Obsah (4)

§ 108§ 158§ 113§ 94

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 22. aprill 2009.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtum

) § 113 lg 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on palunud mõista kostjalt välja menetluskuludena hagi esitamisel tasutud riigilõivu 1000 krooni, maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu 250 krooni ja lepingulise esindaja kulu 708 krooni. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ning selle lisade ärakirjad kohustusega kirjalikult kohtule vastata 15 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest. Hagimaterjalid on 18.03.2009.a antud kostja perekonnaliikmele kostjale edasiandmiseks. Seega loeb kohus menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 322 lg 1 sätestatud viisil. Kostja kohtule kirjalikult vastanud ei ole. Kostjat on hoiatatud, et hagile tähtaegselt vastamata jätmisel võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtu põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja palus teha tagaseljaotsuse.

§ 108

lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 158

lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Vastavalt

§ 113

lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

§ 94

lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt TsMS § 367 esimesele lausele võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. 2 Kohus leiab, et hageja nõue põhivõla, intressi ja leppetrahvi väljamõistmiseks on õiguslikult põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 4518 krooni, intress 431,80 krooni, leppetrahv 50 krooni, kokku 4999,80 krooni. Samuti on hageja palunud välja mõista viivise 4568 kroonilt alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni. Selles osas on hageja nõue põhjendatud osaliselt. Tulenevalt TsMS § 367 saab viivise protsendina välja mõista põhinõudelt. Hageja põhinõue on 4518 krooni. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhivõlalt (4518 krooni) alates 11.03.2009.a kuni põhivõla tasumiseni

§ 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras (poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta

1. jaanuari ja
2. juulit, millele lisandub seitse protsenti aastas). Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele osaliselt. Kuigi kohus mõistab viivise protsendina välja väiksemalt summalt, kui hageja on taotlenud, ei muuda see menetluskulude jaotust. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud lepingulise esindaja tööaja aruanne ja 09.05.2008.a probleemkrediidi komitee otsus ei tõenda lepingulise esindaja kulude kandmist hageja poolt. Seega ei saa kohus pidada kostjalt hagejale lepingulise esindaja kulude väljamõistmist põhjendatuks. Vastavalt TsMS § 138 lg 2 on riigilõiv kohtukulu. Tulenevalt TsMS § 144 p 7 on kohtuväline kulu maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja hageja tasutud riigilõivu katteks 1000 krooni ja kohtuvälise kulu katteks 250 krooni, kokku 1250 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Indrek Soots kohtunik 3