lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele tulenevalt
§-dest 428 lg 1 p 4, 430 lg 1 ja 431, 432 ja 433. Arvestades, et pooltel on lepingulised esindajad eeldab kohus, et nad on teadlikud menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Kohus selgitab:
näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas
lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt
lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Hageja esindaja teatas 18.05.2009.a kohtule, et võlasumma, mida kostjad olid kohustatud kompromissi järgi hagejale maksma ja mis oli hagiesemeks, on tasutud ning edastas meili ka maksekorralduse koopia. Sellega on ära langenud hagi tagamise alus ning kohus leiab, et 12.03.2009.a. määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud tuleb
lg 2 alusel tühistada.
lg 2 näeb ette, et asjaolude muutumise korral, eelkõige hagi tagamise aluse äralangemisel või tagatise pakkumisel, või muul seadusega sätestatud alusel võib kohus poole taotlusel hagi tagamise tühistada.
lg 4 järgi tühistab kohus hagi tagamise määrusega, kui asjas menetlus lõpetatakse. Pooled leppisid kompromissiga kokku, et nad loobuvad edasikaebeõigusest. Kohus leiab, et vastavalt
Menetluskulude jaotus:
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Seega jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. Hageja taotles menetluses tasutud riigilõivu tagastamist pooles osas.
lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606 viitenumbrile 2900072699 12.03.2009.a. riigilõivu hagi tagamise eest 450 krooni ja hagi esitamise eest 25 000 krooni. Kokku on hageja tasunud riigilõivu 25 450 krooni. Kohus leiab, et hageja taotlusel tuleb tagastada pool hagi esitamise eest tasutud riigilõivust, s.o. 12 725 krooni Eksar-Transoil AS-i arveldusarvele nr 10022043502009 AS-s SEB Pank. 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.