2-09-14345 Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 20. mai 2009.a Haapsalu Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-09-14345 Võlgniku OÜ Kodupõran

§-le 176 oli osaühingu tegevuse jätkamine õiguspärane seni, kuni osaühingu omakapital ehk netovara oli vähemalt pool osakapitalist, kuid mitte vähem kui 40 000,- krooni. Sellest hetkest alates, mil osaühingu netovara vähenes alla seaduses sätestatud alapiiri, oli äriühingu juhatuse liikmetel vastavalt

§-le 171 lg 2 p 1 kohustus kutsuda kokku osanike koosolek.

§ 176

. Vara vähenemine Kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku paragrahvis 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: 1) osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku paragrahvis 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või 1¹) muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt käesoleva seadustiku paragrahvis 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; 2) osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või 3) pankrotiavalduse esitamise. 19

§ 180

lg 5¹ kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitama, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Tuginedes ajutisele haldurile esitatud OÜ Kodupõrand raamatupidamisandmetele võib väita, et äriühingu omakapital mitte ainult ei langenud pöördumatult alla poole osakapitalist (st. alla seaduses sätestatud alampiiri), vaid muutus lausa negatiivseks (st. äriühingu varad ei katnud ära äriühingu kohustusi ning sisuliselt tegutseti võlausaldajate arvel) hiljemalt

1. aasta veebruari lõpuks (seisuga 28.02.
2. moodustas omakapital – 63 927,- krooni). Mitte miski äriühingu edasises tegevuses ei viidanud võimalusele, et samal viisil äritegevuse jätkamisel, suudab äriühing mõistliku aja jooksul (ÄS §’st 180 tulenevalt 20 päeva jooksul) omakapitali taastada ning makseraskused ületada. Seisuga 03.04.
3. moodustab äriühingu arvestuslik netovara juba 1 800 895,- krooni. Ajutise halduri andmetel esitati äriühingu juhatuse poolt pankrotiavaldus kohtule alles
4. aasta märtsi lõpus, s.o. oluliselt hiljem pärast alalise maksejõuetuse ilmnemist (lähtudes võlgniku enda raamatupidamisandmetele!). Eeltoodut arvestades on ajutine haldur seisukohal, et OÜ Kodupõrand juhatuse liikmed on rikkunud

§’s 171 ja 180 lg 5¹ sätestatud kohustusi.

§’s 171 ja 180 lg 5¹ sätestatud kohustuste rikkumine vastab formaalselt ka karistusseadustiku §’des 380 ja 3851 sätestatud kriminaalkorras karistatava teo tunnustele. Karistusseadustiku §

1. Osanike, aktsionäride ja tulundusühistu liikmete koosoleku kokku kutsumata jätmine Osanike, aktsionäride või tulundusühistu liikmete üldkoosoleku ettenähtud korras kokku kutsumata jätmise eest, kui bilansist on selgunud, et netovara on vähem kui pool osa- või aktsiakapitalist või netovara on olnud alla seadusega kehtestatud osa- või aktsiakapitali alammäära, - karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. Karistusseadustiku §
2. Pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmine Seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmise eest – rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. karistatakse
3. Arvamus tagasivõidetavate tehingute ja muul alusel nõuete esitamise võimaluste kohta Käesoleva aruande esitamise hetkeks ei ole ajutisel pankrotihalduril õnnestunud tuvastada selgeid võimalusi tehingute kehtetuks tunnistamiseks ning seeläbi vara pankrotivarasse tagasivõitmiseks või muude varaliste nõuete esitamiseks kolmandate isikute vastu. OÜ Kodupõrand pankrotimenetluses ei ole välistatud võimalus esitada äriühingu juhatuse liikme vastu kahjunõudeid seoses asjaoluga, et isik ei ole äriühingu maksejõuetuse ilmnemisel viivitamatult esitanud äriühingu pankrotiavaldust. Arvestades olemasolevaid OÜ Kodupõrand raamatupidamise algdokumente on ajutine haldur seisukohal, et äriühingu juhatuse liikmed oleksid pidanud märkama äriühingu varade puudumist kõikide kohustuste katteks juba
4. aasta veebruaris. 20
5. Arvamus võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta Tuginedes pankrotiseaduse §’le 12 lg 3 peab pankrotihaldur oma arvamuses märkima, kas maksejõuetuse põhjuseks on süüteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Ajutisele haldurile käesolevaks hetkeks esitatud andmetele tuginedes on OÜ Kodupõrand maksejõuetus hakanud kujunema
6. majandusaasta viimasest kvartalist, mil äriühingu käive hakkas järk-järgult ja pöördumatult vähenema, samas kui püsikulude struktuur ja summad jäid enam-vähem muutumatuks. Ajutine haldur on seisukohal, et käibe vähenemine ja äriühingu alalise maksejõuetuse kujunemine võib olla seotud: 1) järsu majanduslangusega ehitussektoris ning sellest tulenevalt ka põrandakatte materjalide ja nende paigaldamise järele nõudluse järsu vähenemisega; 2) OÜ Kodupõrand suutmatusega tegevust vastavalt muutunud turuolukorrale piisavalt kiiresti ümber korraldada; 3) krediidivõimaluste ja –tingimuste karmistumine, mis on pärssinud äritegevuseks vajaliku käibekapitali saamist ning laoseisu uuendamist; 4) deebitoride suutmatus oma kohustusi OÜ Kodupõrand ees nõuetekohaselt täita mis tõi objektiivselt kaasa OÜ Kodupõrand võimetuse nõuetekohaselt täita kohustusi enda võlausaldajate ees (nn ringvõlgnevuse tekkimine). Nimetatud asjaolu on toonud kaasa OÜ Kodupõrand võlgade suurenemise viivitusintresside näol; 5) alates
7. veebruarist äriühingu alakapitaliseeritus; osaniku suutmatus/soovimatus investeerida ettevõttesse täiendavat kapitali, millega tekkinud finantraskustest väljuda ning äriühingu tegevust arendada; 6) potentsiaalsete investorite huvi puudumine madalseisus oleva äriühingu vastu, mistõttu ettevõttesse ei ole õnnestunud saada investeeringuid ka väljastpoolt. 7) äriühingu juhatuse liikmete poolne raske juhtimisviga, mis seondub pankrotiavalduse viivitamatu esitamise kohustuse täitmata jätmisega. Äriühingu omakapital on alates veebruarist
8. kuni pankrotimenetluse algatamiseni olnud negatiivne, ehk teisisõnu on äriühing tegutsenud sel perioodil sisuliselt võlausaldajate vara arvel. Kahjumiga tegevuse jätkamine, vaatamata sellele, et äriühingu omakapital oli hävinud, saab käsitleda pankrotiseaduse § 28 lg 2 sätestatud raske juhtimisveana (võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumine tahtlikult või raske hooletuse tõttu). Seaduses sätestatud toimingute viivitamatu tegemata jätmisega on äriühingu juht aidanud kaasa sellele, et äriühingu maksejõuetus on nii ulatuslik. Eeltoodud rikkumine vastab ka karistusseadustiku §’des 380 ja 3851 sätestatud kriminaalkorras karistatava teo tunnustele.
9. Arvamus selle kohta, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud Seoses OÜ Kodupõrand pankrotimenetluse algatamisega on juba tekkinud ajutise pankrotimenetluse kulud. Lisaks võib juba praegu prognoosida täiendavaid kulutusi seoses töötajatele hüvitiste saamiseks taotluse koostamisega Töötukassale. 21 Juhul kui kohus kuulutaks välja äriühingu pankroti, tuleb pankrotihalduril pärast pankrotiotsuse tegemist täita mitmesuguseid seaduses sätestatud kohustusi, millega kaasnevad samuti kohe paratamatult rahalised väljaminekud, nagu näiteks: 1) pankrotiseaduse §-s 34 lg 1 sätestatud kohustus teavitada kirjalikult teadaolevaid võlausaldajaid pankrotiotsusest ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajast ja kohast (otsesed väljaminekud kaasnevad vähemalt postmarkide ja ümbrike maksumuse ulatuses); 2) pankrotimenetluse protsessitoimingute (nõuete kontroll, nõuete kaitsmise koosoleku kohta ametliku teadaande avaldamine ja koosoleku läbiviimine, jaotusettepaneku koostamine ja sellega tutvumise kohta ametliku teadaande avaldamine, jne); 3) pankrotiseaduse §-s 130 lg 5 sätestatud halduri kohustus näha ette vahendid isiku tegevuse tulemusena loodud või saadud dokumentide säilitamiseks. Lisaks kaasnevad kõigi muude halduri poolt tehtavate toimingutega (sh. võimalike nõuete ja kahjude sissenõudmisega) paratamatult kulud. Käesoleval hetkel on OÜ’l Kodupõrand rahalisi vahendeid vaid 727,41 krooni. Olemasolevate nõuete sissenõudmisel ja/või realiseerimisel ning materiaalse vara viivitamatul realiseerimisel on pankrotivarasse võimalik mõistliku aja jooksul saada täiendavalt mitte enam kui ca 25 tuh. krooni. Ajutine haldur on seisukohal, et nimetatud summa ei kata ära kõiki pankrotimenetluses tekkivaid kulusid. Lisaks on ajutine haldur seisukohal, et OÜ Kodupõrand pankrotimenetlusel puudub mõte juhul kui pankrotivara ei suudeta läbi pankrotimenetluse mõistliku aja jooksul suurendada sedavõrd, et oleks võimalik rahuldada ka võlausaldajate nõudeid. OÜ Kodupõrand pankrotimenetluses on pankrotivara suurendamine võimalik aga vaid läbi debitoorsete nõuete viivitamatu sissenõudmise ja/või juhatuse liikme vastu algatatava kohtumenetluse, millega seotud kulude katteks OÜ’l Kodupõrand igasugused vahendid käesoleval hetkel puuduvad. Eeltoodut arvestades peavad OÜ Kodupõrand võlausaldajad olema nõus finantseerima pankrotimenetlust ning selle raames võimalike algatatavate kohtumenetlustega seotud kulusid. Samas ei saa ajutine haldur kuidagi garaneerida, et pankrotimenetluses läbiviidava kohtumenetluse tulemusena õnnestub halduril pankrotivara ka faktiliselt niipalju suurendada, et võlausaldajatel sellest mingit kasu oleks. Seega võtaksid võlausaldajad pankrotimenetlust finantseerides riski, mis ei pruugi olla proportsionaalne nende nõude suuruse ja selle reaalse rahuldamise tõenäosusega. Kuna käesoleval hetkel puuduvad ajutisel halduril andmed isiku kohta, kes oleks nõus finantseerima OÜ Kodupõrand pankrotimenetlust, leian, et esineb pankrotiseaduse §-s 29 lg 1 ja 2 sätestatud alus pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Kohtu põhjendused Kohtuistungil jäi võlgnik esitatud pankrotiavalduse juurde ja leidis, et äriühing on püsivalt maksejõuetu. Ajutine haldur jäi esitatud ajutise pankrotihalduri aruande juurde. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. 22 Pankrotiseaduse § 29 lg 1 ja 2 kohaselt kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti käesoleva seaduse § 30 lõikes 2 nimetatud summat. Kohus on tuvastanud, et võlgnikul on pankrotiavalduse kohaselt bilansijärgset vara kokku summas 196 865.82 krooni. Samas on varade reaalne väärtus maksimaalselt 25 000 krooni, mis on tõendatud ajutise pankrotihalduri aruandega. Võlgniku vara koosneb peamiselt nõuetest kolmandate isikute vastu ning kaubavarudest, mille maksimaalne müügiväärtus on 4000 krooni. Võlgniku teadaolevad kohustused on vähemalt 1 839 286.10 krooni. Nimetatud asjaolu on tõendatud võlgniku pankrotiavaldusele lisatud vara ja võlgade nimekirjaga ning ajutise halduri aruandega. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Võimalust ettevõtte tegevuse jätkamiseks ega tervendamiseks ei esine. Ajutine haldur on tuvastanud ja kohus nõustub selle seisukohaga, et OÜ Kodupõrand pankrotimenetluses on pankrotivara suurendamine võimalik läbi debitoorsete nõuete viivitamatu sissenõudmise ja/või juhatuse liikme vastu algatatava kohtumenetluse, mis aga eeldab pankroti väljakuulutamist ja kõigi pankrotimenetlusega kaasnevate menetlustoimingute tegemist. PankrS § 30 lg 1 järgi kohus ei lõpeta käesoleva seaduse § 29 lõike 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 30 lg 2 sätestab, et kohus võib nõuda pankrotiavalduse esitajalt pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa maksmist kohtu deposiiti.
10. aprillil 2009.a tegi Pärnu Maakohus määruse, millega tegi ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele või kolmandatele isikutele tasuda pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti 7 päeva jooksul 25 000 (kakskümmend viis tuhat) krooni. Vastav teade on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded
11. aprillil 2009.a. Vastavalt PankrS § 6 lg 1 kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest. Viimane päev pankrotimenetluse kulude tasumiseks deposiiti oli
12. mai 2009.a Selleks ajaks ega käesoleva määruse tegemise ajaks ei ole keegi tasunud kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks kohtu poolt nõutud rahasummat. Kohus leiab, et olukorras, kus võlgnik ja võlausaldajad ei ole tasunud kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summat, tuleb lõpetada pankrotimenetlus, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb pealiselt nõuetest kolmandate isikute vastu. Kohus nõustub ajutise halduri aruandes toodud seisukohaga, et debitoorsete võlgnevuste sissenõudmise kulud võivad osutuda ebaproportsionaalselt suureks oodatava tuluga. Samuti nõustub kohus ajutise halduri väljendatud seisukohaga kohtuistungil, et olemasolevate kaubavarude realiseerimine bilansilise väärtusega on keerukas, sest tegemist on üksikute järelejäänud kaubakogustega, mida on keeruline realiseerida. 23 Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja muid tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi tuvastatud ei ole. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetus on tekkinud mitme teguri koosmõjul. Võlgnik tegutses põrandakattematerjalide jae- ja hulgimüügi valdkonnas, samuti osutati põrandate paigaldus- ja hooldusteenuseid. 2006 ja 2007 aasta esimene pool oli äriühingule väga soodus, sest kinnisvarasektor ja ehitus olid tõusuteel. Samas 2007 aasta teises pooles tekkisid äriühingutel likviidsuskriisid, mis omakorda mõjutas laekumisi võlgnikule. Võlgniku laovarud kasvasid. Töötajaid oli 10, mis omakorda tingis kulude suurenemise nii palgale, tööriistadele, tööriietele jne. 2007 aasta lõpus hakkas võlgniku käive vähenema. 2008.a. veebruaris maksti osanikule dividende summas 660 000 krooni, mis omakorda mõjutas äriühingu likviidsust. 2008 aasta kevadel üritas võlgnik müüa kinnistut, mis asub Tartus Puiestee 81, kuid see ei õnnestunud. Kinnistu müüdi alles veebruari lõpus 2009 oluliselt madalama hinnaga, kui see müüki pandi. Kinnistu müügist saadud rahaga täideti kohustused SEB Pank ees. Kinnistu müügihinnast ei jätkunud raha hankijate ees võlgade vähendamiseks. Täiendavaid rahalisi vahendeid ei õnnestunud äriühingusse kaasata. OÜ Kodupõrand juhatus otsustas
13. aprillil 2009 esitada kohtule pankrotiavalduse. Eeltoodu alusel leiab kohus, et üheks maksejõuetuse põhjuseks oli muu asjaolu pankrotiseaduse mõttes. Majanduslangus ehitussektoris ning sellest tulenevalt põrandakattematerjalide ja nende paigaldamise järsk nõudluse vähenemine, võlgniku suutmatus sellises olukorras toime tulla, kusjuures samal ajal ei suutnud ka deebitorid enam täita nõuetekohaselt oma kohustusi OÜ Kodupõrand ees on tegurid, mis kahtlemata mõjutasid oluliselt võlgniku majandustegevust. Kohus nõustub täielikult ajutise pankrotihalduriga, et lisaks eelpool nimetatud asjaoludele on OÜ Kodupõrand juhatuse liikme poolt jäetud täitmata pankrotiavalduse esitamise kohustus. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 36 kohaselt kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu, peavad juhatuse või seda asendava organi liikmed esitama pankrotiavalduse.

§ 176

p. 3 kohaselt kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama pankrotiavalduse esitamise. Ajutise pankrotihalduri aruandega on tõendatud, et tuginedes OÜ Kodupõrand raamatupidamisandmetele võib väita, et äriühingu omakapital mitte ainult ei langenud pöördumatult alla poole osakapitalist (st. alla seaduses sätestatud alampiiri), vaid muutus lausa negatiivseks (st. äriühingu varad ei katnud ära äriühingu kohustusi ning sisuliselt tegutseti võlausaldajate arvel) hiljemalt

1. aasta veebruari lõpuks (seisuga 28.02.
2. moodustas omakapital – 63 927,- krooni). Mitte miski äriühingu edasises tegevuses ei viidanud võimalusele, et samal viisil äritegevuse jätkamisel, suudab äriühing mõistliku aja jooksul (ÄS §’st 180 tulenevalt 20 päeva jooksul) omakapitali taastada ning makseraskused ületada. Seisuga 03.04.
3. moodustab äriühingu arvestuslik netovara juba - 1 800 895,krooni. Äriühingu juhatuse poolt esitati pankrotiavaldus kohtule alles 01.04.2009 s.o. oluliselt hiljem pärast alalise maksejõuetuse ilmnemist (lähtudes võlgniku enda raamatupidamisandmetest). Eeltoodut arvestades kohus nõustub täielikult ajutise halduri seisukohaga, et OÜ Kodupõrand juhatuse liikmed on rikkunud

§’s 171 ja 180 lg 5¹ sätestatud kohustusi.

§’s 171 ja 180 lg 5¹ sätestatud kohustuste rikkumine vastab formaalselt ka karistusseadustiku §’des 380 ja 3851 sätestatud kriminaalkorras karistatava teo tunnustele. PankrS § 28 lg 2 järgi kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või 24 raske hooletuse tõttu. Kohus leiab, et OÜ Kodupõrand maksejõuetus oli ilmne hiljemalt augustis 2008.a. ja siis tulnuks juhatusel kohtule esitada pankrotiavaldus. Kohus ei nõustu võlgniku seisukohaga, selles, et loodeti saada raha võlgnikule kuuluva kinnistu müügist ja selle arvel täita kohustusi, samuti taastada omakapital ja makseraskused ületada, sest suve lõpuks 2008.a. oli selge, et kinnistu müük venib, kinnistu hind langeb ja seetõttu pidi iga mõislikult mõtlev ja äris tegutsev isik aru saama, et samal viisil äritegevuse jätkamine süvendab vaid maksejõuetust. Võlgnik võttis aga endale täiendavaid kohustusi. Ajutise halduri aruendega on tõendatud, et võlgnevused hankijatele (Kiilto Eesti OÜ, Vivarec AS, Linnusilm OÜ, Ruutmeeter OÜ, Hansa Liising AS, Floorin AS, Eesti Höövelliist OÜ, Classic Parquet OÜ, Lincona Konsult AS, Casco Liimid OÜ, Margapuu OÜ, Ruutmeeter Eesti OÜ) tekkisid just 2008.a. aasta teisel poolel ja 2009.aasta alguses. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et maksejõuetuse põhjuseks lisaks muudele asjaoludele on ka raske juhtimisviga. Juhatus ei esitanud õigeaegselt pankrotiavaldust. Äriühing tegutses edasi, võttis kohustusi, samal ajal kui äriühingu varad ei katnud äriühingu kohustusi. Prokurörile tuleb edastada käesoleva määruse ärakiri, et prokuratuur saaks võtta seisukoha kas alustada kriminaalmenetlust juhatuse liikme P. A. suhtes. Ametlikes Teadaannetes tuleb avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta, panna ajutisele pankrotihaldurile kohustuseks ettevõtte likvideerimise lõpetamine ja kustutamine äriregistris PankrS § 130 lg. 4 kohaselt, misjärel vabastada ajutine haldur tema kohustustest. Dokumentide hoidjaks tuleb vastavalt Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 määrata OÜ Kodupõrand seaduslik esindaja P. A.. Pankrotimenetluse kulud Vastavalt PankrS § 150 lg. 4 otsustab kohus pankrotimenetluse raugemise korral pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Justiitsministri

2. 2003.a. määruse nr. 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulude arvestamise kord“ § 2 lg 2 ja 6 kohaselt ajutise pankrotihalduri tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Tunnitasu ülemmäär on 1500 krooni. Ajutine haldur Küllike Mitt on esitanud kohtule taotluse, mille kohaselt tal kulus kokku 29 tundi, tunnitasuga * krooni, kokku summas * krooni. Nimetatud summale lisandub sotsiaalmaks * krooni. Ajutise halduri kulud on taotluse kohaselt summas 4756.70 krooni. Kohtuistungil kuulas kohus ära võlgniku arvamuse ajutise halduri tasu osas, kes sellel vastu ei vaielnud. Kohus leiab, et ajutise pankrotihalduri tasu taotlus on kooskõlas tööks kulunud aja ja asja keerukusega ning seetõttu igati põhjendatud. Justiitsministri
4. 2003.a. määruse nr. 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulude arvestamise kord“ § 2 lg. 8 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata välja mõista riigi vahenditest ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused või ainult ajutise halduri tasu või ainult hüvitatavad kulutused, kuid kõik kokku mitte üle 6000 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Ajutine pankrotihaldur Küllike Mitt on esitanud kohtule taotluse välja mõista OÜ Kodupõrand ajutise pankrotihalduri kohustuste täitmise eest tasu * (*) krooni ning vajalike kulutuste katteks 4756.70 krooni. OÜ Kodupõrand ajutise menetlusega seotud kulud on ajutine haldur teinud läbi OÜ Õigusbüroo Faktootum (registrikood 10609096, asukoht Õpetaja 9a, 51003 Tartu). Kohus leiab, et Eesti Vabariigilt tuleb OÜ Kodupõrand ajutise pankrotihalduri Küllike Mitt kasuks välja mõista ajutise pankrotihalduri tasu summas * krooni sh kõik seadusega sätestatud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). 25 Võlgnikult OÜ-lt Kodupõrand tuleb ajutise halduri kasuks välja mõista ajutise halduri tasu summas * krooni, millele lisandub sotsiaalmaks * krooni ning ajutise halduri vajalike kulutuste katteks 4756.70 krooni. Muud pankrotimenetluse kulud jäävad OÜ Kodupõrand kanda Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 26