12.11.2001.a sõlmisid hageja ja kostja väikelaenulepingu nr 01-093212-VV, mille alusel andis hageja kostjale laenu 100 000 krooni. Nimetatud lepinguga refinantseeris hageja kostja võlgnevust, mis tulenes hageja ja kostja vahel sõlmitud arvelduskrediidilepingust nr 99-00140-4. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi. Kostja jättis tasumata laenusumma tagasimaksed alates 01.01.2002.a kuni 01.09.2002.a. Kostjal on hagejale tagastamata laenujääk summas 59 248,57 krooni. Kostja tegi viimase intressimakse 01.01.2002.a tasudes perioodi 01.12.2001.a kuni 31.12.2001.a intressi summas 1 270,54 krooni. Kostjal on hagejale tasumata intress perioodi eest 01.01.2002.a-01.09.2002.a summas 6 647,52 krooni. Kostjal on hagejale tasumata laenujäägi viivis perioodi eest 15.03.2002.a-26.06.2008.a summas 45 959,49 krooni. Kostjal on tasumata ka intressi viivis summas 432,12 krooni. 1

) § 322 lg 1 alusel.

§ 322

lg 1 kohaselt kui isikut, kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada, ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda ivale vähemalt neljateistaastasele isikule. Asja materjalidest nähtub, et dokumendid on edastatud kostja pereliikmele 15.10.2008.a. Seega on dokumendid kostjale edastatud. Kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 30 päeva, arvates asja materjalide kättesaamisest. Kostja kohtule kirjalikku vastust tema vastu esitatud hagile käesoleva ajani esitanud ei ole. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt

§ 407

lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad

§ 407lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

Vastavalt

§ 468

lg-le 1 p 2 kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on VÕS § 8 lg 2, § 94 lg 1, § 101 lg 1 p 1, 4 ja, § 108 lg 1 , § 113 lg 1, § 396 lg

1. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
2. jaanuari ja
3. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Arvestades eeltoodut, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 112 287,70 krooni, millest põhivõlg 59 248,57 krooni, intress 6 647,52 krooni, viivis 45 959,49 krooni, intressi viivis 432,12 krooni ja viivis alates hagi esitamisest, s.o 27.06.2008.a, kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulud 1 Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus

§ 174

lg-st 3, mille kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja taotleb mõista kostjalt välja riigilõiv summas 3 250 krooni hagiavalduse esitamise eest, riigilõiv summas 592,50 krooni avalduse esitamise eest maksekäsu kiirmenetluses ja hageja kulud summas 2 679,05 krooni menetlusdokumentide tõlkimise eest inglise keelde. 2

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, lg 3 kohaselt peab igas kohtuastmes kohus arvestust asjas kantud menetluskulude, muu hulgas asja läbivaatamise kulude kohta.

§ 143p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kulud tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud.

Arvestades eeltoodut, peab kohus põhjendatuks jätta hageja menetluskulud kokku summas 6 521,55 krooni kostja kanda.

§ 177

lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Kohus selgitab, et kaja peab vastama

§ 416sätestatud nõuetele.

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (

§ 142

lg 1).

§ 142

lg 1 sätestab, et kajalt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte, lg 2 järgi tasutakse kajalt kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt.

§ 149

lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus läbi vaatamata, lg 5 järgi kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt. Ele Liiv Kohtunik 3