3-08-2206/24

3-08-2206 KOHTUOTSU S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik Otsuse tegemise aeg ja koht 05.05.2009 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-08-2206 Haldusasi A. L´i kaebus, milles kaebaja taotleb: - tühistada Valjala Vallavolikogu 29.05.2008 otsus nr 27; kohustada Valjala Vallavolikogu tegema uue otsuse maatükk nr 75 osas Asja läbivaatamise kuupäev

1. aprill 2009 Menetlusosalised Kaebaja A. L, Vastustaja Valjala Vallavolikogu esindajad Pille Pukk ja Mihkel Tuus, Kolmas isik A. R ja tema esindaja Mihkel Tuus RESOLUTSIOON Juhindudes HKMS § 26 lg 1 p 6: Jätta rahuldamata A. L´i kaebus haldusasjas nr 3-08-
2. Välja mõista A. L´ilt (isikukood … eluk. …; postiaadress …) A. R´u (isikukood… eluk …) kasuks 2 250 (kaks tuhat kakssada viiskümmend) krooni. Edasikaebamise kord Juhindudes HKMS § 31 lg 4: Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest
3. mail
4. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lähtudes TsMS 442 lg 6 lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD 26.04.2007esitas A. L avalduse maatüki nr 75 kasutusvaldusesse saamiseks (tl 64). 1 3-08-2206 07.06.2007 anti taotlejale tähtaeg kokkuleppimiseks teiste maatükki kasutusvaldusesse taotlejatega (tl 71). 29.05.2008 Valjala Vallavolikogu otsusega nr 27 kinnitati vaba põllumajandusmaa nr 75 maaüksuse kasutusvalduse saajaks A. R (tl 13). 04.07.2008 esitas A. L vaide vallavolikogu 29.05.2008 otsusele nr 27 (tl 19-20). 25.09.2008 Valjala Vallavolikogu otsusega nr 38 jäeti rahuldamata A. L´i vaie volikogu 29.05.2008 otsusele nr 27 (tl 14-18). 12.11.2008 määrusega lahendati kaebaja taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks (tl 3436). 15.01.2009 esitas Valjala Vallavolikogu vastuväited kaebusele (tl 57-61). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse kohaselt oli maatükk nr 75 kaebaja õiguslikus kasutuses alates 27.01.2005 volikogu otsuse alusel. Kaebaja hinnangul on vastustaja rikkunud kaebaja õigust seada seni tema kasutuses olnud maatükile kasutusvaldus. Antud otsus tekitab kaebajale materiaalset kahju, võttes talt võimaluse saada jätkuvalt tulu antud maa harimisest ning piirab kaebaja õigust tegeleda ettevõtlusega, eelistades põhjendamatult teist tootjat ning halvendades kaebaja senist seisundit põllumajandustootjana. Kui kasutusvaldust maatükile taotleb mitu isikut ning maa kasutamise osas antud isikud kokkulepet ei saavuta, otsustab kasutusvaldusesse andmise maavanem vallavolikogu ettepanekul. Kaebaja väidetel on ta vaidlusaluse maatüki nr 75 tegelik kasutaja ning jätkusuutlik põllumajandustootja. Kaebaja hinnangul ei ole vastustaja kaevatava otsuse tegemisel arvestanud kaebaja kui maatüki tegeliku kasutaja põhjendatud huviga ega hinnanud kaebaja ettevõtlust talle sobivas ja võimalikus ulatuses. Samuti ei ole arvestatud sellega, et senist maakasutajat tuleb eelistada teistele taotlejatele. Kaebaja hinnangul tähendab jätkusuutlik põllumajandustootja puhul eelkõige suutlikust majandada efektiivselt ja kasumlikult senise taseme piires. Kaebaja selgituste kohaselt on ta tegelenud põllumajandusliku tootmisega alates 2005.aastast. Põllumajanduslik tootmine ei ole kaebaja põhiline tegevusala. Kaebaja tegeleb vanematele kuuluvatel talu maadel lambakasvatusega ja selle tarbeks kasutusse võetud põllumaal heina kasvatusega.
5. aastal tuli kaebajal ajutiselt lambakasvatus lõpetada, kuid
6. aasta suvel ostis kaebaja taas 6 utte ning hetkel on tal kari oluliselt suurenenud. Samuti tegeleb kaebaja heinakasvatusega ja oma karja vajadustest ülejääva heina müügiga. Alates
7. aastast on kaebaja ka põllumajandustoetuste saaja ja kaebajal lasub vaidlusaluse maatüki harimise kohustus. Kaebaja on oma tegevuse ulatust arvestades kasumis nii 2006 kui 2007 aastal, mis on kaebaja hinnangul jätkusuutlikkuse hindamise seisukohalt konkreetne hindamise kriteerium. On põhjendamatu esile tõsta kaebaja majandusliku tegevuse väikest käivet. Vastustaja ei ole arvestanud kaebaja seletust selle kohta, et kuni maa kasutusvaldusesse saamiseni ei ole kaebajal põhjendatud teha investeeringuid põllumajandustehnika soetamisse, vaid on teenuseid sisseostnud, mis on ennast ka äratasunud. Kaebaja selgituste kohaselt on ta antud maatüki seaduslik kasutaja vaatamata sellele, et kasutamistähtaeg oli kuni 31.12.2007, sest kaebaja kasutab antud maatükki samadel alustel. Kasutusvaldusesse seadmise avalduse esitamisel
8. aastal aprillis oli kaebajal kehtiv maakasutusõigus ning ei ole millegagi põhjendatud selle arvestamata jätmine põhjusel, et vastustaja ei suutnud taotlusi lahendada
9. aasta jooksul. Vastustaja esitatud kaebust ei tunnista. Vastustaja hinnangul pidi ta käesoleval juhul hindama, kas kaebaja põllumajanduslik tootmine on jätkusuutlik. Vastustaja hinnangul tähendab jätkusuutlik eelkõige seda, et senise põllumajandusliku tootmisega tegelemise alusel on põhjust eeldada, et majandustegevust suudetakse jätkata vähemalt viie aasta jooksul vähemalt samal tasemel kui seni. Olulisemateks näitajateks on erinevad majanduslikud näitajad ja ka 2 3-08-2206 vastava tehnika olemasolu. Vastustaja hinnangul ei saanud kaebajal tekkida õiguspärast ootust tuginedes maakasutmise õiguslikule alusel, sest maa oli kasutusse antud kuni
10. aasta lõpuni ning maakasutus ei lähe automaatselt üle kasutusvalduseks. Ei ole õige kaebaja väide selle kohta, et võetakse ära tema kasutuses olev maa, sest maakasutus oli kaebajal
11. aasta lõpuni. Vastustaja ei tuginenud otsuses ainuüksi sellele, et põllumajanduslik tootmine ei ole kaebaja põhisissetulek, vaid hindas ka kaebaja poolt tehtud investeeringuid põllumajandustootmisesse. Vastustajale esitatud dokumendid kajastasid üksnes väikeses mahus niitmis- ja heinapressimisteenuse osutamist ning heina müüki. Sel hetkel kui kaebaja esitas taotluse maatüki kasutusvaldusesse saamiseks ei olnud tal karjas ühtegi lammast. Teise kaebaja poolt taotletud maatüki osas kaebaja taotlus rahuldati, sest rohkem taotlejaid ei olnud ning jätkusuutlikkuse hindamist selle tõttu ei pidanud teostama, kuna kaebaja vastas taotlejale esitatavatele tingimustele. Volikogul on õigus eelistada mitme taotleja puhul taotlejat, kelle tootmine on jätkusuutlik. Vastustaja on seisukohal, et tema poolsed hinnangud on kooskõlas maa-ameti seisukohtadega antud küsimuses. Vastustaja hinnangul ei saa jätkusuutlikuks lugeda tootmist, mille käive näitab kahanemist ning millesse ei ole investeeritud. Kaebaja ei tee oma tootmise säilitamiseks kulutusi ega investeeringuid. Asjaolu, et kaebaja vahepeal lõpetas lambakasvatuse kinnitab, et tegemist ei ole jätkusuutliku põllumajandustootmisega. Kaebaja maakasutus kuni
12. aasta lõpuni ei vabastanud vastustajat kohustusest hinnata tema tegevuse jätkusuutlikkust põllumajanduses. PRIA hoolsuskohustuse olemasolu ei ole takistuseks maakasutuse üleminekul, sest seda saab ülekanda, võtta ja muuta. Kolmas isik kaebust ei toeta ning ühines vastustaja seisukohtadega antud asjas. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebaja esitas kohtule kaebuse, milles kaebaja taotleb kaevatava haldusakti tühistamist. Esitatud taotlus on kooskõlas HKMS § 6 lg 2 p
13. Kaebus on esitatud 03.11.2008 vastustaja 29.05.2008 haldusaktile. Esitatud materjalide kohaselt on asjas läbitud vaidemenetlus ning 25.09.2008 vaideotsusega jäeti kaebaja vaie rahuldamata (tl 5). Kaebuse kohaselt tehti vaideotsus kaebajale teatavaks 01.10.
14. Vastustaja antud asjaolu vaidlustanud ei ole. 01.11.2008 oli laupäev, 03.11.2008 esmaspäev. Seega on kaebus esitatud HKMS § 9 lg 3 sätestatud tähtaja jooksul. Arvestades eeltoodut on kaebus lubatav. 3 Maareformi seadus § 23 lg 6 sätestab, kui ühte maatükki soovib kasutusvaldusesse saada mitu isikut ja nad omavahel kohaliku omavalitsuse määratud tähtajaks kokku ei lepi, otsustab maa kasutusvaldusesse andmise maavanem vallavolikogu ettepanekul. Vallavolikogul on õigus eelistada taotlejat, kelle põllumajanduslik tootmine on jätkusuutlik ja kes tegelikult kasutab sama maatükki õiguslikul alusel või kelle maaomandiga taotletav maatükk piirneb, või füüsilisest isikust ettevõtjat. Kui maavanem ei nõustu vallavolikogu ettepanekuga või leiab, et kohaliku omavalitsuse otsus ei ole õiguspärane, saadab ta ettepaneku volikogule tagasi uueks arutamiseks. Seega on vallavolikogul õigus eelistada taotlejat: kelle põllumajanduslik tootmine on jätkusuutlik ja kes tegelikult kasutab sama maatükki õiguslikul alusel; või kelle maaomandiga taotletav maatükk piirneb; või füüsilisest isikust ettevõtjat. 3 3-08-2206 Asjas ei ole vaidlust selle üle, et nii kaebaja A. L kui ka kolmas isik A. R on füüsilisest isikust ettevõtjad (tl 65, 68). Kohtule ei ole esitatud väiteid ja tõendeid selle kohta, et vaidlusalune maatükk piirneks kas A. L´i ja/või A. R´u maaomandiga. Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selle üle, et Valjala Vallavolikogu 27.01.2005 otsusega nr 1 anti vaidlusalune maatükk kaebajale ajutiseks kasutamiseks kuni 31.12.2007 või kuni omaniku kindlaks määramiseni maareformi käigus (tl 91, 92). A. L esitas 25.04.2007 avalduse vaba põllumajandusmaa kasutusvaldusesse saamiseks (tl 64). Seega kasutas kaebaja avalduse esitamise ajal õiguslikul alusel vaidlusalust maatükki (ning kasutab antud maatükki faktiliselt ka käesoleval ajal) ning kaebajal oli kohtu hinnangul õiguspärane ootus, et tema taotluse lahendamisel võetakse arvesse tegelik olukord avalduse esitamise ajal. Kohalikul omavalitsusel, kes tunneb kõige paremini kohalikku olukorda, on põllumajandusliku tootmise jätkusuutlikkuse hindamisel ulatuslik otsustusruum ning kohtu võimalused sisuliselt kontrollida kaebaja tootmise jätkusuutlikkust on piiratud. Taotluse hindamisel on eelkõige oluline välja selgitada taotleja tegevuse jätkusuutlikkus ja kaebaja poolt kirjeldatud eesmärkide realiseerumise tõenäosus ning perspektiivikus. Kaebaja tegevusalaks on registriosakonna andmetel põllumajandussaaduste tootmine. Kaebaja selgituste kohaselt tegeleb ta vanematele kuuluvatel talu maadel lambakasvatusega ning kasutusse võetud põllumaal heina kasvatusega. Maa kasutusvaldusese taotlemise avalduse esitamise ajal kaebajal lambaid pidamisel ei olnud, kuid esitatud tõendite kohaselt müüs kaebaja sel ajal heina. Kaevatava otsuse tegemise ajal oli kaebajal 5 lammast (tl 79) ning 10.12.2008 seisusuga oli kaebajal 10 lammast (tl 80). Kaebaja selgituste kohaselt on tema tegevuse puhul tegemist nn “hobitaluga“, mille põhiliseks eesmärgiks on maalähedase, traditsioonile elulaadi alalhoid. Kaebaja tegeles ka eelnevalt lambakasvatusega, kuid lõpetas antud tegevuse ajutiselt 2006 lõpus. Uuesti alustas lambakasvatusega
15. aasta suvel. Kaebaja on seisukohal, et tema puhul on tegemist jätkusuutliku põllumajandustootjaga ning vastustaja on oma seisukoha kujunemisel arvestanud vaid kaebaja majandustegevuse väikest mahtu. Vastustaja on jätnud arvestamata, et kaebaja on
16. aasta tulemuste põhjal arvestatavas kasumis, mis kaebaja hinnangul on jätkusuutlikkuse kindel ja konkreetne hindamise kriteerium. Normatiivaktides kasutatakse mõistet „jätkusuutlik tootja“, kuid samas ei ole väljatöötatud selle hindamise aluseid. Käesolevas asjas ei ole esitatud väiteid, mille kohaselt peaks kaebajal tema poolt valitud põllumajandustootmise jätkamiseks olema teatud haridus ja/või töökogemus. Kuna tegemist on majandustegevusega, saab ettevõtja tegevuse hindamise tugineda käesolevas asjas esitatud tõenditele, mis iseloomustavad kaebaja majandustegevust. Majanduslike näitajaid sisaldavate tõendite hindamisel on kohtu arvates võimalik tuvastada, kas kaebaja ettevõtlus on perspektiivne ja konkurentsivõimeline selle edasisel rakendumisel kaebaja poolt kirjeldatud kujul. Jätkusuutlikuks majandusetegevuseks ei saa ettevõtjal olla riiklike maksude maksuvõlga ning tal peab olema majanduslikult võimalik investeerida oma tootmisse (põhivarasse), samuti on oluline saada tootmisest endale sissetulekut. Kohtule esitatud andemete kohaselt ei ole kaebajal maksuvõlgu. Kogutud tõendite kohaselt ei ole kaebaja pidanud vajalikuks investeerida põllumajandustehnikasse ega esitanud ka väiteid ega tõendeid selle kohta, et tulevikus on tal 4 3-08-2206 võimalus ja eesmärk investeerida põllumajandustootmisesse. Kaebaja selgituste kohaselt on ennast ära tasunud vajalike teenuste sisseostmine. Kaebaja 2007 aasta deklaratsiooni kohaselt (tl 10-12) moodustavad ettevõtlustulust olulise osa makstud toetused.
17. aasta esitatud tuludeklaratsioonist selgub, et kaebaja sai ettevõtlustuluna tulu kauba müümisest ning vahendamisest 10 000 krooni ja ettevõtlusega seotud toetusi 11 010 krooni ning kandis ettevõtlusega seotud kulusid 5 000 krooni ulatuses.
18. aasta oli kaebajal 5 lammast (tl 79), 2008 aastal 10 lammast (tl 80). Kaebaja kohtuistungil antud selgituste kohaselt oleks tal vaidlusaluse maa saamisel võimalik pidada 50 utte põhikarjas (tl 123). Kaebaja seletuse kohaselt on tal käesoleval ajal olemas laut, kus saab pidada kuni 30 lammast (tl 124). Seega tuleb kaebajal oma eesmärkide saavutamiseks investeerida tulevikus lauda laiendusse ja/või uue lauda ehitusse. Samuti kaaluda lammaste arvu suurendamisel nende pidamiseks vajalikul hulgal sööda hankimist ning selleks vajalike seadmete ja/või teenuse sisseostmist, mis arvestades tootmise suurenemist, on töömahukam ja toob endaga kaasa suuremaid kulutusi kui need oli
19. aastal. Tulenevalt kaebaja tegevuse vähesest ulatusest võib nõustuda kaebaja väidetega arvestatava kasumi osas senises tegevuses, kuid kohtu hinnangul ei ole kaebaja oma tegevusest saadud tuluga võimeline tegema ettevõtlusesse selle laiendamiseks vajalikke investeeringuid ning saama sellest endale kasu sissetuleku näol. Kaebaja ei ole esitanud asjas väiteid ega tõendeid selle kohta, et tal on võimalik investeerida tootmisesse muude sissetulekuallikate toel ja/või kavandab läbi viia oma senise toomise struktuuri muutmist selleks, et tootmine oleks kasumlikum. Hinnates esitatud tõendeid ei ilmne nendest, et kaebajal oleks hea investeerimisvõime ning ta saaks konkurentsivõimelist sissetulekut oma tootmisest. Kohtu hinnangul kinnitavad eelpool tuvastatud asjaolud, et kaebaja tegevust ei saa hinnata jätkusuutliku põllumajandustootmisena. Kuna käesolevas asjas ei ole vaidluse esemeks A. R´u majandustegevuse jätkusuutlikus, ei anna kohus hinnangut asjas esitatud väidetele ja tõenditele seoses A. R´u põllumajandusliku tootmisega. Tulenevalt eelpool tuvastatud asjaoludest ja hinnates asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses ei tuvastanud kohus kaevatava haldusakti vastuvõtmisel selliseid menetlus- ja vormivigu, mis oleksid võinud rikkuda kaebaja kaebuses kirjeldatud õigusi ning mõjutada asja otsustamist. Tulenevalt eeltoodust on kaebus põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu. HKMS § 92 lg1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega ei kuulu rahuldamisel kaebaja taotlus asjas kantud kohtukulude hüvitamiseks. Kolmas isik A. R taotleb tema poolt kantud kohtukulude hüvitamist 4 500 krooni ulatuses (tl 120, 121). HKMS § 92 lg 7 alusel hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele. Käesolevas asjas vajalike ja põhjendatud menetluskulude hindamisel tuleb arvestada sellega, et vastustajal ja kolmandal isiku oli asjas sama esindaja. Seega tutvus esindaja arve nr 8/2009 p 1 (tl 120) märgitud materjalidega nii kolmanda isiku kui ka vastustaja huvides. Kuna käesoleval juhul on tegemist menetluses samal poolel asuvate menetlusosalistega, siis kandis esindaja kohtuistungil ette nii vastustaja kui ka kolmanda isiku seisukohad ühiselt, mida kinnitab kohtuistungi protokoll vastustaja ja kolmanda isiku seletuste osas, kus kolmas isik (tema esindaja) ühines vastustaja (tema esindaja) seisukohtadega. Lähtudes eeltoodust tuleb kohtu hinnangul lugeda kolmanda isiku poolt kantud vajalikeks ja põhjendatud menetluskuludeks 2 250 krooni, mis tuleb välja mõista kaebajalt. 5 3-08-2206 Annika Vendik Kohtunik 6