← Eesti

2-08-50205/5

Obsah (8)§ 416§ 142§ 317§ 410§ 413§ 407§ 138§ 149

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Liili Lauri Otsuse tegemise aeg ja koht 16.03.2009.a., Tallinn, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number Tsi

§ 416sätestatud nõuetele.

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (

§ 142lg 1). 1

(2)Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja tunnistada hageja I I tööleping lõppenuks Töölepinguseaduse § 82 alusel 26.06.2008.a., välja mõista kostjalt OÜ M hageja I I kasuks töötasu brutosummas 202 130.00 krooni, välja mõista kostjalt OÜ M hageja I I kasuks maksmisega viivitamise eest viivis summas 37 805.30 krooni, välja mõista kostjalt OÜ M hageja I I kasuks tasumata päevaraha summas 20 500.00 krooni, välja mõista kostjalt OÜ M hageja I I kasuks puhkuseraha summas 24 960.00 krooni ja välja mõista kostjalt OÜ M hageja I I kasuks lõpparve väljamaksmisega viivitamise eest hüvitis 44 720.00 krooni. Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja vahel 28.01.2008.a. tööleping, mille kohaselt hageja asus tööle ehitaja ametikohale. Kokkuleppe kohaselt oli hageja kohustatud teostama oma töökohustusi välislähetuses Norra Kuningriigis töögraafiku alusel. Kostja omapoolseid töölepingukohustusi ei täitnud. Menetluse käik Kostja 03.03.2009.a. toimunud kohtuistungile ei ilmunud. Kostja mitteilmumise põhjus kohtule teadmata. Kohus on menetlusdokumendi kohtukutse näol 03.03.2009.a. kohtuistungile kätte toimetanud kostjale kooskõlas

§ 317lg 1 p 1 alusel 27.01.2009.a.

väljaande Ametlikud Teadeanded kaudu. Kostjat on hoiatatud, et kohtuistungile mitteilmumise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hageja loobus tööraamatu hüvitise nõudest ja palus 03.03.2009.a. toimunud kohtuistungil hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kohtuotsuse põhjendused

§ 410

kohaselt, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi.

§ 413

lg 1 sätestab, et kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 407

lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad

§ 407lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on TLS § 49 p 1 kohaselt tööandja on kohustatud kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgelt ja õigeaegselt vajalikke korraldusi. TLS § 73 lg 1 kohaselt Tööandja teeb töölepingu lõpetamise kohta lepingusse kande, milles näidatakse lepingu lõpetamise aluse formuleering viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile, samuti töölepingu lõpetamise päev, töötajale või tööandjale hüvituse maksmine ja lepingu järgi saadu tagastamine. TLS § 74 lg1 ja 2 kohaselt Tööandja teeb töölepingu lõpetamise kohta töötaja tööraamatusse kande, milles näidatakse töölepingu lõpetamise päev. Töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu viitega seaduse paragrahvile, lõikele ja punktile kannab tööandja töötaja tööraamatusse töötaja nõudel. Tööandja on kohustatud andma töötajale tööraamatu ja maksma lõpparve töölepingu lõpetamise päeval. Kui töötaja töölepingu lõpetamise päeval tööraamatut või lõpparvet vastu ei võtnud, on tööandja kohustatud andma töötajale tööraamatu nõude esitamise päeval ja maksma lõpparve viie kalendripäeva jooksul, arvates nõude esitamisele järgnenud päevast. TLS § 79 lg 1 2

(2)sätestab, et määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamisest teatab töötaja tööandjale vähemalt üks kuu ette. Katseaja kestel on töötajal õigus tööleping lõpetada, teatades sellest tööandjale kolm kalendripäeva ette. TLS § 119 lg 1 ja 2 kohaselt tööraamatu kinnipidamisel on tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga tööraamatu kätteandmisega viivitatud päeva eest kuni tööraamatu kätteandmiseni. Lõpparve kinnipidamisel on tööandja kohustatud maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. Palgaseaduse § 35 kohaselt Palga maksmisega või töötaja pangakontole ülekandmisega viivitamise eest maksab tööandja töötajale iga viivitatud päeva eest viivist 0,5% maksmisele või ülekandmisele kuulunud palgast. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, VÕS § 76 lg 1, mille kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, § 76 lg-le 2 tuleb kohustuse täitmisel lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine, § 101 lg 1 punktid 1 ja 4 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning taganeda lepingust ja öelda lepingu üles. VÕS § 108 lg 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja kohustust täitnud. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, muu hulgas esindaja ja kättetoimetamise kulud, kui hageja esitab kohtu määratud tähtajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on palunud jätta menetluskulud kostja kanda. Kooskõlas

§ 138

lg 1, lg 2, § 144 lg 1 ja 2, § 162 lg 1, lg 2 ja § 1741 kuulub kostjalt väljamõistmisele riigilõiv summas 9750.00 krooni ja hageja õigusabikulud summas 10 030.00 krooni, kokku 19 780.00 krooni hageja kasuks. Kohus selgitab, et kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjon (

§ 142

lg 1).

§ 142

lg lg 1 sätestab, et kajalt ja menetluse taastamise avalduselt hagimenetluses tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni.

§ 149

lg 2 kohaselt kajalt kautsjon makstakse eelnevalt kohtu, kellelt menetlustoimingu tegemist soovitakse, selleks ettenähtud kontole.

§ 149

lg 3 alusel enne kautsjoni tasumist ei tehta kautsjoniga seotud menetlustoiminguid. Avaldajale määratakse tähtaeg kautsjoni tasumiseks ja kautsjoni tähtpäevaks tasumata jätmise korral jäetakse avaldus menetlusse võtmata, lg 5 järgi kaja täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon kohtumääruse alusel. Avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse. Kautsjon tagastatakse ka juhul, kui avaldus jäetakse menetlusse võtmata, samuti siis, kui avaldus või hagi jäetakse läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Liili Lauri 3

(2)Kohtunik 4
(2)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.