Obsah (7)
§ 81§ 71§ 72§ 1§ 94§ 93§ 73KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman (eesistuja), Kaire Pikamäe ja Viive Ligi Otsuse tegemise aeg ja koht 5. mai 2009, Tallinn Haldusasja number 3
) § 94 lg 1 p-st 3 on vastustaja seotud võrgutasude ja EKK hinna piirmäärade kooskõlastamisel
§-s 81 sätestatud alustega.
§ 81
lg 2 kohaselt peab piirmäära suurus olema selline, mis katab müügikohustuse täitmiseks ostetava elektrienergia eeldatava keskmise ostuhinna ning elektrienergia müügiks ja müügikohustuse täitmiseks õigusaktis või tegevusloa tingimustes ettenähtud muude kohustuste täitmiseks tehtavad kulutused ning tagab põhjendatud tulukuse. Sama põhimõte võrgutasude osas sisaldub
§ 71
lg-s 5.
§ 81
lg 3 ja § 72 lg 4 kohaselt on piirmäärade kooskõlastamisel aluseks viidatud normide alusel kehtestatud metoodikad. Seega peab piirmäära suurus võimaldama võrguteenuse pakkujale ja elektrienergia müüjale katta selleks tehtavad kulutused. Konkurentsiameti kehtestatavad metoodikad piirmäärade arvutamiseks peavad arvestama
§ 71lg-s 5 ja § 81 lg-s 2 sätestatud põhimõtetega.
Konkurentsiameti pädevuses on otsustada, milline on võrgutasude ja EKK hinna piirmäär, mitte anda hinnangut sellele, kas võrguteenuse pakkuja ja elektrienergia müüja tegutseb tema arvates otstarbekalt ja milline peaks olema tema põhivara koosseis. Võttes kaalumisel aluseks asjaolud, millele vastustajal puudub pädevus hinnangut anda, on vastustaja väljunud temale antud kaalutlusõiguse piiridest. Tegemist on diskretsiooniveaga, mis on aluseks kaalutlusotsuse tühistamisele. Haldusakt piirab ebaproportsionaalselt kaebaja ettevõtlusvabadust.
§ 71ja § 81 eesmärk ei ole kehtestada piiranguid ettevõtjate tegevusele.
Vastustaja ülesanne on konkreetse ettevõtja võrguteenuse pakkumise või elektrienergia müügiga seonduvaid kulusid silmas pidades hindade piirmäära kalkuleerimine ning kalkulatsioonide korrektsuse korral hinna kooskõlastamine. Ettevõtjale tema äriplaani elluviimisel ettekirjutuste tegemine ei ole kindlasti olnud seadusandja mõte
§ 71ja § 81 kehtestamisel, mistõttu on vastustaja tegevus ilmselt kaebaja seadusega kaitstud huvi kahjustav. 2
(9)3-08-1728 Vastustaja ei ole kaebajat menetluses sisuliselt ära kuulanud ega põhjendanud otsuses kaebaja selgitustega mittearvestamist. Otsuse lk 14 p-s 2.2.4 on vastustaja asunud seisukohale, et kapitalikulu arvutamisel ei saa arvestada reguleeritava vara väärtusega, kuna olemasoleva jaotusvõrgu ehitusega seotud kulud on võrguga liitunud klientide poolt läbi liitumistasude kinni makstud. Kaebaja selgitas, et ta ei ole liitumistasusid saanud, need on saanud kolmas isik, kes on jaotusvõrgu välja ehitanud ning kaebajale üle andnud. Vastustaja on jätnud ka tähelepanuta kaebaja 06.06.2008 esitatud selgitused ja arvutused seoses põhjendatud tulukuse arvestusega. Vastustaja on otsuses piirdunud põhjendusega, et ei saa arvestada reguleeritava vara hulka jaotusvõrgu maksumust võrgutasude hinna puhul, ning EKK hinna puhul tuginenud kaebaja põhivarade maksumuse mitteaktsepteerimisele. Kaebaja poolt esitatud selgituste ja arvestuste tähelepanuta jätmine on ärakuulamisõiguse rikkumine. Konkurentsiamet palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendatud hinnaga elektrivarustuse tagamiseks tarbijatele on EITS § 71 lg-s 5 ja § 81 lg-s 2 ette nähtud hindade moodustamise alused ja nende sätete täitmise tagamiseks on vastustajale antud õigus töötada välja ühtne metoodika, mida ettevõtjad saavad arvestada kooskõlastamiseks esitatavate hindade suuruse arvestamisel, et tagada vajalike ja põhjendatud kulude põhjendatud tulukuse arvesse võtmine. Vastustaja on EITS § 72 lg-st 4 ja § 81 lg-st 3 tulenevalt kohustatud selleks, et otsustada, kas kooskõlastamiseks esitatud hinnad on kujundatud kulupõhiselt ja põhjendatud tulukust arvesse võttes ja kas tehtud kulutused on vajalikud ja põhjendatud, viima läbi ettevõtja hindade kujunemise aluseks olnud andmete kontrolli ja analüüsi, juhindudes metoodikast. EITS § 71 lg 5 ja § 81 lg 2 nõuetega on kooskõlas, et vastustaja ei aktsepteeri Elektrienergia võrgutasude arvutamise ühtse metoodika (VT metoodika) p 5.6.6 järgi hindade kooskõlastamisel ja kontrollimisel kulusid, mis on majandusanalüüsi käigus osutunud mittepõhjendatuks. Vastustaja on esitatud taotluste menetluses analüüsinud mh erinevate kulukomponentide põhjendatust kooskõlas VT metoodikaga ja Müügikohustuse täitmiseks müüdava elektrienergia kaalutud keskmise hinna arvutamise ühtse metoodikaga (EKK metoodika) ning otsuses on toodud põhjendused selle kohta, miks lähtuvalt EITS § 71 lg-st 5 ei pidanud vastustaja põhjendatuks kulutusi sisseostetavatele töödele ja teenustele, transpordile, remondile ja hooldusele. Materiaalse põhivara soetamisega seotud kulu on kapitalikulu, mida käsitletakse ärikuluna (VT metoodika p 3.19, EKK metoodika p 3.18). Vastustajal tuleb hindade kooskõlastuste taotluste läbivaatamisel analüüsida ettevõtja poolt esitatud kõiki ärikulusid, sh põhivara soetamisega seotud kulusid, sest nimetatud kulu on hindadesse lülituv kulu. Kui ilmneb, et hindade sisse on arvestatud mittepõhjendatud kulusid või kulusid, mille lülitamist tasusse keelab metoodika, on vastustajal õigus anda hinnang ja teha korrektsioone. Vastustaja ei pidanud põhjendatuks taotluses toodud ulatuses püsikulude lülitamist kooskõlastamiseks esitatud hindade sisse ega aktsepteerinud põhivara soetamiseks tehtud kulutuste arvestamist EKK hinda toodud mahus ega põhivara maksumuse lülitamist võrgutasudesse otsuse lk 14 p-s 2.2.4 ja lk 20 p-s 2.2.4 toodud põhjendustel ning sealjuures ei ole vastustaja ületanud pädevust ja on toiminud kooskõlas metoodika ja EITS-ga. Tarbijatele rakendatavate hindade kooskõlastamise eesmärgiks on EKK metoodika p 2.3 kohaselt elektrienergia tarbijate kaitsmine ebaõiglaste hindade eest. Vastustaja saab täita temale seadusest tulenevat ülesannet välja selgitada EITS-s ettenähtud hindade kujunemise kulupõhisust läbi ettevõtte tegevuse majandusliku analüüsi ja kontrolli metoodikas nimetatud reguleerimismeetodite abil. Kulutus on põhjendatud, kui ta ei ole mitte ainult kantud, vaid ka vajalik teenuse osutamiseks. Tarbijailt ei saa nõuda ebaefektiivse majandamisega kaasnevate lisakulutuste kandmist. Vastustaja järgib EITS-st võrguettevõtjale või elektrienergiamüüjale teenuse hinna kujundamisel tulenevate kohustuste täitmist ka siis, kui menetleb kooskõlastamiseks esitatud hindu. Vaidlustatud otsusega ei sekkunud vastustaja põhjendamatult kaebaja ettevõtlusvabadusse. Otsuse lk 14 p-s 2.2.4 on põhjendatud seisukoht viitega VT metoodika p-le 5.2 ja olemasolevale tõendusmaterjalile selles, et kapitalikulu arvutamisel ei saa arvestada reguleeritava vara väärtusega, sest 3
(9)3-08-1728 jaotusvõrgu ehitusega seotud kulud on võrguga liitujad liitumistasude kaudu kinni maksnud. Seda seisukohta ümberlükkavat tõendusmaterjali ei ole kaebaja esitanud. Vastustaja ei ole jätnud tähelepanuta kaebaja poolt 06.06.2008 esitatud täiendavaid selgitusi vastustaja 21.05.2008 ja 22.05.2008 kirjadele põhivara maksumuse mitteaktsepteerimise kohta esitatud suuruses, vaid on otsuses esitanud ka põhjenduse, miks ta asus seisukohale, et põhivara väärtusega kapitalikulu arvutamisel arvestada ei saa, ning on märkinud seda seisukohta kinnitavad tõendid. Kaebaja ärakuulamisõigust ei ole rikutud ka EKK hinna kooskõlastamise osas. Vaidlusaluses otsuses on Konkurentsiamet selgitanud, et ei pidanud põhjendatuks arvestada 3 sõiduauto, ühe kaubiku ja ühe veoauto lisamisega elektrienergia müügitegevusega seotud põhivara hulka, sest see oleks vastuolus EITS § 81 lg-s 2 ja EKK metoodikas ettenähtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkusega hinnakujunduses. Vastustaja kasutuses on lepingud, mis kinnitavad, et autotranspordi kasutamisega seotud avarii- ja hooldustöid ei tee kaebaja, samuti ei tulene neist lepingutest, et kaebaja kohustuseks oleks kindlustada lepingupartnerid teenuse osutamisel transpordiga. Tallinna Halduskohtu 30.10.2008 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused on järgmised. Ekslik on kaebaja seisukoht, et vastustaja pädevuses ei ole otsustada, milline on temale esitatud andmete põhjal võrgutasu ja EKK hinna piirmäär, ning et Konkurentsiametil puudub pädevus hindamaks, kas ettevõtja poolt tehtavad kulutused on põhjendatud või mitte. EITS § 1 lg-st 1, § 81 lg-st 2 ja § 71 lg-st 5 tuleneb, et võrgutasude ja elektrienergia müümisel piirmäärade kehtestamise aluseks ei ole ainult põhimõte, mille kohaselt peab piirmäära suurus võimaldama võrguteenuse pakkujal ja elektrienergia müüjal katta selleks tehtavad kulutused, vaid sealjuures tuleb piirmäärade kooskõlastamisel järgida ka tarbijate huvide kaitse tagamise põhimõtet, mis seisneb põhjendatud hinnaga elektrivarustuse tagamises. Konkurentsiameti kehtestatud ühtsed metoodikad piirmäärade arvutamiseks, mis peavad arvestama EITS § 71 lg-s 5 ja § 81 lg-s 2 sätestatud põhimõtetega, on välja töötatud arvestades põhimõtet, et nii võrgutasusse kui EKK hinda lülitatakse vaid vajalikud ja põhjendatud kulud. EITS § 94 lg 1 p-st 3 tulenevalt on Konkurentsiameti ülesandeks EITS § 76 lg-s 1 nimetatud EKK hinna piirmäära kooskõlastamine lähtudes §-st 81.
94 lg 1 p 8 kohaselt on Konkurentsiameti ülesandeks mh § 71 lg 1 p-des 3-5 nimetatud võrgutasude kooskõlastamine. Konkurentsiameti poolt on kehtestatud ühtsed metoodikad piirmäärade arvutamiseks. Konkurentsiameti poolt läbiviidav kontroll, mis toimub kooskõlas metoodikates sätestatud kontrollimeetoditega, peab tagama hindade kujunemise läbipaistvuse ja põhjendatud kulukuse. Kui Konkurentsiametil oleks kooskõlastamiseks esitatud hindade osas vaid õigus kontrollida, kas kulud on seotud teenuse hinnaga ja kas need on matemaatiliselt õiged, ei täidaks Konkurentsiameti tegevus hindade kooskõlastamisel oma eesmärki. Kuna VT ja EKK metoodikatega on välja töötatud ühtsed alused hindade kulupõhiseks kujundamiseks ning metoodikatest peavad lähtuma nii ettevõtjad kui ka Konkurentsiamet, siis tulebki metoodikates toodud kontrollivõtteid kasutades Konkurentsiametil teostada ka majandustegevuse analüüse, selgitamaks, kas tegemist on põhjendatud kuludega. Seega oli Konkurentsiamet õigustatud andma hinnangut sellele, kas kulutus esitatud mahus on vajalik ja kas võrguteenuse pakkuja ja elektrienergia müüja tegutseb Konkurentsiameti arvates otstarbekalt. Vastustaja ei ole võtnud kaalumisel aluseks asjaolusid, millele Konkurentsiametil puudub pädevus hinnangut anda ega ole väljunud temale antud kaalutlusõiguse piiridest. Põhiseaduse § 31 teisest lausest tulenevalt võib seadusega sätestada ettevõtlusega tegelemise tingimused ja korra.
-st tulenevad kohustused, mida võrguettevõtja või elektrienergia müüja on teenuse hinna kujundamisel kohustatud järgima. Vastustaja ei ole oma pädevuse piires ning seadusega ja metoodikatega kooskõlas hindade kooskõlastamise menetluses vastu võetud otsusega, millega tagati tarbijate põhjendatud hinnaga elektrivarustus kui elektrituru toimimise üks 4
(9)3-08-1728 põhimõte, väljunud temale antud kaalutlusõiguse piiridest ja otsusega ei piirata ebaproportsionaalselt kaebaja ettevõtlusvabadust. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja oli võrgutasusse lülitanud kulud, mis olid seotud materiaalse põhivara soetamisega – Heldri elamurajooni jaotusvõrgu väljaehitamisega seotud kulud. Kuigi kaebaja on liitumistasude saamist eitanud ja viidanud kolmandale isikule, kes on need tasud saanud, on põhjendamatu kaebuse väide, et otsusest ei selgu, miks ei ole kaebaja selgitusega arvestatud. Otsuse lk 14 p-s 2.2.4 on vastustaja viitega VT metoodika p-le 5.2 ja olemasolevale tõendusmaterjalile asunud seisukohale, et kapitalikulu arvutamisel ei saa arvestada reguleeritava vara väärtusega, sest jaotusvõrgu ehitusega seotud kulud on võrguga liitujad liitumistasude kaudu kinni maksnud. VT metoodika ülalmärgitud punktist tuleneb üheselt, et tarbijate poolt makstud liitumistasudest soetatud põhivara reguleeritava vara hulka ei arvata ning sellelt amortisatsiooni ei arvestata. Liitumistasude tasumine on tõendatud vastustaja käsutuses olevate tõendite ja teabega, mis on otsuses ära märgitud ning mis lükkavad ümber kaebaja väited. Esmalt on märgitud kaebaja poolt 10.05.2000 Energiaturu Inspektsioonile saadetud Heldri elamurajooni kaebaja elektrivõrguga liitumise hinnad ja liitumise tingimused, millest nähtub, et elektrienergia liitumistasu aluseks on kalkulatsioon kW kohta ning liitumistasu hulka on arvestatud elektri ehitustööd ja projekteerimine; samuti ei nähtu liitumistasu saamist kellegi kolmanda isiku poolt. Kaebaja elektrivõrguga liitumise eest liitumistasu kaebajale maksmise nõudmist kinnitab otsuses viidatud kaebaja 03.05.2004 kiri, mis oli esitatud seoses Arvo Korni kaebuse menetlusega. Kohtuistungil selgitas vastustaja täiendavalt, et on korduvalt lahendanud liitumistasudega seotud kaebusi kaebaja kohta ja kuna EITS § 71 p 1 lg 1 kohaselt on jaotusteenust osutaval võrguettevõtjal õigus võtta liitujalt võrguga ühendamise eest liitumistasu, on vastustaja nendes vaidlustes toetanud kaebaja seisukohta, et ettevõtjal on õigus liitumistasusid nõuda. Vastustaja viitas kohtumenetluses täiendavalt Jelena Butoki kaebusele, milles toimus ka kohtumenetlus. Kohtuinfosüsteemist nähtuvalt on haldusasjas nr 3-06-775 esitanud Juri ja Jelena Butok Energiaturu Inspektsioonile kaebused kaebaja tegevuse peale. Kaebuse kohaselt esitasid nad 29.12.2005 AS-le Morrison Invest taotluse elektri sisselülitamiseks Heldri põik 6, 06.01.2006 esitas AS Morrison Invest neile arve, mille mittetasumisel pole võimalik kinnistut elektrivõrguga ühendada, nad keeldusid nimetatud arve tasumisest, kuna arves nimetatud teenuste eest on tasunud kinnistu endine omanik ning see kulu sisaldub juba nende poolt ostetud kinnistu ostuhinnas, mistõttu äriühingul pole õigust nõuda nende kulude teistkordset tasumist. Arve maksmata jätmisel keeldus AS Morrison Invest Heldri põik 6 asuvat tarbimiskohta elektrivõrguga ühendamast ning võrguteenuse ja elektrienergia ostu-müügi lepinguid sõlmimast. 21.03.2006 otsusega luges Energiaturu Inspektsioon kaebuse põhjendamatuks ja Tallinna Halduskohtu 22.06.2007 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Seega eespool toodud kaebaja kirjad, mis kinnitavad liitumistasude võtmist, mille hulka on arvestatud jaotusvõrgu ehitamisega seotud kulud, ning ka Konkurentsiameti poolt lahendatud kaebaja ja liitujate vahelised vaidlused, kus kaebaja ei ole enne liitumistasu maksmist isikuid võrku liitnud, lükkavad ümber kaebaja väite liitumistasude mittevõtmisest ja kinnitavad vastustaja seisukoha põhjendatust jaotusvõrgu ehituse ja planeerimisega seotud kulutuste suhtes VT metoodika p 5.2 kohaldamisest. Vastustaja on asjas tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks ja uurimisprintsiibi järgimiseks andnud kaebajale võimaluse esitada selgitusi, vastuväiteid ja põhjendusi ega ole rikkunud ärakuulamisõigust. Asjas esitatud dokumentaalsetest tõenditest nähtuvalt on kaebaja vastanud Konkurentsiameti 21.05.2008 ja 22.05.2008 kirjadele 13.03.2008 ja 06.06.2008 kirjadega. Viimases on korratud varasemat väidet liitumistasu mittesaamisest. Kaebaja sellele seisukohale on otsuses vastatud ning varasemat seisukohta kordava kirja äramärkimata jätmine ei too kaasa otsuse õigusvastasust. Seega otsuse tegemisel on vastustaja arvestanud tuvastatud faktiliste asjaolude ja asjas kogutud tõenditega. Vastustaja seisukohti ja järeldusi ümberlükkavaid tõendeid pole esitatud haldus- ega ka kohtumenetluses. Vastustaja on oma otsuses pidanud põhjendamatuks kaebaja põhivara hulgas kolme sõiduauto, ühe kaubiku ja ühe veoauto näitamist olukorras, kus 2008 tarbijaiks on äriühing prognoosinud 46 klienti, neist 45 erakliendid ning äriühingu te5
(9)3-08-1728 gevuspiirkonnaks on 6,5 ha. Kohtutoimikus olevatest lepingutest nähtub, et kaebaja on andnud elektrisüsteemi haldus-, hooldus- ja korrastustööd üle teistele ettevõtetele. Vastustaja on neile tõenditele tuginevalt põhjendatult leidnud, et esitatud mahus transpordikuludega arvestamine (sealjuures oli äriühingul ette nähtud täiendavalt ühe kaubiku soetamine) ei ole põhjendatud. Lepingud ei kinnita kaebaja seletust vajalike hooldus- ja avariitööde tegemisest Heldri elamurajoonis tema enda poolt. Samuti ei tulene nimetatud lepingutest kaebaja kohustust kindlustada teenuse osutajaid transpordiga. Vaidlusaluses otsuses on Konkurentsiamet käsitlenud ülalnimetatud lepingutes sisalduvat ja on esitatud põhjendused, miks on kaebaja antud selgitused esitatud mahus transpordi vajadusest põhjendamatud. Eeltoodust tulenevalt ei ole vastustaja vaidlustatud otsuse tegemisel väljunud temale antud kaalutlusõiguse piiridest, otsusega ei piirata ebaproportsionaalselt kaebaja ettevõtlusvabadust ning otsuse andmisele eelnenud haldusmenetluses ei ole rikutud kaebaja ärakuulamisõigust. Vaidlustatud otsuses on esitatud kaalutlused, millest vastustaja on haldusakti andmisel lähtunud, ning puuduvad sellised vorminõuete rikkumised, mis võisid mõjutada asja otsustamist. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONKAEBUSE MENETLUSES AS Morrison Invest apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega tühistada Konkurentsiameti 24.07.2008 otsus ja kohustada Konkurentsiametit uuesti läbi vaatama kaebaja 16.01.2008 taotlused EKK hinna piirmäära ja võrgutasude kooskõlastamiseks. Menetluskulud palutakse jätta vastustaja kanda. Hinna kooskõlastamismenetlus on haldusmenetlus, mis piirab ettevõtlusvabadust ja eeldab seetõttu kindlat seaduslikku alust ning täpset diskretsiooni mõõtkava.
§ 72
lg-st 4 ei tulene vastustajale õigust hinnata, kas elektriettevõtja tegevus on piisavalt efektiivne ja kas tehtavad kulutused on otstarbekad. Vastustaja on
§ 72
lg 4 toodud pädevust ületades kujundanud ise oma pädevuse võrgutasude piirmäära kooskõlastustaotluse põhjendatuse hindamisel ja kaalutlusõiguse piirid. Viidatud sättest tulenevalt peaks VT metoodika olema tegevusjuhis, mitte omaette õigusakt. Sama kehtib ka EKK metoodika kohta. EKK ja VT metoodikad ei ole üldkohustuslikud õigusaktid. Metoodikate näol on tegemist avalike tegevusjuhistega, millest peaks nähtuma arvutuskäik, mida vastustaja kasutab tuvastamaks, kas elektriettevõtja poolt esitatud kulupõhised arvutused on kooskõlas
§-ga 71 ja §-ga 81, so kas võrgutasude ja EKK hinna piirmäär on selline, mis võimaldab elektriettevõtjal katta
täitmiseks tehtavad kulutused ning tagada põhjendatud tulukuse. Eesmärgiks on tagada eelkõige võrgutasude ja EKK hinna piirmäärade kooskõlastamise läbipaistvus ja isikute võrdse kohtlemise tagamine. Tegemist on Konkurentsiameti sisemiste aktidega, millest tulenevate nõuete rikkumine ei saa tuua elektriettevõtjale kaasa negatiivseid tagajärgi. Antud olukord on sarnane Riigikohtu poolt Raamatupidamise Toimkonna juhenditele antud hinnanguga, kus Riigikohus leidis, et kõnealused juhendid ei saa luua täitmiseks kohustuslikke reegleid kohalike omavalitsuste jaoks. VT ja EKK metoodikad ei omanud juriidilist jõudu kaebaja võrgutasude ja EKK hinna piirmäära kooskõlastamata jätmise otsuse tegemisel 24.07.2008. VT metoodika kinnitati Konkurentsiameti peadirektori 23.09.2008 käskkirjaga, so pärast kaebaja kohta otsuse tegemist. EKK metoodika kinnitamise kohta käskkirjaga KA veebilehel märget ei leidu. Halduskohus on valesti lugenud tuvastatuks, et kaebaja on saanud liitumistasu Heldri elamurajooni jaotusvõrgu väljaehitamiseks. Vastustaja poolt esitatud paljasõnalised väited ei saa tõendada liitumistasude saamist kaebaja poolt ning üldsõnalised viited varasematele üksikutele vaidlustele teeninduspiirkonnas elavate isikutega ei kummuta kaebaja väidet selle kohta, et ta ei ole saanud liitumistasusid. Kaebaja omandas teeninduspiirkonnas asuva jaotusvõrgu eraisikult Margus Valdeselt juba väljaehitatuna. Kaebaja ei ole saanud liitumistasusid, millelt võiks arvata jaotusvõrgu väljaehitamisega (ka soetamisega) seonduvad kulud. Liitumistasude mittesaamine on negatiivne asjaolu, mille tõendamine on keeruline. Kohus oleks pidanud tegema vastustajale ette6
(9)3-08-1728 paneku esitada liitumistasude saamise tõendamise kohta vastavad tõendid. Kohus seda ei teinud ning luges ilma asjakohaste tõenditeta tõendatuks liitumistasude saamise kaebaja poolt. Sellega rikkus halduskohus uurimisprintsiipi ja jõudis ebaõigele järeldusele. Vastustaja ei ole taganud kaebajale õigust olla menetluses ära kuulatud ega ole otsuses arvestanud kaebaja esitatud väidetega püsikulude ja liitumistasude kohta. Vastustaja esitas oma väited liitumistasude kohta alles kohtuistungil, seega ei saanud kaebaja vastustaja sellistele seisukohtadele vastata juba varem. Konkurentiamet palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, leides, et halduskohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Konkurentsiametile on seadusega antud
ja selle alusel välja antud õigusaktide üle järelevalve teostamise pädevus.
§ 1
lg 1 näeb ette elektrituru toimimise põhimõtted, lähtudes vajadusest tagada põhjendatud hinnaga, keskkonnanõuete ja tarbija vajaduste kohane tõhus elektrivarustus ning energiaallikate tasakaalustatud, keskkonnahoidlik ja pikaajaline kasutamine. Põhjendatud hinnaga elektrivarustuse tagamiseks tarbijatele on
§ 71
lg 5 ja § 81 lg 2 ettenähtud hindade moodustamise alused, mille kohaselt tuleb elektriettevõtjal kooskõlastamiseks esitatud hinnad kujundada kulupõhiselt ja põhjendatud tulukust arvesse võttes. Nimetatud sätete täitmise tagamiseks ja rakendamiseks on seaduseandja andnud Konkurentsiametile õiguse välja töötada ühtne metoodika, mida elektriettevõtjad saavad arvestada kooskõlastamiseks esitatud hindade suuruse arvutamisel, tagamaks vajalike ja põhjendatud kulude ja põhjendatud tulukuse arvessevõtmise (§ 72 lg 4 ja § 81 lg 3). Nimetatud sätted kohustavad ka Konkurentsiametit ise lähtuma enda poolt välja töötatud metoodikast nii võrguettevõtjate võrgutasude kooskõlastamisel kui elektrimüüjatele müügikohustuse raames müüdava EKK hinna piirhinna kooskõlastamisel. Võrgutasu ja EKK hinna kooskõlastamisel tuleb järgida ka tarbijate huve, mis seisneb õiguses saada põhjendatud hinnaga elektrivarustust. Kui Konkurentsiameti pädevuses oleks otsustada ainult selle üle, millised on temale esitatud andmete põhjal võrgutasud ja EKK hinna piirmäär, ja mitte anda hinnangut sellele, kas hinna sisse arvestatud kulutused on selles mahus vajalikud ja põhjendatud, viies sisuliselt läbi ainult esitatud andmete matemaatilise kontrolli, kaotaks hindade kooskõlastamine riikliku regulaatori poolt selle eesmärgi, milleks
järgi on mh ka tarbijate kaitse ebaõiglaste hindade eest. Konkurentsiamet saabki talle
§ 94
lg 1 p-des 3 ja 8 ettenähtud ülesandeid täita, andes hinnangu elektriettevõtjate poolt kooskõlastamiseks esitatud hindade põhjendatusele ja vastavusele
nõuetega läbi ettevõtte tegevuse majandusliku analüüsi ja kontrolli VT ja EKK metoodikates nimetatud reguleerimis- (kontrolli-) meetodite abil. Kulutus on põhjendatud, kui ta on tegelikult kantud ja vajalik teenuse ostmiseks. Riigikohus on 18.12.2002 otsuse p-s 26 haldusasjas nr 3-3-1-66-02 asunud seisukohale, et tarbijalt ei ole õiglane nõuda ebaefektiivse majandamisega seotud lisakulude kandmist.
sätetest tulenevalt ei aktsepteeri Konkurentsiamet ettevõtte majandusanalüüsi käigus mittepõhjendatuks osutunud kulusid, mille teenusehinda lülitamine oleks vastuolus
§ 1lg-s 1 tooduga selles, et tarbija jaoks on õiglane ainult põhjendatud hind.
Kaebaja poolt taotletud võrgutasud ja müügikohustuse täitmiseks müüdava EKK hinna piirmäära ei kooskõlastatud, kuna äriühingu poolt esitatud andmed ei tõendanud ega põhjendanud kulupõhisust täies ulatuses. Esmakordselt apellatsioonkaebuses esitatud väide, et Konkurentsiamet on vaidlusaluse otsuse tegemisel tuginenud VT ja EKK metoodikatele, millised on kinnitatud Konkurentsiameti peadirektori käskkirjaga alles 23.09.2008, ei ole õige. Konkurentsiamet on kaebaja taotluse menetlemisel ja vaidlusaluse otsuse tegemisel kasutanud Energiaturu Inspektsiooni peadirektori 19.03.2007 käskkirjadega nr 1.1-2/5 ja 1.1-2/6 kinnitatud metoodikaid, mida kaebaja oma kaebuse juurde ka lisas. Kohtule esitatud ja vaidlusaluses otsuses nimetatud tõendid kinnitavad, et kaebaja on saanud tarbijatelt liitumistasu ning kaebaja pole haldus- ega kohtumenetluses seda kummutanud. 7
(9)3-08-1728 Vastustaja on taganud kaebajale võimaluse olla menetluses ära kuulatud püsikulude ja liitumistasude osas, mida tõendab pooltevaheline kirjavahetus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Apellatsioonkaebuse väited ei anna selle rahuldamiseks alust. Esimese astme kohus ei ole materiaalõigust vääralt tõlgendanud ega kohaldanud, ei ole eksinud tõendite hindamisel ega rikkunud menetlusnorme määral, mis oleks toonud kaasa ebaõige kohtuotsuse tegemise. Halduskohus leidis, et Konkurentsiamet ei ole väljunud talle antud kaalutlusõiguse piiridest ning vaidlusalune haldusakt on sisuliselt ja formaalselt õiguspärane. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga ja kohtuotsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata ning vastuseks apellatsioonkaebusele märgib järgmist.
§ 93
lg 1 järgi teostab Konkurentsiamet järelevalvet
ja selle alusel välja antud õigusaktide üle. Tulenevalt
§ 94
lg 1 p-des 3 ja 8 kehtestatud ülesannetest on Konkurentsiametil õigus kaalutlusotsuse alusel kooskõlastada või jätta kooskõlastamata elektriettevõtja poolt arvutatud ja Konkurentsiametile kooskõlastamiseks esitatud võrgutasu ja EKK hinnad lähtudes
§-dest 71-73 ja 81. Kaebajal on õigus selles osas, et hindade kooskõlastamine piirab elektriturul tegutsevate ettevõtjate ettevõtlusvabadust, kuid ta eksib selles, nagu puuduks selliseks ettevõtlusvabaduse piiramiseks seaduslik alus ning et Konkurentsiamet on laiendanud ebaseaduslikult oma pädevust. Põhiseaduse §-s 31 toodud ettevõtlusvabadus ei ole piiramatu ning seadusliku aluse olemasolu korral võib seda põhiõigust piirata. Kuna elektrituru puhul on tegemist piiratud turuga, kus kaebajal on talle kindlaks määratud piirkonnas monopoolne (turgu valitsev) seisund ning selles piirkonnas olevatel tarbijatel puudub praktiliselt võimalus (ilma täiendavaid kulutusi tegemata) saada sama teenust teistelt ettevõtjatelt, siis on riik pidanud vajalikuks kehtestada tarbijate kaitseks täiendavad reeglid, mida selles valdkonnas tegutsev ettevõtja peab järgima. Üheks selliseks kohustuseks on kooskõlastada pakutavate teenuste hinnad (hindade piirmäärad) Konkurentsiametiga (
§ 73lg 1, § 81 lg 1).
Selline kohustus peab kaitsma tarbijat monopoolse ettevõtja poolt kehtestatud põhjendamatult kõrgete hindade eest. Sellised eesmärgid on kooskõlas konkurentsiõiguse põhimõtetega. Kaebaja seisukoht, et vastustaja pädevuses ei ole kontrollida tema poolt hinda arvestatud kulutuse põhjendatust, ei ole kooskõlas eeltoodud põhimõtete ega tarbijate kaitse eesmärkidega. Hindade kooskõlastamise eesmärgiks ongi kaitsta tarbijat põhjendamatute hindade eest valdkonnas, kus tarbijal puudub hindadega mittenõustumisel üldjuhul võimalus pöörduda sama teenuse saamiseks mõistliku hinna eest teise ettevõtja poole. Kaebaja viide Riigikohtu poolt Raamatupidamise Toimkonna juhendite kohta tehtud lahendile ei ole antud juhul asjakohane ning nimetatud lahendis toodud seisukohad ei ole käesolevale juhtumile kohaldatavad. Tegemist on teises valdkonnas tehtud lahendiga, samuti erinevad Raamatupidamise Toimkonna ning Konkurentsiameti pädevused ja eesmärgid. Apellatsioonkaebust on põhjendatud veel sellega, et VT ja EKK metoodikad ei omanud juriidilist jõudu kaebaja VT ja EKK hinna piirmäära kooskõlastamata jätmise otsuse tegemisel, kuna need kinnitati Konkurentsiameti peadirektori käskkirjaga alles pärast kaebaja taotluse menetlemise tulemuse kohta otsuse tegemist, mistõttu ei saanud vastustaja lähtuda nendest metoodikatest kaebaja kohta otsuse tegemisel. Apellandi selle väitega ei saa nõustuda. Vastustaja poolt esitatud täiendavate selgituste ja tõendite kohaselt kinnitati Elektrienergia võrgutasude arvutamise ühtne metoodika Energiaturu Inspektsiooni peadirektori 19.03.2007 käskkirjaga nr 1.1-2/5 ning Müügikohustuste täitmiseks müüdava elektrienergia kaalutud keskmise hinna arvutamise ühtne metoodika Energiaturu Inspektsiooni peadirektori 19.03.2007 käskkirjaga nr 1.1-2/6. Seoses Energiaturu Inspektsiooni ühendamisega Konkurentsiametiga muudeti nimetatud käskkirjadega kinnitatud metoodikate sõnastust vaid ametiasutuse nimetuse osas. Muudatus oli tehnilist laadi ega vajanud seetõttu eraldi kinnitamist Konkurentsiameti peadirektori 8
(9)3-08-1728 käskkirjaga. Nimetatud muudatus avalikustati Konkurentsiameti veebilehel 12.02.2008. Metoodikate sellest redaktsioonist on lähtutud kaebaja taotluste lahendamisel ja otsuse tegemisel. Samad metoodikad on kaebaja esitanud ka halduskohtule koos kaebusega. Konkurentsiameti peadirektori 23.09.2008 käskkirjaga kinnitatud VT metoodika redaktsioon erines eelmisest redaktsioonist vaid punkti 10 sisse viidud muudatuse poolest ning see pandi Konkurentsiameti veebilehele üles alles 24.09.2008, mis välistab võimaluse, et kaebaja sai selle esitada kohtule koos kaebusega juba 29.08.2008 ja väita, et otsus võeti vastu juriidilist jõudu mitteomava metoodika alusel. Põhjendatud pole apellandi väide, et vastustaja esitas oma väited liitumistasude kohta alles kohtuistungil. Vastustaja sellekohased väited on leidnud tõendamist kaebaja enda poolt vastustajale saadetud dokumentide põhjal, millele on vaidlusaluses haldusaktis viidatud, ning haldusasja nr 306-775 materjalide põhjal. Halduskohus ei ole seega eksinud kaebaja poolt liitumistasude võtmise asjaolu tuvastamisel. Kaebaja enda väited on aga jäänud paljasõnalisteks, mistõttu ei saanud halduskohus põhjendatult nendega arvestada. Kaebaja sõnul ei ole ta oma väiteid suutnud tõendada seetõttu, et negatiivse asjaolu (liitumistasude mittevõtmine) tõendamine on keeruline. Samas põhjendab kaebaja apellatsioonkaebuses liitumistasude mittevõtmist asjaoluga, et omandas tema teeninduspiirkonnas asuva jaotusvõrgu juba väljaehitatuna. Sellekohaseid väiteid oleks kaebaja saanud soovi korral tõendada, mida ta ei ole aga teinud ei kaebuse ega apellatsioonkaebuse menetluses. Kuigi halduskohtumenetluses kehtib uurimispõhimõte, et tähenda see, et kohus peab hakkama ise kaebaja asemel tõendeid koguma, et kaebust põhjendada. Halduskohus leidis õigesti, et kaebaja väited ärakuulamisõiguse rikkumise kohta ei ole põhjendatud. Kaebaja on saanud korduvalt võimaluse esitada oma arvamust vastustaja seisukohtade suhtes juba enne haldusakti tegemist. Vaidlusaluses haldusaktis on toodud vastuväited kaebaja poolt menetluse käigus avaldatud arvamustele ning esitatud sellekohased põhjendused. Kaebaja arvamusega mittearvestamine ei tähenda, et Konkurentsiamet on rikkunud kaebaja õigust olla ära kuulatud. Eeltoodu alusel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning kaebaja kantud menetluskulud tema enda kanda. Konkurentsiamet pole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Kohtunikud Viive Ligi Kaire Pikamäe Silvia Truman 9
(9)