Menetluskulude jaotus 7. Välja mõista V E ja N E solidaarselt SAS-i kasuks menetluskulud summas 12 500,00 (kaksteist tuhat viissada) krooni. Edasikaebamise kord 1 2-09-1051 Hageja võib otsuse peale esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kaja peab vastama
Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250.- krooni ja mitte rohkem kui 100.000.- krooni (
lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või 221013921094 Hansapangas, märkides viitenumber 3100057358. Asjaolud ja hageja nõue 09.01.2009.a. esitas SAS kohtule hagi V E ja N E vastu võlgnevuse 123 079,81 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Nõue tuleneb hageja ja kostja V E vahel 19.06.2008.a. sõlmitud laenulepingust , mille kohaselt hageja refinantseeris väikelaenulepingust , vaba tagasimaksega krediitkaardi lepingust tulenevaid võlgnevusi summas 114 405,12 krooni. Samuti tuleneb nõue hageja ja kostja N E vahel 19.06.2008.a. sõlmitud käenduslepingust , millega N E võttis vastutuse hageja ja kostja V E vahel sõlmitud laenulepingust ja lepingu kõigist lisadest tulenevate laenusaaja kohustuste kohase täitmise eest solidaarselt kostja V E. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista võlgnevuse põhiosa 111 027,78 krooni, intress 10 442,64 krooni, viivis 394,69 krooni ja leppetrahv 1 214,70 krooni. Samuti palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista viivis protsendina põhinõudest alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS §113 lg-s 1 sätestatud määras. Menetluskuludena palub hageja välja mõista kostjatelt solidaarselt hagi esitamisel tasutud riigilõiv. Menetluse käik maakohtus Hagiavaldus koos lisadega on kostjale V E isiklikult 27.01.2008.a.. kooskõlas
Kostjale N E on hagiavaldus koos lisadega 12.03.2009.a.
Kostjaid on kohustatud kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul. Kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem kostjad kirjalikke vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Kostjaid on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtuotsuse põhjendused
lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas võib piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus leiab, et asjas võib teha tagaseljaotsuse. Hageja on hagiavalduses taotlenud hagi rahuldamist tagaseljaotsusega juhul, kui kostjad tähtaegselt hagiavaldusele ei vasta. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult osaliselt põhjendatud ja hagiavaldus tuleb tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt. Puuduvad
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus-või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või 2 2-09-1051 laenu. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 4 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või öelda leping üles ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja taotleb kostjatelt solidaarselt välja mõista laenulepingust tulenevalt leppetrahv 1 214,70 krooni. Laenulepingu punkti 14.3 kohaselt kohustub kostja V E lepingu hageja poolsel ülesütlemisel tasuma ühekordset trahvi kuni 1% varaliste kohustuste kogusummast Kohus leiab, et laenulepingu ülesütlemise puhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine. Riigikohus oma 14.01.2009 lahendis nr 3-2-1-120-08 õiguse ühetaolise kohaldamise huvides leppetrahvi teemat käsitlenud ning leidnud, et tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärjed on VÕS § 415 lg 1 on ammendavalt reguleeritud. Viidatud säte ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi, krediidiandja saab võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda tarbijalt üksnes viivist ja kahju hüvitamist. Kohus leiab, et laenulepingu puhul on tegemist tarbijakrediidiga VÕS § 402 jj mõistes, kuna tarbijakrediidilepingut iseloomustavad eeldused on täidetud. Seetõttu jätab kohus rahuldamata hageja taotluse mõista kostjatelt välja laenulepingust tulenevalt leppetrahv 1 214,70 krooni. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et kostjatelt tuleb solidaarselt välja mõista hageja kasuks võlgnevus 121 865,11 krooni ja viivis protsendina põhinõudest alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS §113 lg-s 1 sätestatud määras. Menetluskulud Juhindudes
Tulenevalt
¹ lg 3 sätestatust määrab kohus tagaseljaotsuses kindlaks ka kostjate hüvitatavad menetluskulud. Hageja menetluskulude suuruseks kokku on riigilõiv 12 500,00 krooni. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 13.04.2009.a. Ärakiri õige. Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.