← Eesti

2-09-10721/4

Obsah (9)§ 371§ 340§ 372§ 173§ 168§ 178§ 150§ 64§ 200

2-09-10721 KOHTUMÄÄRUS ÄRAKIRI Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht 20. mai 2009.a, Tallinn; kirjalik menetlus Tsiviilasja numbe

) § 340¹ lg-st 2 jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes

§ 371

lg 1 p-st 9 ning

§ 340

¹ lg-st 2, keeldub kohus käesoleva hagi menetlusse võtmisest ning

§ 372lg 4 alusel tagastab selle koos lisadega hagejale.

Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses (

§ 372

lg 6).

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt

§ 173

2 2-09-10721 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt

§ 168

lg-st 1 kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

Kohus märgib, et

§ 150

lg 1 p-st 2 lähtudes kuulub hagiavalduselt tasutud riigilõiv pärast käesoleva määruse jõustumist tagastamisele. Riigilõivu tagastab kohus selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Tagastatavast summas arvatakse maha asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule (

§ 150lg 4).

Seonduvalt hageja esindaja 15.05.2009.a taotlusega peab kohus vajalikuks märkida järgmist.

§ 64

lg 1 võimaldab kohtul tema määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada. Kohtu hinnangul ei ole menetlustähtaja pikendamise avaldus selle rahuldamiseks vajalikul määral põhistatud. Iseenesest võib nõustuda hageja poolt välja toodud argumendiga, et asja materjal on mahukas ja keerukas. Samas on hageja ise jätnud tegemata vajaliku eeltöö enne hagiavalduse kohtule esitamist, mistõttu ei vasta see olulistele sisu- ja vorminõuetele. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine ei piira hageja õigust sama hagiavaldusega uuesti kohtu poole pöörduda, kui hageja hagiavalduses sisalduvad puudused kõrvaldab (

§ 372lg 6 ja § 3401 lg 1).

Samuti on menetlustähtaja pikendamise seisukohalt oluline asjaolu, et Harju Maakohtu menetluses on OÜ H (kostja II) avaldus OÜF (hageja) pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks, mis on liidetud SOÜ (registrikood XXX) avaldusega suhtes pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks hageja suhtes (tsiviilasi nr 209-14629). Viimatinimetatud tsiviilasja materjalidest nähtuvalt vaidleb OÜF pankrotimenetluse algatamisele vastu ka põhjusel, et kostja II nõue on ebaselge (pankrotiseaduse § 15 lg 2 p 1). Seega võib 15.05.2009.a tähtaja pikendamise taotluse eesmärgiks kohtu hinnangul olla käesolevas tsiviilasjas menetluse venitamine ja seeläbi hageja pankrotimenetluse algatamise välistamine OÜ H poolt esitatud avalduse alusel tsiviilasjas nr 2-09-14629. Hageja taoline käitumine ei oleks aga kooskõlas

§ 200

lg-st 1 tuleneva menetlusosalise kohustusega kasutada oma menetlusõigusi heauskselt. Lähtudes ülaltoodud kaalutlustest pidas kohus põhjendatuks jätta rahuldamata hageja 15.05.2009.a taotluse menetlustähtaja pikendamiseks. Indrek Parrest /allkiri/ kohtunik ÄRAKIRI ÕIGE KOHTUNIK 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.