lg 2 järgi teise isiku ülesandel tema majandus- või kutsetegevuses kaupu müüv või teenuseid osutav isik loetakse volitatuks tegema kõiki tehinguid, mis on tavaliselt vajalikud selliste kaupade müümiseks või teenuste osutamiseks. Kooskõlas
lg 1 isik vastutab teise isiku käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest nagu oma käitumise või endast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses ja selle isiku käitumine ning temast tulenevad asjaolud on seotud isiku majandus- või kutsetegevusega. 2 Puudub vaidlus, et arvutite parandamine on kostja majandustegevus. Hageja leiab, et tal on õigussuhe kostjaga ja esitas selle kinnitusena 28.08.2007 arve-saatelehe nr 070946. Kostja leiab, et tal puudub hagejaga õigussuhe, mille kinnitusena esitas A. U. 16.09.2008 omakäelise kinnituse, kus A. U. kinnitab, et ta tegutses enda, mitte kostja nimel. Kohus hindab nimetatud kinnitust võlatunnistusena VÕS § 30 mõttes. Kostja esitas arve-saatelehe suhtes vastuväite, et see on võltsitud – mh hageja seaduslik esindaja ei ole sellele alla kirjutanud. Samas ei soovinud kostja antud asjas teha käekirjaekspertiisi, mis tema väiteid kinnitaksid. Seetõttu jääb kostja väide paljasõnaliseks ning kohtul puudub alus jätta arve-saateleht tõendite hulgast välja. Tavapärasest erinev numeratsioon ning kajastamatus kostja raamatupidamises ei muuda arvet olematuks. Pooled ei soovinud ka A. U. tunnistajana ülekuulamist. Kuivõrd kohus ise tõendeid koguda ei saa, tuleb asi lahendada esitatud kirjalike tõendite pinnal. Kohtul puudub kahtlus, et 16.09.2008 omakäelise kinnituse on kirjutanud A. U., kuid A. U. ei ole käesolevas vaidluses menetlusosaline. Seetõttu ei saa kohus anda hinnangut, kas õigussuhe võib olla hageja ja A. U. vahel, vaid ainult otsustada, kas õigussuhe poolte vahel esineb või puudub. Puudub vaidlus, et 28.08.2007, mil hageja tõi oma sülearvuti remonti, töötas kostja juures A. U.. Kohus peab hindama, kas A. U. esindas kostjat ning kas kostja vastutab A. U. käitumise eest. Kohus leiab, et esindussuhe puudus ning kostja ei vastuta A. U. käitumise eest. A. U. töötas küll kostja juures arvutisalongis, kuid tegemist ei olnud tavapärase arvutisalongiga, kus kliendid suhtlevad letitöötajaga. Kostja väitis, et nende kliendid ei tulnud tänavalt, vaid tuttavate kaudu. Seda kinnitas ka hageja, kes läks arvutisalongi asukohta ja talle tuli A. U. vastu ning koos mindi arvutisalongi. Hageja sai kontakti oma sõbra kaudu. Seega ei ole antud situatsioon võrreldav tavapärase klienditeenindusliku suhtega, kus klient astub arvutisalongi ning kus tal tekiks mõistlik eeldus, et klienditeenindaja esindab juriidilist isikut. Antud juhul on kontakt konkreetsete füüsiliste isikute vahel. Samuti toimus ettemaksu tasumine sularahas ning sularaha tasumise kviitungit ei väljastatud. Ettemaks hageja väitel oli 1000 krooni, arvesaatelehest nähtub, et 1100 krooni. Samas ei ole ettemaksu suurus vaidlusküsimus. Puudub vaidlus, et kostjale ei ole ettemaksu laekunud. Seega ei saa ka ettemaksu väidetavat tasumist siduda kostjaga. Arvega ei saa õigussuhet tõendada, sest arve kui ühepoolne dokument ei tekita õigussuhet poolte vahel – leping sisaldab vähemalt kahte tahteavaldust. Kuivõrd antud leping arvuti remondiks võis olla sõlmitud ka suulises vormis, jätkab kohus hageja, kostja ja A. U. käitumise analüüsimist. Ümber ei ole lükatud kostja väide, et A. U. töökohustuseks ei olnud klientidega suhtlemine. See väide on kooskõlas tuvastatud asjaoludega – kliendid ei tulnud arvutisalongi mitte tänavalt, vaid tuttavate kaudu. Seetõttu ei olnud A. U. näol tegemist tavapärase letitöötajaga, kellel oleks vaja klientidega suhelda. Kohus leiab, et kostja ei andnud A. U.le ülesannet kostjat klientide ees esindada (
Kuivõrd hageja suhtles ühe ja sama isikuga, puudub alus väita, et kostja oleks teadnud, et A. U. esindab kostjat hageja ees ning talunud seda esindust (
Ka juhul, kui A. U.l oleks olnud kostja poolt antud ülesanne kostjat klientidega suhtlemisel esindada, ei oleks tegemist esindussuhtega. Nimelt on A. U. andnud omakäelise kinnituse, et ta tegutses enda, mitte kostja nimel. Teise isiku esindamine ka töötajana nõuab vastavat tahet. Töötajana töökohal olemine ei tähenda automaatselt seda, et tegemist oleks esindussuhtega. Ka töökohal tegutsev töötaja võib tegutseda enda nimel. Tehingus on oluline isiku tahe ning kui isiku tahe on sõlmida leping enda nimel, on leping sõlmitud töötaja nimel. Seetõttu ei saa A. U. käitumist omistada kostjale. 3 Seega on tuvastatud, et A. U.l ei olnud kostja antud ülesannet kostja esindamiseks hageja ees ning volitust ei saanud mõistlikult eeldada, kuivõrd arvutisalong ei tegelenud nn klientidega tänavalt ning A. U. tahe oli enda nimel tehing teha, hageja suhtles vaid A. U.ga ja kostja ei olnud sellisest esindussuhtest teadlik ega kiitnud seda heaks. Arve kostja nimel ei tekita õigussuhet, küll aga võlatunnistus. Seetõttu puudub poolte vahel õigussuhe. Ei ole tõendatud, et kostja sai hageja ettemaksu ega see, et kostjale anti üle hageja sülearvuti. Hagi tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjendused Oleg Šišin palus apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda. Arve-saatelehel oleva allkirja ekspertiisi teostamist ning kolmanda isiku kaasamist enda poolel kostja ei taotlenud. Kriminaalmenetluse toimumist kinnitavaid dokumente kostja ei esitanud. Hagisummat kostja ei vaidlustanud. Kohus kohaldas vääralt
Materiaalõigusnormide väära kohaldamise tõttu tegi kohus ebaseadusliku otsuse. Kohus pidi hindama asjas esinevaid asjaolusid teisiti. Kohus pidi kõigepealt selgitama välja, kas kostja on süüdi selles, et hagejale on tekitatud kahju. Kostja tunnistas, et A. U. on kostja endine töötaja. Jääb arusaamatuks, et kui kostja tunnistas, et A. U. on kostja töötaja, miks pidi kohus välja selgitama pooltevahelise õigussuhte olemasolu ning arutama esinduse ja volituse sätteid vastavalt
-ile. Kostja ei esitanud hagejale ega kohtule kriminaalmenetluse toimumist kinnitavaid tõendeid, et välistada oma süüd. Võlatunnistus esitati kostjale, mitte hagejale. On arusaamatu, mida peaks hageja nimetatud võlatunnistusega tegema ja kelle nimele see on väljastatud. A. U.t hageja ei tunne. Hageja pöördus ametlikult firma poole arvuti remontimiseks, mille kohta sai arvutifirmalt ka vastava arve-saatelehe. Jääb arusaamatuks, kuidas sai võõras isik A. U. juurdepääsu kostjale ning raamatupidamisdokumentidele. Kostja tegevuses esineb ametialane lohakus ning kostjal lasub seetõttu süü hageja ees. Kui A. U. oli kostja töötaja, peab kostja vastutama ka oma töötaja tegevuse eest vastavalt
Kostja võiks kaasata oma õiguste kaitsmiseks menetlusse kolmanda isikuna kostja poolel A. U., et nõuda regressi korras kolmandalt isikult tekitatud kahju hüvitamist. Vastus apellatsioonkaebusele Kinrod OÜ ei nõustunud apellatsioonkaebuse põhjendustega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Kolleegium, olles tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et otsus kuulub tühistamisele materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja menetlusõigusnormide rikkumise tõttu tõendite 4 hindamisel kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmises 10 000 krooni väljamõistmiseks alljärgnevatel põhjendustel. Maakohus tuvastas alljärgnevad tsiviilasjas tähtsust omavad asjaolud:
Kolleegium nõustub apellandiga, et
lg 1 järgi kostja vastustab teise isiku käitumise ja temast tulenevate asjaolude eest nagu oma käitumise või endast tulenevate asjaolude eest, kui ta kasutab seda isikut pidevalt oma majandus- või kutsetegevuses ja selle isiku käitumine ning temast tulenevad asjaolud on seotud isiku majandus- või kutsetegevusega. Vaidlus puudub selles, et A. U. oli kostja töötaja, kes võttis hagejalt vastu kostja tööruumides sülearvuti remondiks, ning väljastas kostja blanketil oleva arve, millel oli kostja pitsat. Seega pidas hageja põhjendatult A. U.t kostja esindajaks, kes oli õigustatud võtma sülearvuti töösse. Asjaolu, kas A. U.l oli volitus töövõtulepingu sõlmimiseks või mitte, ei pidanud hageja teadma. Kuidas kostja oma tööd korraldab ning võimaldab töötajatel kostja blankette kasutada, on äriühingu sisesuhe. A. U.l olid kättesaadavad nii äriühingu arve- saatelehe blankett kui ka pitsat. Arvutite remont on kostja majandus- ja kutsetegevus. Asjaolu, kas A. U. rikkus tööülesandeid või mitte, on äriühingu siseküsimus. Kolleegium leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei oma tähendust, kes soovitas hagejale sülearvuti viia remonti nimelt kostja arvutisalongi. Seega vastustab kostja
Vaidlus puudub selle üle, et hageja arvuti läks rikki kostja töötaja süü tõttu, mille tagajärjel on hagejal tekkinud varaline kahju. Hageja luges varaliseks kahjuks sülearvuti maksumust 10 000 krooni ja ettemaksu 1000 krooni. A. U. võlatunnistusest kostjale ilmneb, et sülearvuti läks rikki (t.lk. 20) ning selle edasine remont on ebamõistlik, so nõuab suuri finantsilisi kulutusi. Sülearvuti maksumust 10 000 krooni osas ei ole kostja vaidlustanud. Vastustaja vastuväidetel on tekkinud situatsioonis süüdi A. U., kes ka peab kandma vastutust. Kolleegium nõustub apellandiga, et A. U. andis võlatunnistuse kostjale, mitte hagejale, ning hageja on õigustatud nõudma kahju hüvitamist 10 000 krooni osas kostjalt VÕS § 115 lg 1 ja lg 3 järgi ning VÕS § 1054 lg 1 järgi. Hageja taotleb ka ettemaksu tagastamist 1000 krooni osas. Kolleegium leiab, et hageja ei ole usaldusväärselt tõendanud ettemaksu 1000 krooni maksmist. TsMS § 230 lg 1 järgi lasub hagejal nõude tõendamise kohustus. Arve-saatelehe nr 070946 kohaselt oli ettemaksuks 1100 krooni, millest hageja väidetel maksis ta A. U. kätte 1000 krooni. A. U. võlatunnistusest kostjale ei ilmne, et ta kinnitas 1000 krooni vastuvõtmist hagejalt. 5 Toimikus puuduvad tõendid 1000 krooni maksmise kohta ning kostja vastuväidetel raamatupidamises puudub vastav tõend. Seega hageja väide on jäänud paljasõnaliseks ning nõue 1000 krooni tagastamiseks tuleb jätta rahuldamata. Seega on maakohtu lõpptulemus hagi rahuldamata jätmises 1000 krooni nõudes õige. Kolleegium ei nõustu apellandiga, et kostja ei vaidlustanud hagisummat. Kostja esitas vastuväite, et ta ei ole 1000 krooni saanud ning ei olnud hagiga nõus. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 163 lg 1 tuleb menetluskulud jaotada proportsionaalsuse põhimõttest lähtudes. Hageja nõue kuulub rahuldamisele 90,9 % ulatuses. Seega tuleb jätta kostja kanda 90,9 % menetluskuludest ja hageja kanda 9,1 %. Mare Merimaa Iko Nõmm Imbi Sidok 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.