← Eesti

2-08-53817/12

Obsah (9)§ 187§ 422§ 410§ 413§ 444§ 468§ 162§ 1741§ 175

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Mõtsnik Otsuse tegemise aeg ja koht 19. veebruar 2009.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasi E OÜ hagi V H vast

§ 187lg 6 ja § 442 lg 6).

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja kostja maasturi poleerimise eest võlgnetav 2300 krooni, viivise 74.08 krooni, kokku 2374.03 krooni ning menetluskulud jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUVÄITED Kostja hagi ei tunnista. Kohtu määratud istungile kostja ilmunud ei ole, Kostja taotles 10.02.2009 kirjaga kohtult asja arutamise edasilükkamist seoses vajadusega viibida 11.02.2009 Soome Vabariigis. Kohtusse mitteilmumise tagajärgede eest on kostjat hoiatatud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Hageja toetas kohtuistungil nõuet. Hageja esindaja palus kostjalt välja mõista 2374.08 krooni, menetluskulud panna kostja kanda. Kuivõrd kostja kohtuistungile ei ilmunud, palus hageja esindaja teha asjas tagaseljaotsuse. Hageja esindaja on seisukohal, et kostjal puudus istungile mitteilmumiseks mõjuv põhjus

§ 422

mõttes.

§ 410

kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi.

§ 413

lg 1 järgi, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning viidatud nõue kuulub rahuldamisele. Kohus, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kuivõrd kostja kohtu määratud istungile ilmunud ei ole, hageja taotles tagaseljaotsuse tegemist, tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtu hinnangul puudub kostjal istungile mitteilmumiseks mõjuv põhjus. Seega tuleb kostja taotlus asja arutamise edasilükkamiseks jätta rahuldamata ning rahuldada hageja taotlus tagaseljaotsuse tegemiseks. Puuduvad

§ 413

lõikes 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.

§ 444

lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt

§ 468lg 1 p 2 on tagaseljaotsus tagatiseta viivitama täidetav.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 alusel tekib võlasuhe muuhulgas lepingust. VÕS § 8 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS 101 lg 1 p 1 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi. 2 Vastavalt

§ 162lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

§ 1741

lg 3 kohaselt kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on kandnud menetluskulu summas 3650 krooni järgmiselt: 250 krooni riigilõivu hagimenetluses ja 3400 krooni õigusabikulu. Hagiavalduse esitamisel on hageja tasunud riigilõivu summas 250.00 krooni. Nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid summas 3 400.00 krooni.

§ 175

lg 1 järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule.

§ 175

lg 4 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinna kuni 10 000 krooni puhul 5 000 krooni. Käesolevas tsiviilasjas on tsiviilasja hinnaks 2300.00 krooni. Kohtu hinnangul on õigusabikulude summa 3400 krooni käesoleval juhul mõistlik ja põhjendatud. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista õigusabikulud koos käibemaksuga summas 3 400.00 krooni ning hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõiv 250 krooni, kokku 3 650.00 krooni. Tiia Mõtsnik Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.